2-12-30704/25 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-30704

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-30704 Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi XXXja XXXvastu

32 051,91 euro ning viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

58 579,74 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti; registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja tehinguline esindaja: Külli X Kostja I: Heigo Kraav Kostja I tehinguline esindaja: advokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo Mullari & Koch, e-post: piret.pallo@mullarikoch.ee) Kostja II: XXX(isikukood XXX; registreeritud elukoht XXX; tegelik eluja viibimiskohtu kohtule teadmata) Eelistungi toimumise aeg

20. jaanuar 2014 Eelistungil osalenud isikud Hageja tehinguline esindaja Külli X RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi XXX vastu 32 051,91 euro ja viivise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista XXXvälja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks liisingulepingust nr XXX

2 tulenev põhivõlgnevus 14 954,10 eurot, seisuga 06.08.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 2116,43 eurot ning viivis määras 0,25% põhinõudelt (s.o 14 954,10 eurolt) päevas alates 07.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni (põhivõlgnevuse tasumiseni).

3. Mõista XXX välja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks liisingulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 14 117,49 eurot, seisuga 06.08.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 863,89 eurot ning viivis määras 0,25% põhinõudelt (s.o 14 117,49 eurolt) päevas alates 07.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni (põhivõlgnevuse tasumiseni).

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Avaldada käesoleva kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

1. Mõista XXX Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks menetluskuludena välja hagimenetluses tasutud riigilõiv 950 eurot.

2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXtasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-12-30704

3 Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 07.08.2012 hagi OÜ XXX (registrist kustutatud), XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) vastu kokku 32 051,91 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ XXX (kustutatud) vahel 09.06.2008 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ning sellest tulenevate kohustuste tagamiseks hageja ja XXXvahel 09.06.2008 sõlmitud käenduslepingust nr XXX käendaja vastutuse piirmääraga 51 299,72 eurot ning hageja ja XXXvahel 09.06.2008 sõlmitud käenduslepingust nr XXX käendaja vastutuse piirmääraga 51 299,72 eurot, samuti hageja ja OÜ XXX vahel 19.11.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ning sellest tulenevate kohustuste tagamiseks hageja ja XXXvahel 19.11.2007 sõlmitud käenduslepingust nr XXX käendaja vastutuse piirmääraga 186 893,55 eurot.

Kohus on 05.06.2013 määrusega lõpetanud tsiviilasja menetluse kostja OÜ XXX (registrist kustutatud) osas. Kostja I osas on kohus 17.01.2014 lõpetanud menetluse kompromissi kinnitava määruse tegemisega, kohtumäärus ei ole hetkel veel jõustunud. Kohus loeb kostjale XXXhagimaterjalid ja menetlust algatava dokumendi (s.o 17.08.2012 määruse tsiviilasja menetlusse võtmise kohta) 1. märtsil 2013 kätte toimetatuks TsMS § 317 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. XXXhagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud.

Kohtukutse 20.01.2014 toimunud eelistungile loeb kohus Indrek Aasnale 10. detsembril 2013 kätte toimetatuks TsMS § 317 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. XXX20.01.2014 toimunud eelistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut eelistungile ilmumata jäämise põhjustest. Hageja taotles XXXsuhtes hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus TsMS § 410 kohaselt kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine hageja taotlusel, kuna XXXeelistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut eelistungile ilmumata jäämise põhjustest. XXXon hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg-st 3, piirdub kohus käesolevas lahendis üksnes õigusliku põhjenduse esitamisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Liisinguandjal liisingulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkiva kulutuste hüvitamise nõude ulatuse sätestab VÕS § 367 lg 1, mille kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

Kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramist täpsustavad paragrahvi teine ja kolmas lõige. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ka ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 367 normid on dispositiivsed (VÕS § 5), st põhimõtteliselt saavad pooled omavahelises liisingulepingus lepingu ülesütlemise puhuks ette näha seaduses sätestatust erineva regulatsiooni.

4 VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Hageja ja OÜ XXX (kustutatud) vahel liisingulepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul oli mõlemas liisingulepingus kokku lepitud viivisemääraks 0,25% päevas. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagis esitatud viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses kantud riigilõiv 950 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale II avalikult kätte toimetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik