3-13-2259/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2259 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 31.01.2014 Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi AS Pärnu Laht kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 16.07.2013 otsuse nr 17- 6/293 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemise nõudes Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised AS Pärnu Laht, esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv; Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Jätta AS Pärnu Laht kaebus haldusasjas 3-13-2259 rahuldamata. Kaebajale saata PRIA poolt 22.01.2014 täiendavalt saadetud lisamaterjalid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 03.03.2014 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

AS Pärnu Laht on esitanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) projektitaotluse nr 923013670087 külmikveoki soetamiseks ja torustiku renoveerimistööde elluviimiseks „Külmasüsteemide ostmine ja paigaldamine, RENAULT Master Pack Clim ostmine“. PRIA on teinud otsuse 16.07.2013 nr 17-6/293 „Meetme 2.3 „Investeeringud töötlemisse ja turustamisse“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord raames antava toetuse taotluse nr 923013670087 rahuldamata jätmine“ , millega on otsustatud jätta rahuldamata AS Pärnu Laht projektitaotlus. Projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel on aluseks võetud Kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 196 lg 3 ja põllumajandusministri 17.06.2008 määruse nr 61 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.3 „Investeeringud töötlemisse ja turustamisse“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi Määrus nr 61) § 9 lg 1 ja Määruse nr 61 § 11 lg 3.

AS Pärnu Laht on esitanud vaide otsusele 16.07.2013 nr 17-6/293 „Meetme 2.3 „Investeeringud töötlemisse ja turustamisse“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord raames antava toetuse taotluse nr 923013670087 rahuldamata jätmine“ , millega on otsustatud jätta rahuldamata AS Pärnu Laht projektitaotlus; vaideotsusega 26.09.2013 nr 17-4/24 on jäetud vaie rahuldamata. AS Pärnu Laht (lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv) on esitanud halduskohtusse kaebuse PRIA 16.07.2013 otsuse nr 17-6/293 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Kohtumäärusega 01.11.2013 on kohus asja menetlusse võtnud.

Kaebuse põhjendused ja kaebuses esitatud taotlused

Kaebuses on taotletud tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16.07 2013 otsus nr 17-6/293 ja kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit vaatama AS-i Pärnu Laht projektitaotlus nr 923013670087 uuesti läbi. Kaebaja on taotlenud menetluskulud vastustajalt välja mõista. Kaebuses on leitud, et vaidlustatud haldusaktiga on rikutud kaebaja õigusi, rikutud on kaebaja suhtes ärakuulamisõigust, üldisi menetlustähtaegu (kaebajale anti projektitaotluse menetlemisel kaks tööpäeva vastamiseks aega), haldusakt on puudulikult motiveeritud ning haldusakt ei ole antud õiguspäraselt. Kaebaja ei nõustu sellega, et vastustaja on Määruse nr 61 § 9 lg 1 p 6 alusel jätnud tervikuna AS Pärnu Laht projektitaotluse rahuldamata, kuna PRIA hinnangul ei ole taotleja esitanud kõiki vajalikke dokumente. Kaebaja tõlgendab eelnimetatud sätet selliselt, et Määruse 61 § 9 lg 1 p 6 nimetatud dokumendid tuleb esitada kavandatava (st. veel mitteeksisteeriva) ehitise kohta, AS Pärnu Laht on planeerinud olemasoleva külmhoone kavandatava rekonstrueerimise käigus asendada amortiseerunud ja energiamahukad tehnoloogilised seadmed ja torustikud uute ja energiasäästlikematega. AS Pärnu Laht on Pärnu Linnavalitsuses vormistanud kõik ehitusseadusest tulenevad vajalikud kirjalikud nõusolekud ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Kaebaja väidete kohaselt tuleb toetustaotluse hindamisel eelkõige hinnata taotleja jätkusuutlikkust. Vaidlustatud otsuses puuduvad täielikult põhjendused külmikveoki soetamise taotluse rahuldamata jätmise suhtes. Kaebuses on märgitud ka, et Määruse nr 61 § 11 lg 3 kohaselt on ebaõigesti tunnistatud taotlus mittenõuetekohaseks. Kaebaja märgib, et projektitaotluste menetlemine peab olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõtetega.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

PRIA taotleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda.

PRIA on märkinud, et AS Pärnu Laht ei ole toetuse taotlemisel esitanud Määruse nr 61 § 9 lg 1 punktis 6 nimetatud väljavõtet põhiprojekti põhijoonistest ja projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega. PRIA on palunud oma 08.07.2013 kirjaga esitada põhiprojekti dokumendid, mida AS Pärnu Laht ei teinud. Määruse nr 61 § 11 lg 3 kohaselt kui taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele nõudele, teeb PRIA „Kalandusturu korraldamise seaduse“ § 195 lõike 4 või §

196 lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. AS-l Pärnu Laht ei olnud esitatud Määruse nr 61 § 9 lg 1 punktis 6 märgitud põhiprojekti dokumente, mis tuli esitada juba taotluse esitamisel. PRIA peab vääraks kaebaja seisukohta selles, et Määruse nr 61 § 9 lg 1 punkti 6 sõnastusest tuleneb, et põhiprojekti dokumendid tuleb esitada üksnes siis, kui toetust taotletakse veel mitteeksisteeriva ehitise suhtes. Toetuse taotlemiseks tuleb PRIA´le esitada väljavõte põhiprojekti põhijoonistest ja projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega.

PRIA on märkinud, et PRIA otsustas hinnata kõigepealt taotlejate taotlusi Määruse nr 61 § 12 sätestatud hindamiskriteeriumide järgi ja moodustada taotluse paremusjärjestuse ning alles siis kontrollida taotluste nõuetekohasust. Kaebajat on teavitatud 27.06.2013 kirjas läbiviidud hindamisest ja saadud hindepunktidest. Mis puudutab väiteid ärakuulamisõiguse rikkumise kohta, on PRIA märkinud, et kaebajalt on kirjavahetuste käigus küsitud täiendavaid dokumente, mis viitab kaebajaga suhtlemisele ja ärakuulamisena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 mõistes.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel.

Asja materjalide kohaselt meetme 2.3 raames toetuste andmise kord on reguleeritud põllumajandusministri 17.06.2008 määrusega nr 61 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 2.3 „Investeeringud töötlemisse ja turustamisse“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“. Taotleja AS Pärnu Laht projektitaotlus on jäetud rahuldamata PRIA otsusega 16.07.2013 nr 17-6/293 põhjusel, et taotleja ei olnud esitanud Määruse nr 61 § 9 lg 1 punktis 6 nimetatud taotlusdokumente, mistõttu ei vastanud tema taotlus nõuetele.

Kaebaja on esitanud kaebuse, milles taotleb tühistada PRIA 16.07.2013 otsuse nr 17-6/293 ja kohustada PRIA´t vaatama AS-i Pärnu Laht projektitaotlus nr 923013670087 uuesti läbi.

Määruse nr 61 § 9 sätestab toetuse taotlemiseks esitatavad vajalikud dokumendid. Määruse nr

61 § 9 lg 1 p. 6 kohaselt tuleb esitada toetuse taotlemiseks väljavõte põhiprojekti põhijoonistest ja projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega. Joonisel peavad kajastuma kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused.

Määruse nr 61 § 11 lg 3 sätestab, et Amet tunnistab taotluse nõuetekohaseks, kui taotleja ja taotlus vastavad „Kalandusturu korraldamise seaduses“ ja selles määruses sätestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele nõudele, teeb Amet „Kalandusturu korraldamise seaduse“ § 195 lõike 4 või § 196 lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. KTKS § 196 lg 3 kohaselt kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus ei vasta sama paragrahvi lõike 2 punktides 1-3 sätestatud nõuetele, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. KTKS § 196 lg 2 punktide 1-3 kohaselt ei vasta Euroopa Kalandusturu toetuse taotlus nõuetele kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest: taotlus ei vasta vähemalt ühele KTKS § 196 lõikes 1 või meetme tingimustes sätestatud nõude; taotluses esitatud andmed ei ole õiged; taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust või teha paikvaatlust.

KTKS § 196 lg 1 p 2 kohaselt peab Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus vastama nõudele, kus taotlusele on lisatud meetme tingimustes nõutud dokumendid. Meetme 2.3 määruse nr 61 § 9 lg

1 p 6 kohaselt peab olema taotlusele lisatud väljavõte põhiprojekti põhijoonistest ja projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega ja joonistel peavad kajastuma kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused.

AS Pärnu Laht ei ole esitanud Määruse nr 61 § 9 lg 1 punktis 6 märgitud põhiprojekti dokumente, millised on nõutud juba toetuse taotlemisel (25.03.2013). Kaebaja ei ole neid esitanud ka pärast PRIA poolt sellekohase nõude esitamist ega ka vaidemenetluse käigus. Kohus nõustub PRIAga selles, et Määruse nr 61 § 9 lg 1 p 6 sätestab selgelt milliseid taotlusdokumentide esitamist selles sättes nõutakse. Taotleja AS Pärnu Laht osas on PRIA korduvalt pööranud kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal tuleb esitada Määruse nr 61 § 9 lg 1 p

6 nimetatud taotlusdokumendid pealkirjaga „Toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid“.

Kohus nõustub PRIA´ga ka selles osas kuidas tõlgendada Määruse nr 61 § 9 lg 1 punktis 6 toodud sätet, et sätte tekstis olev sõna „kavandatava“ , ei tähenda seda , et põhiprojekti dokumendid peab esitama üksnes juhul kui tegemist on veel mitteeksisteeriva ehitisega. Juba olemasolevat ehitist saab laiendada ja ümber ehitada (vajalik ehitusprojekti ja kooskõlastuste olemasolu), seega on kavandatava ehitisega tegemist ka siis, kui kavandatakse ehitist laiendada, rekonstrueerida, muuta tehnosüsteemi või selle osa, asendada tehnosüsteemi või ehitis lammutada. Seega on kaebaja valel seisukohal, et Määruse nr 61 § 9 lg 1 p 6 näeb ette, et nõutavad dokumendid esitatakse ainult kavandatava (veel mitteeksisteeriva ) ehitise kohta. AS Pärnu Laht on planeerinud olemasoleva külmhoone kavandatava rekonstrueerimise käigus asendada amortiseerunud ja energiamahukad tehnoloogilised seadmed ja torustikud uute energiasäästlikematega.

Mis puudutab kaebaja väidet, nagu oleks PRIA oma 27.06.2013 kirjas informeerinud AS-i Pärnu Laht tema taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisest, siis selle kohta on PRIA vastanud, et selles kirjas on taotlejat teavitatud läbiviidud hindamisest ja saadud hindepunktidest, kuid ei ole väidetud, et tema taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks nagu kaebaja on väitnud.

Määruse nr 61 § 11 lg 3 kohaselt kontrollitakse kõigepealt taotluste nõuetelevastavust ning kui taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele nõudele, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kuna AS Pärnu Laht taotlus ei ole nõuetekohane, seega on tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsus õiguspäraselt.

Kui taotlus vastab nõuetele, alles siis hakatakse taotlust menetlema vastavalt Määruse § 61 § 12 ja § 13 sätetele, mis räägivad taotluse hindamisest ja taotluse paremusjärjestuse moodustamisest ning seejärel teeb PRIA otsuse taotluse rahuldamise kohta paremusjärjestusse seatud parimate taotluste kohta vastavalt meetme rahastamise võimalustele. Nimetatud sätete alusel saab PRIA teha ka osalise rahuldamise otsustuse. Määruse nr 61 § 12 ja 13 sätted kaebaja suhtes ei kohaldu, kuna taotlus ei olnud nõuetekohane.

Mis puudutab ärakuulamisõiguse printsiibi rikkumist, on kohus seisukohal, et kaebaja sellekohased väited on alusetud. Tulenevalt HMS § 40 tuleb arvestada menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisega kas kirjalikus või suulises vormis. Kohus on seisukohal, et kaebajat on ära kuulatud kui lähtuda kaebaja ja PRIA vahelisest kirjavahetusest, mille vahendusel on kaebaja saanud informatsiooni asja menetlemise kohta ja selle kohta, milliseid dokumente tuleks veel esitada. Kaebaja on saanud esitada ka vaide ning vaidemenetluse käigus on kaebajale antud võimalus Määruse nr 61 § 9 lg 1 punktis 6 märgitud taotlusdokumentide (põhiprojekti dokumendid) esitamiseks, kuid AS Pärnu Laht ei ole neid esitanud. Lisaks on kaebajale selgitatud ka seda, milliste andmetega peab ehitusprojekti dokumendi iga leht olema vormistatud, viidatud on majandusja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“. Kohus on seisukohal, et kirjalikus vormis on kaebaja olnud ärakuulatud.

Mis puudutab kaebaja väidet, et haldusakt on puudulikult motiveeritud, möönab kohus, et haldusaktis võinuks olla faktilised asjaolud lahti kirjutatud, kuid haldusaktis on välja toodud viited õigusaktidele ning kokkuvõttes tulenevalt HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistada (tühistada) üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta täielikult vorminõuetele , kui eelnimetatud rikkumine ei mõjutanud otsuse tegemist, haldusakt on sisuliselt õiguspärane. Kohus on seisukohal, et kaebajale oli haldusakt selge ning kaebaja on saanud kaevatava haldusakti pinnalt esitada kohtule kaebuse, mistõttu ei esinenud põhiõiguslikku riivet mis oleks takistanud kohtusse pöördumist.

Kaebaja on väitnud, et kaebajale on antud projektitaotluse menetlemisel menetleja poolt vastamiseks ja dokumentide esitamiseks ebamõistlikult lühikene tähtaeg (kaks tööpäeva).

Kohus on seisukohal, et kui kaebajal olid vajalikud dokumendid esitamiseks olemas, oleks saanud need esitada ka kahe tööpäeva jooksul ning vastasel juhul, kui dokumentide esitamine või vastustajale vastamine oleks vajanud rohkem aega, võinuks esitada tähtaja pikendamiseks taotluse. PRIA on andnud mitmel korral selgitavat nõuannet dokumentide esitamiseks. Seega ka eeltoodud väited ei too kaasa haldusakti tühistamist.

Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebus jääb rahuldamata nii haldusakti tühistamise nõudes kui ka haldusorgani kohustamise nõudes.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Vastustaja on saatnud kohtule täiendavad lisamaterjalid 22.01.2014, mille kohus edastab ka kaebaja poolele.

Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik