3-14-19/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamine ja riigi õigusabi taotluse läbivaatamine Kohtuasja number 3-14-19 Määruse kuupäev 31.01.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.L.i (L.) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses kaebaja eemaldamisega koolist ja vaideotsuse tühistamise nõudes. Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada A.L. kaebus haldusasjas nr 3-14- 19.

2. Jätta rahuldamata A.L. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks.

3. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Tartu Vanglale.

4. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

07.01.2014 laekus Tartu Halduskohtule A.L. kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja märgib kaebuses, et Tartu Vangla ei lase kaebajal omandada haridust ja solvab kaebajat sellega, et osutab asjaolule, et kaebaja on 23 aastane ja oleks pidanud omandama põhihariduse juba aastaid tagasi. Kaebaja peab enda suhtes ebaõiglaseks, et teda on koolist eraldatud tema käitumise tõttu

Tartu Halduskohtu 08.01.2014 kohtumäärusega jäeti A. L. kaebus käiguta ning määrati puuduste kõrvaldamise tähtpäevaks 22.01.2014. A. L. pidi tasuma riigilõivu 15 eurot või esitama taotluse riigilõivust vabastamiseks, kui temal puuduvad riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid. Ühtlasi kohustas kohus A. L. esitama HKMS § 37 lg 2 kohase nõude ning selgitama, millist konkreetset haldusakti või toimingut soovib ta kaebusega vaidlustada ja miks.

13.01.2014 kohtule laekunud kaebuse täienduses taotleb A. L. vaideotsuse täielikku tühistamist ning märgib lisaks veel, et kaebus on esitatud haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks, seejuures ei ole kaebaja konkretiseerinud ei haldusakti ega toimingut. Kaebaja on seisukohal, et teda poleks tohtinud koolist kõrvaldada ning kaebajal tuleks võimaldada põhihariduse omandamist. Kaebuse täienduses märgib kaebaja lisaks eeltoodule, et võiks leida kompromissi ja vangla võiks hüvitada enda otsuse rahalises summas. Veel märgib kaebaja, et soovib endale kaitsja määramist ja soovib osaleda kohtuistungil.

A. L. on esitanud taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Vastuseks kohtu 07.01.2014 päringule teatas Tartu Vangla 21.01.2014 e-kirjaga, et Tartu Vangla 27.11.2013 käskkirjaga nr 6-1/447 kohaldati A.L. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist – keelati liikuda Tartu Vangla sotsiaalosakonna kooliruumides. Seatud piirang tõi kaasa olukorra, et A. L. ei olnud võimalik jätkata õpinguid üldhariduse omandamiseks. 19.11.2013 esitas

A. L. vanglale vaide nr 1-11/511-1 nimetatud käskkirja vaidlustamiseks ning Tartu Vangla 30.12.2013 vaideotsusega nr 1-11/511-2 jäeti esitatud vaie rahuldamata. Vangla märgib, et kahju hüvitamise taotlust A. L. esitanud ei ole.

Vastusele on lisatud Tartu Vangla 27.11.2013 käskkiri nr 6-1/447 „Kinnipeetav A.L. suhtes vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine – keelatud liikuda Tartu Vangla sotsiaalosakonna kooliruumides“, A. L. vaie 29.11.2013 (reg.nr 1-11/511-1), Tartu Vangla 30.12.2013 vaideotsus nr 1-11/511-2 „Kinnipeetav A.L. vaie Tartu Vangla 27.11.2013 käskkirja nr 6-1/447 kehtetuks tunnistamiseks ja faktiliste tagajärgede kõrvaldamiseks“; A. L. pöördumised 22.11.2013, 25.11.2013, 21.11.2013 ja 16.12.2013 ning Tartu Vangla vastused neile 23.12.2013 nr 2-3/3993-2, 2-3/3994-2, 2-3/3995-2, 2- 3/3996-2, 2-3/4014-2; 01.2014 nr 2-3/4305-2, 09.01.2014 nr 6-24/10747-2.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on saavutada, et Tartu Vangla võimaldaks temal jätkata koolis käimist ja põhihariduse omandamist.

Kohus on seisukohal, et A.L. ei ole võimalik antud kaebusega oma eesmärki saavutada.

HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib kaebuse selle esitajale määrusega tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud Tartu Vangla 30.12.2013 vaideotsusest nr 1- 11/511-2 ja Tartu Vangla 21.01.2014 vastusest ning sellele lisatud dokumentidest selgub, et Tartu Vangla julgeolekuosakonnale laekunud teabe kohaselt oli tekkinud põhjendatud kahtlus raske õigusrikkumise toimepanemiseks Tartu Vangla sotsiaalosakonna koolitusruumides, kui koolitusruumides kohtuvad kinnipeetav A.L. ja kinnipeetav R. H., kuna on selgunud, et vabaduses viibides on A. L. kasutanud R. H. suhtes füüsilist vägivalda. Lisaks sellele on A. L. antud teabega asunud provokatiivselt käituma suheldes kooliruumides viibides kõvahäälselt kaaskinnipeetavaga, rääkides antud füüsilise vägivalla toimepanemisest. Tartu Vangla, olles saanud eelkirjeldatud teabe, pidi kasutusele võtma meetmed, hoidmaks ära kinnipeetavate A. L. ja R. H. kohtumise võimaluse. Tartu Vangla 27.11.2013 käskkirjaga nr 6-1/447 otsustati eeltoodud põhjustel kohaldada alates 27.11.2013 kinnipeetav A.L. suhtes haldusmenetluse seaduse § 4, vangistusseaduse § 69 lg 1, 2 p 1 ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 vangla sisekorraeeskiri § 12 alusel täiendava julgeolekuabinõu, liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine – keeld liikuda Tartu Vangla sotsiaalosakonna kooliruumides. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

Ülalnimetatud käskkirjas on märgitud, et vangla andis kinnipeetav A. L. enne haldusakti välja andmist võimaluse endapoolsete vastuväidete esitamiseks ning kinnipeetav kirjutas, et ei ole nõus järgmise karistuse määramisega ja koolist kõrvaldamisega. Vangla on käskkirjas märkinud, et A. L. suhtes ei kuulu kohaldamisele ükski karistus, mis puudutab käskkirja kohaldamise aluseid.

Käskkirjas on lisaks eeltoodule märgitud, et üksuse peaspetsialist-üksuse juht otsustab kinnipeetav A. L. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse mitte vähem, kui üks kord kuus, alates käskkirjaga tutvumise päevast.

A.L. on käskkirja peale esitanud vaide, milles taotles Tartu Vangla 27.11.2013 käskkirja nr 6-1/447 kehtetuks tunnistamist, lubada omandada põhiharidust või panna koheselt õppima puidupingi erialale. Tartu Vangla 30.12.2013 vaideotsusega nr 1-11/511-2 on A.

L. vaie rahuldamata jäetud. Alternatiivse taotluse osas on märgitud, et see ei ole seotud vaidlustatava haldusaktiga ning on selgitatud, et A. L. on planeeritud koht puidupingi erialaõppesse 20014/2015 õppeaastaks ja sellest on A. L. teavitatud 19.12.2013 vastuskirjaga nr 6-24/10152-2.

Vaideotsuses on märgitud, et kuivõrd puudub alus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, ei kuulu rahuldamisele ka faktiliste tagajärgede kõrvaldamise nõue. Vangla märgib, et Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori 16.12.2013 käskkirjaga nr 96 on A. L. välja arvatud kooli nimekirjast ning seetõttu ei ole ka objektiivselt võimalik õppetöö jätkamine Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kohus ei saa kohustada Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi võimaldada A.L. jätkuvalt omandada üldharidust Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A.L. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebajal ei ole võimalik antud kaebusega saavutada oma eesmärki ning kaebus on perspektiivitu.

Kaebaja on märkinud kaebuse täienduses, et vangla võiks hüvitada enda otsuse rahalises väljenduses. Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebusega halduskohtu poole pöörduda alles pärast seda, kui ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangla 21.01.2014 vastusest nähtuvalt ei ole A. L. kahju hüvitamise taotlust kaebuses nimetatud teemaga seonduvalt vanglale esitanud. Seetõttu ei oleks võimalik A. L. käesolevalt hüvitamisnõudega halduskohtusse pöörduda. Ning eelmainitud kaebuse materjalide pinnalt oleks kohtu arvates A. L. hüvitamisnõue pigem perspektiivitu kui perspektiivikas. Käesolevaga kuulub A. L. hüvitamisnõue tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud selle nõude osas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja on osaliselt jätnud täitmata Tartu Halduskohtu 08.01.2014 määruse. Kaebaja on küll esitanud taotluse riigilõivust vabastamiseks, kuid ei ole konkretiseerinud, millist konkreetset haldusakti (kelle poolt välja antud, mis kuupäeval, nr) või toimingut (kelle toiming, kuupäev, sisu) ta kaebusega vaidlustada soovib ning millise konkreetse HKMS § 37 kohase nõude esitab. Kaebaja on küll kaebuse täienduses märkinud, et soovib vaideotsuse tühistamist, kuid ei ole ära näidanud vaideotsuse kuupäeva ja numbrit. Ühtlasi peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 45 lõikele 4, mille kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. See tähendab, et vaideotsuse iseseisval vaidlustamisel peab kaebuse esitaja märkima, kuidas vaideotsus rikub tema õigusi iseseisvalt. Antud kaebuse täienduses ei ole kaebaja märkinud, millise vaideotsuse tühistamist ta soovib ja kuidas vaideotsus iseseisvalt tema õigusi rikub, seetõttu ei ole kaebaja esitanud kohtule ka selles osas kohtus menetletavat nõuet. Kuna kaebaja ei ole esitanud haldusakti tühistamise nõuet, mille peale on ta kohtueelses menetluses vaide esitanud, ei saa kohus menetleda vaideotsuse tühistamise nõuet.

Antud juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel seonduvalt sellega, et kaebaja ei saavuta esitatud kaebusega oma eesmärki, kuna on ilmnenud, et kaebaja eesmärgiks on koolis käimine ja põhihariduse omandamine ning Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori 16.12.2013 käskkirjaga 96 on kaebaja välja arvatud õpilaste nimekirjast ning kohtul ei ole pädevust kohustada kaebajat õpilaste nimekirja võtma.

Kohus on 08.01.2014 kohtumäärusega andnud A. L. võimaluse HKMS § 37 kohase(te) nõude(te) esitamiseks, kuid kaebuse esitaja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks kohtus menetletavaid nõudeid ega muutnud kaebust kohtus menetletavaks, mistõttu kuuluks kaebus tagastamisele ka seetõttu, et kaebuses esinevad puudused on jäänud kõrvaldamata.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kohus selgitab, et seoses A. L. kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus seisukoha võtmiseks riigilõivust vabastamise küsimuses.

2. Riigi õigusabi taotluse läbivaatamine

A.L. on kaebuse täpsustuses märkinud, et soovib, et temale määrataks kaitsja.

Kohus jätab A.L. riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 2 alusel seoses kaebuse tagastamisega käesolevas haldusasjas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik