2-12-6920/117 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-6920 Tsiviilasi OÜ Belesta Grupi hagi K N (N) ja T N (N) vastu abikaasade ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.12.2013 määrus kaja rahuldamata ja tsiviilasja menetluse taastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T N määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja T N (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx)

Vastustaja OÜ Belesta Grupi (registrikood 10325468, asukoht Ülemiste tee 1, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.12.2013 määrus tühistada. Rahuldada T N kaja ja taastada tsiviilasja nr 2-12-6920 menetlus. Saata tsiviilasi tagasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS 169 lõike 2 alusel T N kanda.

4. Taotlus jõustumata tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluste peatamiseks jätta rahuldamata.

5. Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa.

Asjaolud ja määruskaebuse põhjendused

1. OÜ Belesta Grupi esitas 16.02.2012 hagi K N ja T N vastu abikaasade ühisvara jagamiseks. 10.10.2013 rahuldas maakohus hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et kostjad ei ilmunud kohtuistungile. T N esitas 14.10.2013 kaja menetluse taastamiseks nii enda nimel kui K N esindajana. Maakohtu 07.11.2013 määrus K N kaja menetlusse võtmata jätmise kohta jõustus 27.11.2013.

2. Maakohus jättis 19.12.2013 määrusega T N kaja rahuldamata põhjusel, et kostja puudumine kohtuistungilt ei olnud põhjendatud. Kostja esitas arstitõendi, mis oli koostatud andmete alusel, millised arst tuvastas päev enne kohtuistungit, seetõttu ei ole tuvastatud, et just kohtuistungi päeval esines kostjal oluline põhjus istungilt puudumiseks. Maakohus ei kahelnud kostja haigestumises 07.10.2013, kuid leidis, et veenev ei ole, et haigestumine takistas tal ilmuda kohtusse 08.10.2013. Lisaks ei olnud arstitõend korrektses vormis, muuhulgas puudus arsti allkiri ja pitsat. Tõend ei olnud usaldusväärne ka seetõttu, et perearst väljastas tõendi kohtuistungi päeval, kuigi kostja käis arsti juures eelneval päeval. Kostja e-kirjad ja arsti selgitused ei veennud maakohut, et kostja tervislik seisund ägestus kohtuistungi päeval.

Määruskaebuse põhjendused

3. Määruskaebuses vaidleb kostja maakohtu määrusele vastu. Arstitõend on usaldusväärne ja haigestumist saab muuhulgas tõendada ka muude tõenditega. Ohtlikult kõrge vererõhu tõttu väljastas arst kostjale kohtuistungi eelsel päeval tõendi. Kostja ei maininud arstile, et järgmisel päeval on kohtuistung, kuna ta ei kavatsenud sellelt puududa. Järgneval päeval haigus ägestus ning arst keelas kostjal füüsiliselt pingutada, eriti arvestades uimasust ja tasakaaluhäireid ning kohustas kostjat võtma ravimeid. Kostja teavitas oma olukorrast maakohut ning kohus sai ka telefonitsi kinnituse arstilt. Maakohtu määrusest ja hageja vastusest kostja määruskaebusele justkui tuleneks, et kostja oleks pidanud haigena muretsema arstitõendi kohtuistungi päeval, vastasel juhul on haigestumine tõendamata. Kostja arvates on puudumine kohtuistungilt põhjendatud ja õigustatud muude tõenditega.

4. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega taastada menetlus tsiviilasjas. Alternatiivselt palub kostja ringkonnakohtult kaebuse lahendamist istungil ning perearsti ülekuulamist tunnistajana.

5. Samuti esitas kostja taotluse peatada tagatiseta täitemenetlused nr xxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxx, millised on algatatud jõustumata tagaseljaotsuse alusel.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

7. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja teinud täiendava järelepärimise kaebuse esitaja perearstile, leiab, et maakohus rikkus tagaseljaotsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb kaja rahuldada ja tsiviilasja saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. TsMS § 657 lõike 2 alusel saadab ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule läbivaatamiseks täies ulatuses. Kolleegium jätab tähelepanuta need menetlusosaliste seisukohad ja dokumendid, millistes käsitletakse kas tsiviilasja materiaalõiguslikku sisu või pooltevahelisi teisi hagija/või täitemenetlusi, sest need kaja lahendamisel tähtsust ei oma.

8. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja puudus kohtuistungilt mõjuva põhjuseta. TsMS § 422 lõike 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks muuhulgas kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks poole ootamatu haigestumine. Käesolevas asjas teatas kostja enne istungit, et ei saa haigestumise tõttu ilmuda (t IV kd lk 200) ja lisatud oli perearsti tõend (samas lk 201). Seega järgis kostja TsMS § 345 nõudeid, mille kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja takistust põhistama. Et esitatud tõendilt nähtuva haigestumise näol oli tõepoolest tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 422 lõike 1 mõttes, on kolleegiumi arvates veenvalt tõendatud perearsti vastusega ringkonnakohtu järelepärimisele ja sellele lisatud väljatrükiga patsiendi kaardist (t VI kd lk 162-167). Viidatud tõendites kinnitab perearst, et T N haigestus 02.10.2013 ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni, mõned päevad hiljem lisandus peavalu; 07.10.2013 ambulatoorsel vastuvõtul tuvastati vererõhutõus II raskusastmele (vastavalt hüpertooniatõve väärtustes); kõrge vererõhu ja peavalude tõttu ei olnud T N võimeline jätkama tööülesannete täitmist ega valmistuma eesseisvateks kohtuprotsessideks; ravi seisnes patsiendi töökoormusest vabastamises, antihüpertensiivseks raviks ordineeritud ramipriili ja peavalude leevendamiseks deksketoprofeeni määramises; vererõhuväärtuste normaliseerumise ja peavalude järgselt oli töövõimetusleht lõpetatud. Töövõimetusleht oli esitatud juba maakohtus (t V kd lk 37) ja sellelt nähtub töövabastusperiood 08.10.- 10.10.2013. Lisaks selgitas perearst, et kohtuprotsessist andis T N teada järgmisel päeval peale visiiti, see oli 08.10.2013, ja arst väljastas tõendi eelmise päeva ambulatoorse visiidi tulemuste alusel. Eeltoodu alusel saab lugeda tuvastatuks T Nl mõjuva põhjusel olemasolu 08.10.2013 kohtuistungile ilmumata jäämiseks ja kuna ta oli sellest ka kohut enne istungi toimumist põhistatult teavitanud, tuleb menetlus tsiviilasjas TsMS § 413 lõike 3 punkti 2 alusel taastada.

9. Ringkonnakohtul puudub alus peatada jõustumata tagaseljaotsuse põhjal algatatud täitemenetlusi põhjusel, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita (TsMS § 418 lõige 1). Sellise täitedokumendi alusel toimuv täitemenetlus tuleb kohtutäituril lõpetada.

10. TsMS § 169 lõike 2 alusel jäävad tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Imbi Sidok-Toomsalu Ülle Jänes Mare Merimaa