3-14-18/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-18 Haldusasi Garri Graubergi kaebus Tartu Vangla vastu seoses tantramassaaži raamatu kätte andmata jätmisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.01.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Garri Graubergi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Garri Grauberg Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.01.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu Garri Graubergile saabus 01.10.2013 Tartu Vanglasse käsipakk raamatuga „Tantramassaaž“, mille vastuvõtmisest valvur keeldus. 04.10.2013 muutus G. Graubergi staatus vahistatust süüdimõistetuks seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. G. Grauberg esitas 03.10.2013 Tartu Vanglale vaide, milles palus talle saadetud postipakk kambrisse anda. Vangla jättis 04.11.2013 vaide käiguta ning andis G. Graubergile tähtaja selgitamaks, milliseid kinnipeetava õigusi on rikutud ning milline on tema selgelt väljendatud taotlus. 12.11.2013 esitatud avalduses leidis G. Grauberg, et vangla rikub tema õigust saada pakiga raamatut. Kinnipeetav taotles raamatu kambrisse andmist. Tartu Vangla 11.12.2013. a vaideotsusega nr 1-11/429-4 jäeti

G. Graubergi vaie rahuldamata.

2. G. Grauberg esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul võtta seisukoht, kas vangla käitus 01.10.2013. a käsipakiga kaebajale saabunud tantramassaaži raamatu kätte andmata jätmisel õiguspäraselt. Kaebaja märkis, et esitas Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

3. Tartu Halduskohtu 14.01.2014. a määrusega tagastati G. Graubergi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruse põhjendused:

2

3.1. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohus ei saa vanglat kohustada kaebajale temale saadetud pakki kätte andma, kuna vangla keeldus raamatu vastuvõtmisest, mistõttu on raamat paki tooja valduses. Samuti ei saa kaebaja taotleda raamatu vastuvõtmiseks kohustamist, kuna käesoleval hetkel on kaebaja kinnipeetava, mitte enam vahistatu staatuses. Kinnipeetavale pakiga raamatu saatmine ei ole lubatud.

3.2. Kaebaja ei saaks käesoleval juhul kohtule ka hüvitamiskaebust esitada, kuna kaebaja ei ole sellekohast kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8. Seetõttu puudub kohtul võimalus suunata kaebajat tõhusama nõude esitamisele.

3.3. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, millist mittevaralist kahju on talle riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes tekitatud. Halduskohtu hinnangul ei ole RVastS § 9 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Lisaks ei pidanud halduskohus võimalikuks ka varalise kahju tekkimist, kuna kaebajale saadetud raamat jäi tooja valdusesse. Seega oleksid nii mittevaralise kui ka varalise kahju hüvitamise nõude eduväljavaated ilmselgelt olematud. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 ls-le 3 ei anna ilmselgelt perspektiivitu hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seetõttu ei saa kaebaja tuvastusnõuet seoses käsipaki vastuvõtmata jätmisega lubatavaks pidada. Halduskohtu arvates tuleb kaebaja õiguste rikkumist pidada väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus asja edasiseks menetlemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. G. Grauberg esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.01.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt:

4.1. Kaebaja rikutud õigusi ei saa vähetähtsateks pidada. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-36-11 öelnud, et kohtul on selgitamiskohustus ning kaebaja õigusi tuleb kaitsta ka siis, kui see ei ole otstarbekas. Selles asjas saab kaebust otstarbekaks pidada, kuna kaebaja on vanglale esitanud kahjunõude.

4.2. Vangla ametnikud on käesoleval juhul käitunud õigusvastaselt. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, kas vangla käitus raamatut kaebajale andmata jättes õigusvastaselt, et vangla tulevikus enam taolisel viisil ei käituks, sest ei ole välistatud, et kaebaja satub taas vahistatu staatusesse. Ühtlasi soovib kaebaja tagada selle, et ka teiste isikute õigusi ei piirataks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 14.01.2014. a määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. G. Grauberg on määruskaebuses viidanud, et halduskohus ei ole täitnud piisaval määral nõutavat selgitamiskohustust. Väite õigsuse kinnitamiseks viitab kaebaja Riigikohtu halduskolleegiumi 03.08.2011. a määrusele nr 3-3-1-36-11. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa halduskohtule selgitamiskohustuse nõutaval viisil täitmata jätmist ette heita. Halduskohus leidis põhjendatult nii kaasuse faktilistele kui õiguslikele asjaoludele tuginedes, et kaebaja suunamine efektiivsema nõude esitamisele ei ole tulemuslik ja võimalik. Juhtumi faabulast ei järeldu, et HKMS § 37 lg 2 p-des 2, 4 ja 6 toodud nõuetel oleks eduväljavaateid. Halduskohtu põhjendused HKMS § 45 lg 2 kohaldamise osas on õiguspärased, mistõttu ei saa ka tuvastamiskaebust lubatavaks pidada.

3

8. Määruskaebuses on G. Grauberg tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina esile toonud preventiivse huvi. Nimelt leiab kaebaja, et ei ole välistatud, et ta satub tulevikus uuesti vahistatu staatusesse, mistõttu aitaks käesoleva vaidluse lahendamine saavutada selle, et vangla edaspidi tema ning teiste vahistatute ja kinnipeetavate suhtes õigusvastaselt ei käituks. Esmalt mainib ringkonnakohus, et HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Lisaks on vangla vaideotsuses (tl 11–11p) põhjendatult viidanud sellele, et tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p-st 15 on kaebajale saadetud raamatu näol tegemist keelatud esemega, mida isikule ei saa kätte anda. VSkE § 1 lg 2 järgi kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui vangistusseadusega või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti. VangS § 98 lg-dest 1 ja 2 tulenevalt laieneb VSkE § 641 regulatsioon ka vahistatutele, seega ei oleks vangla saanud kaebajale nõutud eset väljastada ka siis, kui viimane oli veel vahistatu staatuses.

9. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on põhjendatud huvina käsitatav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010. a otsus nr 3-3-1-24-10, p 20; 25.02.2010. a otsus nr 3-3-1-100-09, p 18; Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002. a määrus nr 3-3-1-11-02, p 15). Preventiivsel huvil esitatud tuvastamiskaebus peab soodustama kaebaja õiguste kaitset tulevikus (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010. a otsus nr 3-3-1-24-10, p 20). Käesoleval juhul preventiivset huvi jaatada ei saa. 04.10.2013 muutus kaebaja staatus kinnipeetavast vahistatuks. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 741 kohaselt on üksnes vahistatul õigus pakke saada, kinnipeetaval selline õigus puudub. Kaebaja sattumine uuesti vahistatu staatusesse on pelgalt hüpoteetiline võimalus, mis ei põhjenda piisavalt preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2010. a määrus nr 3-3-1-40-10, p 10).

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb G. Graubergi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.01.2014. a määrus muutmata.

Agu Timmi Einar Vene Tiina Pappel