2-13-57428/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31.01.2014.a, Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-57428 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1597.50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 16.01.2014 Hageja seaduslik esindaja XXX Kostja XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX elatis tema alaealise lapse XXX ülalpidamiseks alates 01.12.2013 160 eurot kuni 01.01.2014 ja alates 01.01.2014 177.50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud pool kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXXkohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma XXX arvelduskontole XXXXXXXXX HELSINGIN OP PANK märkides maksekorralduse selgitusse „elatusraha“.

Menetluskulude jaotus.

Lk 2 (4)

4. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. XXXja XXXkooselust on sündinud XXX XXX.

2. XXX, on käesoleval ajal 4-aastane.

3. XXXelab koos emaga.

Hageja nõue ja selle põhjendused.

4. 06.12.2013.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise mitte vähem kui minimaalmääras kuus alates 01.12.2013.

5. Hageja esindaja väidetel ei anna kostja lapse ülalpidamiseks raha.

6. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XXXsünnitunnistuse, andmed oma sissetulekute kohta.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7. Kostja 16.01. 2014 kohtuistungil ei ole vastu elatise maksmisele, kuid maksmiseks vahendid puuduvad, kuna ta on töötu, saab toimetulekutoetust.

8. Oma vastuväidete tõendamiseks kostja ühtki tõendit kohtule ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused.

Lk 3 (4)

9. Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks XXXoma tütrele XXX on, PkS §

99 lg 1 ja lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samuti juhindub kohus PkS § 101 lg 1 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Selleks, et elatis välja mõista vanemalt seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-37-11 p 12 Riigikohus. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

10. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2- 1-33-11 p 18 Riigikohus. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole andnud hageja ülalpidamiseks elatist, kuid vaidlus puudub ka selles, et XXXon XXXja XXXalaealine laps, kes elab koos emaga, pidi XXXoma alaealise lapse ülalpidamiseks igal juhul elatist andma ning kuna ta seda ei teinud, on ta oma lapse ülalpidamiskohustust rikkunud.

11. Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.

Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.12.2013 ja alates alates hagi esitamisest.

Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada ning vaidlus puudub selles, et kostja ei ole oma lapse XXXülalpidamiseks elatist maksnud ning kohus asus kohtuotsuse eelmises punktis seisukohale, et põhjendatud on kostjalt elatis välja mõista hageja kasuks alates 01.12.2013.a., kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 01.12.2013.a. kuni 01.01.2014.a. eest summas 160.- eurot ja alates 01.01.2014.a. 177.50.- eurot kuus (minimaalne elatise määr alates

Lk 4 (4) 01.01.2014.a.), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast.

12. Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Kostjal tuleb elatis maksta hageja seadusliku esindaja XXXarvele iga kuu 1. kuupäevaks, sest elatis makstakse PkS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotamine.

13. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

Tsiviilasja hinna määramine.

14. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis minimaalmääras, on käesoleva tsiviilasja hind 1597.50 eurot (9 x 177.50).

/allkirjastatud digitaalselt /

Lukiina Vismann kohtunik