2-13-2229/32 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-2229

Tsiviilasi

OÜ

Internova

hagi

OÜ

Salon

Invest

vastu

kaubamärgiomaniku

ainuõiguse

rikkumise

tuvastamiseks

ja

rikkumise

lõpetamiseks,

domeeninime üleandmiseks kohustamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.10.2013 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Internova määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Internova (registrikood 10910714, asukoht

Narva mnt 7, 10117 Tallinn), lepingulised esindajad

patendivolinikud Kristjan Leppik ja Urmas Kauler

Kostja OÜ Salon Invest (registrikood 12125221, asukoht

Vilde tee 105-8, 12911 Tallinn), seaduslik esindaja

Katarina Kallikorm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.10.2013 määrus tühistada osaliselt kindlaksmääratud

menetluskulude ulatuse osas ning määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Salon Invest menetluskulud 2441,07 eurot OÜ Internova

kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt Salon Invest viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni OÜ Internova kasuks.

4. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohus rahuldas 27.06.2013 otsusega OÜ Internova (hageja) hagi OÜ Salon

Invest (kostja) vastu osaliselt ning jättis 15,7% menetluskuludest hageja ja 84,3%

kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus edasikaebamata 09.08.2013.

2. 06.09.2013 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludena kandnud

õigusabikulusid kokku 6660 eurot (ilma käibemaksuta) ning tasunud riigilõivu kokku

700 eurot. Hageja palus määrata kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

84,3% hageja kantud menetluskuludest summas 7360 eurot, s.o 6204,48 eurot. Ühtlasi

palus hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja on

käibemaksukohustuslane. Hageja leiab, et menetlus käesolevas asjas oli mahukas ning

hõlmas mitut taotlust, sh kolmel korral hagi tagamiseks ja ostja kohustamiseks

finantsandmete esitamiseks. Kohus tegi asjas palju määruseid. Samuti üritas hageja

käesolevat kaasust korduvalt kohtuväliselt lahendada. Kostja tekitas valeväidete

esitamisega ning vastuste esitamise kohustusest kõrvale hiilimisega hagejale

täiendavaid kulutusi. Kostja vahetas kolmel korral esindajat, kes kõik esitasid

kirjalikke seisukohti. Seetõttu esitas hageja mahukaid vastuseid. Samuti toimus

tsiviilasjas kaks istungit.

3. Avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt koosneb hageja esindaja osutatud õigusabi

järgmistest toimingutest: 02.01.2013 olukorraga tutvumine, seisukoha kujundamine,

nõudekirja koostamine ja väljastamine ning 03.01.2013 ja 07.01.2013 täiendav

kirjavahetus seoses nõudekirjaga – 3 h (300 eurot); 27.12.2012 hageja ja kostja vahel

16.08.2011 sõlmitud kaubamärgi litsentsilepinguga tutvumine – 1 h (100 eurot);

28.12.2012 litsentsilepingu juriidiline analüüs ja seisukoha kujundamine – 3,75 h (375

eurot); 31.12.2012 ja 02.01.2013 kaubamärgiõiguste rikkumise kohta tõendite

kogumine ja konsultatsioonid kliendiga – 5,5 h (550 eurot); 31.12.2012

kaubamärgiõiguste rikkumise kohta nõudekirja ettevalmistamine ja koostamine – 3,25

h (325 eurot); 02.01.2013 kostjale kaubamärgiõiguste rikkumise kohta nõudekirja

lõplik vormistamine ja väljastamine – 1,75 h (175 eurot); 03.01-14.01.2013 täiendav

kirjavahetus kostjaga ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga – 5,50 h (550 eurot);

15.01.2013 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja sellega seotud

konsultatsioonid – 7,5 h (750 eurot); 16.01.2013 hagiavalduse ja hagi tagamise

avalduse lõplik koostamine ja esitamine Harju Maakohtule – 1 h (100 eurot);

18.01.2013 Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumäärusega tutvumine, seisukoha

kujundamine ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga – 1,5 h (150 eurot);

16.01.2013 Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumäärusele vastuse koostamine ja

esitamine kohtule – 1 h (100 eurot); 22.01.2013 hagi tagamise taotluse osas Harju

Maakohtu 22.01.2013 kohtumäärusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja sellega

seotud konsultatsioonid kliendiga – 1,5 h (150 eurot); 08.02.2013 ja 11-12.02.2013

kostja

07.02.2013

kirjaga

INF-189/IM

tutvumine,

seisukoha

kujundamine,

konsultatsioonid

kliendiga

–

2,5

h

(250

eurot);

12.02.2013

kostja

kompromissiettepanekule vastuse koostamine – 1,5 h (150 eurot); 13.02.2013 kostjale

vastuskirja lõplik vormistamine ja väljastamine – 1 h (100 eurot); 22.02.2013 ja

25.02.2013 kostja poolt 20.02.2013 kohtule esitatud vastusega tutvumine ja sellega

seotud konsultatsioonid kliendiga – 1,5 h (150 eurot); 28.02.2013 kostja 20.02.2013

vastusele kirjalike seisukohtade koostamine ning 01.03.2013 menetlusdokumendi

lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 4 h (400 eurot); 05.03.2013 hagi tagamise

taotluse koostamine ja sellega seotud konsultatsioonid kliendiga – 4,5 h (450 eurot);

06.03.2013 hagi tagamise taotluse lõplik vormistamine ja esitamine kohtule – 1 h (100

eurot); 07.03.2013 06.03.2013 kohtumäärusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja

konsultatsioonid kliendiga – 1 h (100 eurot); 13.03.2013 kostjalt kohtu kaudu

täiendavate materjalide sissenõudmiseks taotluse koostamine – 1,3 h (130 eurot);

14.03.2013 taotluse lõplik vormistamine ja Harju Maakohtusse esitamine – 0,7 h (70

eurot); hagi tagamise 18.04.2013 taotluse koostamine ja esitamine – 1 h (100 eurot);

ettevalmistus 30.04.2013 kohtuistungiks – 1 h (100 eurot); kliendi esindamine

30.04.2013 kohtuistungil – 1,75 h (175 eurot); ettevalmistus 06.06.2013

kohtuistungiks ja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamine – 1,9 h (190 eurot);

kliendi esindamine 06.06.2013 kohtuistungil – 2,2 h (220 eurot); tsiviilasjas nr 2-13-

2229 tehtud kohtuotsusega tutvumine, edastamine kliendile ja selle jõustumise

jälgimine – 1 h (100 eurot); 12.08.2013 domeeni salonin.ee registrist kustutamise

keelumärke seadmise avalduse koostamine ja esitamine Eesti Interneti SA-le – 1,5 h

(150 eurot) ja 28.08.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja

esitamine kohtule – 1 h (100 eurot).

4. Kohus edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 09.09.2013 kostjale, kuid

kostja avaldusele oma seisukohta ei esitanud.

Esimese astme kohtu määrus

5. 28.10.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

2 166,51 eurot ja kohustas kostjat määruse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

6. Viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 märkis kohus, et

hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.

7. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud

(TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kandnud 6660 eurot

õigusabikulusid ja maksnud kokku 700 eurot riigilõivu ning taotleb sellest 84,3% ehk

6204,48 euro väljamõistmist kostjalt.

8. Samuti tugines kohus TsMS § 175 lg-le 1. TsMS § 175 lg 4 kohaselt sätestab

Vabariigi

Valitsus

lepingulise

esindaja

kulude

teistelt

menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse „Lepingulise

esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 kohaselt on

tsiviilasja, mille hind on kuni 12 800 eurot, maksimaalselt sissenõutav kulu 4470

eurot. Käesoleva asja hind on 9490 eurot. Eeltoodust tulenevalt ületavad hageja

taotletavad

õigusabikulud

määruses

sätestatud

piirmäära.

Menetluskulude

väljamõistmine piirmäära ületavas osas pole võimalik.

9. Kuigi kostja pole menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud, pidas kohus antud

juhul vajalikuks kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust,

sest taotletavad kulud on selgelt põhjendamatud (vastavalt TsMS § 175 lg-le 1).

10. Esiteks ei pidanud kohus võimalikuks mõista õigusabikuludena kostjalt välja neid

kulutusi, mis ei olnud seotud kohtumenetlusega, vaid kohtueelse menetlusega. Hageja

on põhimenetluses esitanud nõude kahju - kohtueelsete õigusabikulude - hüvitamiseks

ning kohus on selle osaliselt rahuldanud. Riigikohus on leidnud, et menetluskuludeks

TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud

konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud.

Kohtueelses

menetluses

kantud

õigusabikulude

hüvitamist

ei

saa

nõuda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt

Riigikohtu 22.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Eeltoodust tulenevalt ei

kuulu väljamõistmisele õigusabikulud järgmiste toimingute osas: 1) olukorraga

tutvumine,

seisukoha

kujundamine,

nõudekirja

koostamine

ja

väljastamine

(02.01.2013), täiendav kirjavahetus seoses nõudekirjaga (03.01.2013, 07.01.2013) – 3

h (300 eurot); 2) hageja ja kostja vahel 16.08.2011 sõlmitud kaubamärgi

litsentsilepinguga tutvumine (27.12.2012) – 1 h (100 eurot); 3) litsentsilepingu

juriidiline analüüs ja seisukoha kujundamine (28.12.2012) – 3,75 h (375 eurot); 4)

kaubamärgiõiguste rikkumise kohta tõendite kogumine, konsultatsioonid kliendiga

(31.12.2012, 02.01.2013) – 5,5 h (550 eurot); 5) kaubamärgiõiguste rikkumise kohta

nõudekirja ettevalmistamine ja koostamine (31.12.2012) – 3,25 h (325 eurot); 6)

kostjale kaubamärgiõiguste rikkumise kohta nõudekirja lõplik vormistamine ja

väljastamine (02.01.2013) – 1,75 h (175 eurot); 7) täiendav kirjavahetus kostjaga ja

sellega seotud konsultatsioonid kliendiga (03.01.2013-14.01.2013) – 5,50 h (550

eurot). Kokku on hageja kohtueelsete kulutuste osas õigusabikulude väljamõistmist

taotlenud 2375 euro ulatuses.

11. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks välja mõista õigusabikulusid, mis seondusid

mitte kohtumenetlusega, vaid menetluse ajal väldanud võimaliku hageja ja kostja

vahelise kohtuvälise suhtlusega. Esitatud arvetest nähtub, et hagejale on antud

õigusabi

kostja

07.02.2013

kirjaga

INF-189/IM

tutvumiseks,

kompromissiettepanekule vastuse koostamiseks ning kostjale vastuskirja lõplikuks

koostamiseks ja väljastamiseks (kokku 5 h ja 500 eurot). Nimetatud toimingud ei ole

piisavalt seostatavad kohtus toimunud menetlusega.

12. Iseenesest võib hageja esindaja tunnihinda (100 eurot ilma käibemaksuta) pidada

mõistlikuks, küll aga pole kohtu hinnangul olulises ulatuses põhjendatud arvetel

kajastatud

õigusteenuse

osutamisele

kulunud

aeg.

Kohtu

hinnangul

tuleb

menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et antud valdkonna spetsialistile –

patendivolinikule – polnud tegemist keerulise vaidlusega, mis nõudnuks põhjalikku

õiguslikku analüüsi. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks iga dokumendi puhul

eraldi välja tuua sellega tutvumise, seisukoha kujundamise, kliendiga konsultatsiooni,

vastuse koostamise ja vastuse lõpliku vormistamise ja edastamise toiminguid. Kõik

eelnev on käsitatav konkreetse dokumendi koostamisena.

13. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse

koostamisele ja esitamisele kulunud mõistlik aeg on 5 h (hageja märgitud 8,5 h

asemel). Hageja toimingud seoses 17.01.2013 kohtumäärusega (tutvumine, vastuse

koostamine) olid teostatavad 1,5 tunniga. Põhjendamatu on taotlus hüvitada kohtu

22.01.2013 hagi tagamise määrusega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja sellega

seotud konsultatsioonidele kulunud aeg 1,5 h ulatuses, kuna sellega seoses polnud

nähtavat tulemit (koostatavat seisukohta, määruskaebust vms), mistõttu on mainitud

toimingutele kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 15 minutit. Kostja vastusele

kirjalike seisukohtade koostamiseks (mis hõlmab ka vastusega tutvumist ja lõplikku

vormistamist) on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 2 h, arvestades, et kostja vastus

oli kõigest ühel leheküljel. Teistkordse hagi tagamise taotluse koostamiseks on

põhjendatud ajakulu 2 h, arvestades tagamise avalduse pikkust ja teatavat kattuvust

esialgse hagi tagamise avaldusega (vrdl t lk-d 9 ja 98). Sisutu on taotlus

menetluskulude hüvitamiseks kohtu 06.03.2013 määrusega (hagi tagamise taotluse

lahendamine) tutvumise osas. Kostjalt kohtu kaudu täiendavate materjalide

sissenõudmiseks taotluse koostamiseks kulunud mõistlik aeg on kohtu hinnangul 1,5

h. Hagi tagamise 18.04.2013 taotluse koostamiseks kulunud mõistlik aeg on 1 h, nagu

märgitud ka taotlusesse. Mõistlik ettevalmistusaeg 30.04.2013 ja 06.06.2013

kohtuistungiteks on kohtu hinnangul kokku 1 h. Õigusabikulude hüvitamine

30.04.2013 ja 06.06.2013 istungitel osalemise aja eest on taotluses märgitud ulatuses

põhjendatud

(3,95

h).

Põhjendamatud

on

taotlus

hüvitada

õigusabikulud

kohtuotsusega tutvumise, selle kliendile edastamise ja jõustumise jälgimise eest –

tegemist pole sisulise ja nähtava tulemiga õigusabitööga. Kohtu hinnangul pole

menetluskuludena hüvitatav ka domeeni salonin.ee registrist kustutamise keelumärke

seadmise avalduse koostamine ja esitamine Eesti Interneti SA-le – tegemist on pärast

käesoleva menetluse lõppemist tekkinud kohtuotsuse täitmise küsimusega, mille

suhtes võib hagejal õigus olla esitada kostja vastu nõue kahju hüvitamist reguleerivate

sätete alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks on

põhjendatud aeg 30 minutit.

14. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja mõistlik aeg käesolevas vaidluses

õigusabiteenuse osutamiseks 18,7 h (1870 eurot). Arvestades kohtuotsuses märgitud

menetluskulude jaotust, kuulub kostja poolt õigusabikuludena hüvitamisele 1870

eurost 84,3% ehk 1576,41 eurot.

15. Hageja taotleb ka hagiavalduselt ja hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivu

hüvitamist. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõiv hagiavalduse eest kokku

550 eurot (t lk-d 37, 49) ning hagi tagamise avaldustelt kokku 150 eurot (t lk-d 36,

119, 150). Kokku on hageja riigilõivu tasunud 700 eurot. Kostjal tuleb sellest hüvitada

84,3% ehk 590,10 eurot.

16. Eeltoodust

tulenevalt

kuulub

hageja

avaldus

menetluskulude

hüvitamiseks

rahuldamisele osaliselt, 2 166,51 euro ulatuses.

Määruskaebus

17. 08.11.2013 esitas hageja määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu

28.10.2013 määruse 1662,97 euro osas, millega kohus jättis hageja avalduse

rahuldamata, ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud summas 3829,48 eurot.

18. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et hageja poolt taotletud õigusabikulud ületavad

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses "Lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" sätestatud ulatuse. Hageja ei nõustu

kohtu põhjendustega eelkõige seetõttu, et tsiviilasja menetluse algfaasis 17.01.2013

tehtud puuduste kõrvaldamise määruses märkis kohus, et hageja on esitanud

tuvastusnõude koos kahju hüvitamise nõudega, mille hinnaks on 2490 eurot. Lisaks

sellele on hageja esitanud nõude kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise

lõpetamiseks, mis on mittevaraliseks nõudeks TsMS § 132 lg 1 mõttes ning nõude

domeeninime üleandmiseks, mis on samuti mittevaraliseks nõudeks TsMS § 132 lg 1

mõttes. TsMS § 134 lg 1 alusel luges kohus hagihinnaks seega 2490+3500+3500=

9490 eurot. Kuigi tsiteeritud kohtumääruses käsitles kohus käesoleva tsiviilasja

nõudeid nii varaliste kui ka mittevaralistena, on menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist puudutavas määruses kohus hageja hinnangul aluseks võtnud

üksnes varalise nõude ning toodust tulenevalt järeldanud, et hüvitatavate

menetluskulude suurus on maksimaalselt 4470 eurot. Hageja viitab Vabariigi

Valitsuse määruse nr 137 §-ile 2, millise kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas,

sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Sama

määruse § 3 kohaselt, kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui ka mittevaralist

nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär. Seega tulnuks

menetluskulude suuruse hindamisel arvestada menetletava nõude suuremat piirmäära,

s.o 12 800 eurot. Kohus eksis, asudes seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas on

hüvitatava menetluskulu maksimaalne suurus 4470 eurot.

19. Samuti juhib hageja viidates TsMS § 175 lg-s 1 sätestatule ja Tallinna

Ringkonnakohtu lahendile asjas nr 2-06-40112, tähelepanu sellele, et juhul kui

vastaspool ei vaidle menetluskulude suurusele vastu ning kulud ei ületa Vabariigi

Valitsuse

määruses

sätestatud

piirmäärasid,

kuuluvad

need

kogu

ulatuses

rahuldamisele. Käesoleval juhul ei vaielnud kostja hageja menetluskuludele vastu ning

hageja poolt taotletud kulud ei ületanud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud

piirmäärasid. Seega esinevad kõik tingimused hageja taotluse täies ulatuses

rahuldamiseks.

20. Arvestades käesoleva kaasuse keerukust ning menetlusdokumentide mahtu, on

menetluskulud hageja hinnangul mõistlikud ja põhjendatud. Menetlus käesolevas asjas

oli mahukas ning hõlmas mitmeid taotlusi, sh kolmel korral hagi tagamiseks ja taotlust

kostja kohustamiseks finantsandmete esitamiseks ning arvukaid kohtumääruseid (6).

Samuti üritas hageja käesolevat kaasust kohtuväliselt korduvalt lahendada. Kostja aga

tekitas oma korduvate valeväidete esitamisega ning vastuste esitamise kohustusest

kõrvalehoidmisega hagejale täiendavaid kulusid, sh vahetas kostja kolmel korral

esindajat, kes kõik esitasid kirjalikke seisukohti, millised omakorda tingisid mahukate

vastuste ning hagejapoolsete seisukohtade esitamise. Samuti toimus tsiviilasjas kaks

istungit, millest viimane seaduslike esindajate kaasabil.

21. Kohus on ekslikult arvel nr 256848 kajastatud menetlustoimingute mahu 12,5 tunni

osas hüvitatava kuluna arvestanud üksnes 6,75 tundi. Hageja leiab, et kohtu hinnang

osutatud teenuste ajalise mahu osas on väär. Tegemist on reaalse konkreetsele

teenusele kulunud ajakuluga. Loetletud õigusabi ei sisaldanud ainult nt. määrustele

vastamist, vaid iga menetlusdokumenti tuli analüüsida, kujundada seisukoht ning

kõike asjasse puutuvat ka menetlusosalisele selgitada. Hagiavaldus esitati 11-l lehel

koos kümne lisaga, sealhulgas esitati hagi tagamise taotlus. Nimetatud dokumendid

tuleb põhjalikult motiveerida ning argumenteerida, mistõttu on tegemist ajaliselt

mahukate dokumentidega. Veelgi enam, hagiavaldus on kogu kohtuprotsessi kõige

olulisem dokument. Nagu nähtub nii 17.01.2013 kui ka 22.01.2013 määrustest, oli

tegemist erinevaid nõude liike ning hagi tagamiseks erinevaid asjaolusid ning nõudeid

sisaldavate

dokumentidega.

Veelgi

enam,

hageja

poolt

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 257266 toodud hagi tagamise taotluse

koostamisele kulunud aja osas pidas kohus põhjendatuks 2h. Seega on kohus

seisukohal, et hagiavalduse koostamisele, tõendite kogumisele ja komplekteerimisele,

kooskõlastamisele ja esitamisele kulub ainult 3h, mis on aga selgelt ebareaalne.

22. Kostja leiab, et põhjendatud on arvel nr 257045 kajastatud menetluskulu ajakuluga 6

tundi väljamõistmine ning maakohus on ekslikult hüvitatava menetluskuluna

arvestanud üksnes riigilõivu. Kohus eksis, jättes pooltevahelise võimaliku

kompromissi saavutamise püüdlused menetluskuludena hüvitatava summana välja

mõistmata põhjendusel, et tegemist ei ole antud kohtumenetlusega seotud kuluga.

Hageja üritas lisaks enne kohtumenetluse algust ka kohtumenetluse ajal, millist

asjaolu kinnitavad arvel toodud teenuse osutamise kuupäevad (08.02, 11-12.02.,

13.02, samas kui hagi esitati 16.01.2013), leida kostjaga võimalust kompromissiks.

Kahjuks ei jõudnud läbirääkimised tulenevalt kostjapoolsest pahatahtlikust tegevusest

lahenduseni. Just kostja tegevusest tulenevalt oli kompromissi saavutamine ning

ettepanekute tegemine keeruline ning aeganõudev protsess.

23. Hageja arvates on põhjendatud ning õigustatud menetlustoimingu mahuna arvel nr

257266 toodud ulatus 11 tundi ning kohus on selles osas ekslikult hüvitatava kuluna

arvestanud üksnes 4 tundi. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja vastusele

vastamisega seonduv ajaline kulu on kõigest 2h. Arvelt nähtub, et õigusabi osutati

neljal erineval kuupäeval (22.02, 25.02, 28.02, 01.03), milline iseenesest juba näitab

kulutuste ajalist ulatust. Samuti ei saa ette määrata, kaua kulub vastusega tutvumisele,

seisukohtade kujundamisele, vastuse koostamisele ning kooskõlastamisele ja sellega

seonduvatele konsultatsioonidele kliendiga. Nagu hageja juba eelnevalt on ka

maininud, tingis kostja oma käitumisega eriti kriitilise suhtumise kostja

argumentidesse. Viimasest tulenevalt ka vastav ajakulu. Seonduvalt täiendava hagi

tagamise taotluse koostamise ning esitamisega märgib hageja, et mainitud taotluse

esitamise vajadus tekkis tulenevalt kostja tegevusest kohtumenetluse ajal. Hageja pidi

hankima ning komplekteerima täiendavaid tõendeid ning materjale taotluse toetuseks.

Samuti toimusid konsultatsioonid kliendiga, millised kõik kajastuvad arvel nr 257266

toodud õigusabiteenuse kirjelduses.

24. Arvel nr 257420 toodud menetlustoimingu mahtu 3 tundi peab hageja põhjendatuks ja

õigustatuks. Kohus on ekslikult hüvitatava kuluna arvestanud üksnes 1,5 tundi. Hageja

peab arusaamatuks, kuidas kohtu hinnangul ei ole kohtumäärusega tutvumine ja

määruses

toodu

kliendile

selgitamine

põhjendatud

menetluskulu.

Iga

menetlusdokumendi ja selles sisalduvate kohtu põhjenduste selgitamiseks on vältimatu

eelnev dokumendiga tutvumine ning seejärel kliendiga vastav konsultatsioon. Kohtu

järeldusest teenuse osutamise põhjendamatusest võiks järeldada, et hagejal ei olnudki

vaja lepingulist esindajat. Viimane väide on aga väär. Samuti ei nõustu hageja kohtu

järeldusega kliendile taotluse esitamise võimaluse ning vajalikkuse selgitamisele ning

taotluse koostamisele ja kooskõlastamisele kulunud aja määratluse osas. Nimelt on

kohus asunud seisukohale, et loetletud teenustele kulub 0,5 tundi vähem kui on seda

teinud hageja esindaja. Kohtu järeldus on ekslik ning arusaamatu. Hageja peab

täiendavalt vajalikuks märkida, et tegemist on reaalse ajakuluga, mis vastab

konkreetsel juhul osutatud teenuste mahule.

25. Põhjendatud ning õigustatud menetlustoimingu mahuks arvel nr 257896 peab hageja

sellel toodud ulatust 3,75 tundi. Kohus on selles osas ekslikult hüvitatava kuluna

arvestanud üksnes 3,25 tundi. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et 30.04.2013

kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulub üksnes 0,5 tundi. Hageja esitas taotluse 1

tunni ulatuses menetluskulu väljamõistmiseks. Igale kohtuistungile eelneb täiendav

materjalidega tutvumine. Asjaga seotud materjale ning erinevaid asjaolusid mahult on

palju. Samuti peab iga menetlusosaline istungiks ette valmistama selliselt, et menetlus

oleks võimalik lõpule viia ühe istungiga.

26. Samuti peab hageja põhjendatud menetlustoimingu mahuks arvel nr 258286 toodud

4,1 tundi. Ka selles osas on kohus ekslikult arvestanud üksnes 2,7 tundi. Hageja ei

nõustu kohtu järeldusega, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulub üksnes 0,5 tundi.

Hageja esitas taotluse 1,9 tunni ulatuses menetluskulu väljamõistmiseks. Ka

06.06.2013 kohtuistungile eelnes täiendav materjalidega tutvumine. Kõnealuseks

istungiks ettevalmistuse ajalist mahtu suurendas ka asjaolu, et istungist võtsid osa ka

poolte seaduslikud esindajad, kelle osalemist soovis kohus ning kelle küsitlemiseks

tuli ette valmistada küsimused. Samuti koostas hageja ning esitas ka kohtule

kohtukõne kirjalikud seisukohad kuuel lehel. Seega on kohtu järeldus 06.06.2013

istungiks ettevalmistamisele kulunud poole tunni võrra väiksema aja kohta hageja

hinnangul ekslik.

27. Kohus on ekslikult jätnud välja mõistmata arvel nr 259003 esitatud menetluskulu.

Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et kohtuotsusega tutvumine, kohtu põhjenduste

analüüs ning nende kliendile selgitamine, võimaliku apellatsioonkaebuse esitamise

võimaluste ning avalduse esitamise põhjendatuse analüüs ning sellega seonduvad

konsultatsioonid kliendiga ei ole käsitletavad õigusabi teenusena. On vältimatu, et

lepinguline esindaja selgitab menetlusosalisele kohtuotsuses väljendatud järeldusi ning

nendeni jõudmise motiive. Seda enam, et kohus rahuldas hagi osaliselt. Samuti tuleb

põhjalikult kaaluda otsuse edasikaebamise võimalusi ning neid kliendile selgitada.

Tegemist on menetlust puudutava vältimatu kuluga, milline kuulub menetluskuluna

kaotanud poolelt välja mõistmisele. Ekslik on kohtu järeldus, et domeeni registrist

kustumise keelumärke seadmise avalduse koostamise ja esitamise kulud ei ole seotud

antud kohtumenetlusega, s.o tegemist on pärast kohtumenetluse lõppu osutatud

kohtuotsuse täitmisega seotud toimingutega. Hageja vaidleb nimetatule vastu ning

leiab, et mainitud teenus osutati eelkõige selles osas hagi tagamise taotluse

rahuldamata jätmise tõttu ning teisalt on tegemist sarnase kuluga nagu menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamine ning esitamine, milline samuti

esitatakse pärast kohtumenetluse lõppemist ning mille osalist hüvitamist pidas kohus

põhjendatuks.

28. Hageja hinnangul on kohtu järeldus menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

kulunud aja osas ekslik. Hageja poolt esile toodud arvestus on reaalne ning vastab

tegelikult kulunud ajale. Menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega ei saa

hinnata üksnes dokumendi pikkuse järgi. Ka antud dokumendi koostamise vajadust

ning edasist menetlust tuli kliendile selgitada ning lisaks avalduse koostamise kulude

suurust ning mahtu kooskõlastada. Seega on hageja arvates põhjendatud ning

õigustatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu 1 tund.

Vastus määruskaebusele

29. Kostja nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning palub määruskaebuse jätta

rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

30. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju

Maakohtu 28.10.2013 määrus tuleb osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt

rahuldada.

31. Vastseks määruskaebusele märgib kolleegium, et kostja poolt vastuväidete esitamata

jätmine hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, ei tähenda, et hageja

avalduses näidatud kulud, mis jäävad alla lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära, on põhjendatud ja vajalikud ning

kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele. Kolleegium selgitab, et sõltumata vastuväidete

olemasolust saavad vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluda üksnes põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud. Seda seisukohta toetab ka TsMS § 477 lg 7 esimeses lauses

sätestatu, mille järgi peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Lisaks sellele võib kohus TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi sõltumata

vastuväidete olemasolust kontrollida lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja

vajalikkust, kui ta leiab, et kulu on selgelt põhjendamatu.

32. Arvestades, et arvel nr 256848 kajastatud hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus olid

mahult kokku 11 lk, on maakohus õigesti hinnanud nimetatud toimingutele kulunud

mõistlikuks ajaks 5 tundi avalduses näidatud 8,5 tunni asemel. Samal arvel kajastatud

hageja toimingute osas seoses 17.01.2013 kohtumäärusega (tutvumine, seisukoha

kujundamine, vastuse koostamine) nõustub kohus maakohtu järeldusega, et nimetatud

toimingud olid teostatavad 1,5 tunniga. Seevastu põhjendamatu on kohtu seisukoht

samast arvest nähtuva 22.01.2013 hagi tagamise määrusega tutvumise, seisukoha

kujundamise ja sellega seotud konsultatsioonidele kulunud aja 1,5 tunni osas, milles

kohus on leidnud, et kuna sellega seoses polnud nähtavat tulemit (koostatavat

seisukohta, määruskaebust vms), on toimingutele põhjendatud ajakulu 15 minutit.

Õigusteenuse osutamisel on oluline osa dokumentidega tutvumisel, nende osas

seisukoha kujundamisel ja kliendile olukorra selgitamises, milliste toimingutega

seotud kulud tuleb menetlusosalisele sõltumata tulemist põhjendatud ulatuses

hüvitada. Ringkonnakohtu hinnangul on 22.01.2013 hagi tagamise määruse mahtu

(umbes 2,5 lk) ja sisu arvestades põhjendatud ajakulu 1 tund (100 eurot). Selles osas

tuleb nimetatud toimingu ajakulu suurendada 45 minuti (45 euro) võrra.

33. Ringkonnakohus nõustub maakohtu väitega, mille kohaselt ei ole kostja 07.02.2013

kirjaga INF-189/IM tutvumise, kompromissiettepanekule vastuse koostamise ning

kostjale vastuskirja lõpliku koostamise ja väljastamise toimingud (kokku 5 tundi, 500

eurot) piisavalt seostatavad kohtus toimunud menetlusega. Tsiviilasja toimikust ei

nähtu, et menetlusoalised oleksid kohtumenetluse käigus nimetatud toiminguid

teostanud, mistõttu on maakohus õigesti jätnud nende toimingute osas kulu välja

mõistmata.

34. Arvel nr 257266 kajastatud toimingute (kostja 20.02.2013 vastusele kirjalike

seisukohtade koostamise ja teistkordse hagi tagamise taotluse koostamise) ajakulu

osas nõustub kohus maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et põhjendatud ajakulu

nimetatud toimingutele kokku on 4 tundi.

35. Arvel nr 257420 toodud kohtu 06.03.2013 hagi tagamise määrusega tutvumise,

seisukoha kujundamise ja konsultatsioonid kliendiga ajakulu 1 tunni osas on

maakohus leidnud, et nimetatud menetluskulu hüvitamise osas on hageja taotlus

sisutu. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ja kordab seejuures

varasemalt märgitut, et lahendiga tutvumine, selle osas seisukoha kujundamine ja selle

selgitamine kliendile on vajalikud toimingud õigusteenuse osutamisel ja nendega

seotud kulu kuulub põhjendatud ulatuses hüvitamisele. Käesoleval juhul peab kohus

põhjendatuks taotluses märgitud ajakulu 1 tund (100 eurot). Samal arvel kajastatud

kostjalt kohtu kaudu täiendavate materjalide sissenõudmiseks taotluse koostamise

ajakulu 2 tunni (200 eurot) osas peab kohus õigeks maakohtu leitut, mille kohaselt

võib mõistlikuks ajaks pidada 1,5 tundi.

36. 30.04.2013 istungiks ettevalmistamise ajakulu osas peab kohus sarnaselt maakohtuga

põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi. Seevastu arvel nr 258286 toodud 06.06.2013 istungiks

ettevalmistuse ja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise ajakulu osas nõustub

kohus hagejaga ja leiab, et toimingu põhjendatud ajakuluks on taotluses märgitud 1,9

tundi (190 eurot), arvestades seejuures ka koostatud seisukohtade mahtu. Seega

kuulub selles osas väljamõistetav menetluskulu suurendamisele 140 euro (1,4 tundi)

võrra.

37. Käesoleva määruse p-des 34 ja 37 toodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada

ka osas, milles maakohus on jätnud arvel nr 259003 kajastatud toimingu (tsiviilasjas

tehtud kohtuotsusega tutvumise, kliendile edastamise ja jõustumise jälgimise) kulu

100 eurot (1 tund) välja mõistmata põhjendusel, et tegemist ei ole sisulise ja nähtava

tulemiga õigusabitööga. Võttes arvesse ka asjas tehtud lõpplahendi mahtu (veidi enam

kui 6 lk), on nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks taotluses märgitud 1 tund (100

eurot),

mille

osas

kuulub

maakohtu

poolt

väljamõistetud

menetluskulu

suurendamisele. Samal arvel kajastatud domeeni registrist kustumise keelumärke

seadmise avalduse koostamise ja esitamise kulud on maakohus jätnud õigesti välja

mõistmata, kuna tegemist on pärast käesoleva menetluse lõppemist tekkinud kuluga.

Vastuseks määruskaebuse väitele, et nimetatud toimingu kulu on sarnane

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise kuluga, mille kohus

on osaliselt välja mõistnud, märgib kohus, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud

hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu osas.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamine ei ole menetluskulu,

mida peaks hageja TsMS § 174 lg 1 järgi kostjale hüvitama. TsMS § 174 lg-st 1

tuleneb, et menetluskulude rahaline kindlaksmääramine hõlmab kuni kohtulahendi

jõustumiseni kantud kulusid. Sellest tulenevalt ei ole võimalik rahuldada ka

määruskaebust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu osas.

Kuivõrd tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-102-11 p-st 12 kohaldatakse

menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele hagita menetluse sätteid ning

vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5

järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele,

siis tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, milles maakohus on ebaõigesti pidanud

põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi (50 eurot) menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koostamiseks.

38. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud menetluskulusid

suurendada 385 euro ulatuses, millest kostja poolt kuulub õigusabikuludena

hüvitamisele 84,3% ehk 324,56 eurot ning kokku kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele hageja esindaja põhjendatud ja vajalike õigusabikuludena 2441,07

eurot. Väljamõistetud menetluskulud mahuvad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008

määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad“ §-des 2 ja 3 sätestatud piirmääradesse.

39. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud

kulusid.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav