2-12-17286/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-17286

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Tsiviilasi P G hagi L T vastu ühisvara jagamiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2014, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.04.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L T apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1194,31 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P G (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja L T (isikukood xxxxxxxxxxxx), esindaja Oksana Smirnova

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 08.04.2013 otsus osas, millega jäeti OÜ Ida Hulgilaat osa L T omandisse ja mõisteti L Tlt välja hüvitis 10 591.28 eurot ületavas osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. L T apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Maakohtu otsuse terviklik resolutsioon sõnastada järgmiselt: 1) Rahuldada P G hagi L T vastu ühisvara jagamise nõudes osaliselt. 2) Jätta L T omandisse OÜ Telger (registrikood 10260541) osa nimiväärtusega 2556 eurot. 3) Välja mõista P G kasuks L Tlt hüvitis 10 591.28 eurot ja jätta rahuldamata P G nõue hüvitise väljamõistmiseks osas, mis ületab 10 591.28 eurot. 4) Jätta rahuldamata P G nõue tunnistada abikaasade ühisvaraks OÜ Ida Hulgilaat (reg kood 10280503) osa väärtusega 3 195 eurot.

4. Maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Poolte menetluskulud apellatsioonimenetluses jäävad 70 % ulatuses L T kanda ja 30 % ulatuses P G kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva

2(6) jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja ja kostja abielu sõlmiti 07.12.1995 ja lahutati 08.03.2011. Pooled sõlmisid 12.01.2012 notariaalselt abieluvaralepingu, millega jagasid kinnisvara. Sama lepingu punktis 2.2.6 on abikaasad kinnitanud, et muud ühisvara nimetatud lepinguga ei jagata, vaid võetakse teadmiseks, et kuni ühisvara jagamiseni kuulub see mõlemale abikaasale ühiselt.

Abielu ajal omandasid abikaasad kaks ettevõtet: OÜ Ida Hulgilaat ja OÜ Telger. Osaühingud kanti äriregistrisse 1997, ainuosanik ja juhatuse liige on kostja. Enne abielu registreerimist kuulus kostjale osa OÜ-s Telger nimiväärtusega 20 000 krooni ja osa OÜ-s Ida Hulgilaada nimiväärtusega 15 000 krooni. Abielu jooksul omandati ühisvarana OÜ Ida Hulgilaada osakuid

35 000 krooni eest ja OÜ Telger osakuid 20 000 krooni. OÜ Ida Hulgilaada osakapital on 50 000 krooni, seega omandati abielu jooksul 70 % ettevõtte osakutest. OÜ Telger osakapital oli osakute omandamise hetkel ja abielu lahutamisel 40 000 krooni, seega omandati abielu jooksul 50 % OÜ Telger osakutest. OÜ Telger bilansiline väärtus oli 2010. majandusaasta aruande järgi 650 818 krooni (41 594,85 eurot), millest 50 % moodustab 32 5409 krooni (20 797,43 eurot); OÜ Ida Hulgilaada bilansiline väärtus oli 97 606 krooni (6238,16 eurot), millest 70% on 68 324,20 krooni (4366,71 eurot).

Abielu jooksul saadud rahalised vahendid kanti L T nimele avatud pangakontodele, millede saldo 08.03.2011 seisuga oli pankades kokku 415,43 eurot. Hageja palus tunnistada abikaasade ühisvaraks OÜ Telger ja OÜ Ida Hulgilaada osad; jagada ühisvara; jätta äriühingute osad kostjale; mõista kostjalt hagejale välja hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 24 124,23 eurot.

Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. OÜ Ida Hulgilaat osa on kostja lahusvara. 27.05.1992 registreeritud AS Ida Hulgilaat kujundati 1997 ümber osaühinguks. Protokollis on fikseeritud, et osakapital on suurendatud kuni 50 000 kroonini. Tegelikult aga suurendamist ei toimunud. Osakapital jäi peale ümberkujundamist samaks, so 50 000 krooni, mis oli ka AS Ida Hulgilaat aktsiakapital. Kostja sai osaühingu ainuosanikuks peale hageja ja kostja abielu lahutamist. 11.10.2011 omandas kostja äriühingu osa nimiväärtusega 15 000 krooni ja 06.12.2011 osa 20

000 kroonise nimiväärtusega notariaalselt kinnitatud müügilepingute alusel. Seega ei kuulu OÜ Ida Hulgilaat osad poolte ühisvara hulka.

AS Telger kujundati ümber osaühinguks. Protokollis on ka kasutatud termin „kapitali suurendamisega”, kuid tegelikult suurendamist ei toimunud. Seega kostja osa OÜ-s Telger nimiväärtusega 20 000 krooni oli tema lahusvaraks. Abielu kestel omandati I Knõsevi osa, nimiväärtusega 20 000 krooni. Hagejale võib kuuluda ¼ OÜ Telger osast.

Rahalise kompensatsiooni kindlaksmääramiseks tuleb võtta aluseks osa nimiväärtus, mitte bilansiline maksumus. Seega kostja on nõus hagejale tasuma kompensatsiooniks ühisvara

3(6) jagamisel 639 eurot + 192,56 eurot, so 1/2 kostja pangakontodel 08.03.2011 seisuga olevatest vahenditest. Seega kokku 831,56 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kostja omandisse OÜ Telger osa nimiväärtusega 2556 eurot ja OÜ Ida Hulgilaada osa nimiväärtusega 3195 eurot. Kohus mõistis välja hageja kasuks kostjalt hüvitise 12 774,64 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hüvitise väljamõistmiseks osas, mis ületab 12 774,64 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda. Kohus lähtus seejuures kehtiva PKS § 210 lg 2, § 27 lg 6, § 37 lg 3 ja enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 ja 2, § 15 lg 1, § 19 lg 1.

Kohus tuvastas, et OÜ Telger osakapital on moodustatud AS Telger aktsiakapitali suurendamisega, kuid ei ole teada, millal täpselt aktsiakapitali suurendamine toimus. Tõendatud on, et märgitud suurendamine toimus enne 31.12.1996 (AS Telger 19.05.1997 üldkoosoleku protokoll). 30.07.1999 osa võõrandamise lepinguga on L T ostnud I Ki osa OÜ-s Telger nimiväärtusega 20 000 krooni ja sellega on kostja alates 30.07.1999 OÜ Telger ainuosanik. Ajavahemikul 19.05.1997 – 30.07.1999, so abielu ajal, suurenes kostja osalus OÜ-s Telger 20

000 krooni, so 50%. OÜ Telger 2010 majandusaasta aruande kohaselt oli 31.12.2010 seisuga osaühingu bilansiline väärtus 650 818 krooni.

Ida Hulgilaat AS on ettevõtteregistris registreeritud 27.05.1992 ja seega asutatud enne poolte vahel abielu sõlmimist; Ida Hulgilaada AS ümberkujundamine osaühinguks otsustati 19.05.1997, osaühingul oli 3 osanikku, osakapital jagunes järgmiselt: L T osa nimiväärtusega 15 000 krooni, I K osa nimiväärtusega 20 000 krooni ja I Ki osa nimiväärtusega 15 000 krooni (Ida Hulgilaada AS 19.05.1997 üldkoosoleku protokoll). OÜ Telger osakapital on moodustatud AS Telger aktsiakapitali suurendamisega, kuid ei ole teada, millal täpselt aktsiakapitali suurendamine toimus. Tõendatud on, et märgitud suurendamine toimus enne 31.12.1996 (Ida Hulgilaada AS 19.05.1997 üldkoosoleku protokoll).

Ajavahemikul 19.05.1997 – 07.08.1998 on L T omandanud I K osa OÜ-s Ida Hulgilaada nimiväärtusega 20 000 krooni ja I Ki osa OÜ-s Ida Hulgilaada nimiväärtusega 15 000 krooni ja sellega on kostja hiljemalt alates 07.08.1998 OÜ Ida Hulgilaada ainuosanik. Kuni 01.07.1998 ei olnud osade võõrandamisel ette nähtud notariaalselt tõestatud vormi. Ajavahemikul 19.05.1997 – 07.08.1998, so abielu ajal, suurenes kostja osalus OÜ-s Ida Hulgilaada 35 000 krooni, so 70%. OÜ Ida Hulgilaada 2010 majandusaasta aruande kohaselt oli 31.12.2010 seisuga osaühingu bilansiline väärtus 97 606 krooni.

Kohus ei lugenud 11.10.2011 ja 06.12.2011 sõlmitud OÜ Ida Hulgilaat osade müügilepingutega tõendatuks, et kostja omandas OÜ Telger ja OÜ Ida Hulgilaat täiendavad osad ja sai nimetatud äriühingute ainuomanikuks pärast abielu lõppemist. Kohus tunnistas hageja ja kostja ühisvaraks 50% OÜ Telger osast nimiväärtusega 40 000 krooni ning 70% OÜ Ida Hulgilaada osast nimiväärtusega 50 000 krooni. Tõendatud on, et märgitud ulatuses on kostja osalus OÜ-s Telger ja OÜ-s Ida Hulgilaada suurenenud abielu kehtivuse ajal.

Pooled vaidlesid selle üle, kuidas tuleb määrata kindlaks poolte ühisvara hulka kuuluva osaühingu osa väärtus (TsÜS § 65). Kohus tugines Riigikohtu lahenditele ja leidis, et osade turuväärtust on lubatud tõendada ka bilansiga. Hageja esitas kohtule tõendi osaühingu osa bilansilise väärtuse kohta ning ei soovinud tõendada osa väärtust arvestades osaühingute tulevikuväljavaateid. Kumbki pool ei ole taotlenud osade väärtuse selgitamiseks eksperdi arvamuse küsimist. Kuna osa bilansiline väärtus võib eeltoodud põhjendustel olla käsitatav osa

4(6) hariliku väärtusena, saab muude tõendite puudumisel osaühingu osa väärtuse määrata selle tõendi alusel, sest hageja ei ole esitanud tõendeid osaühingu osa hariliku väärtuse kohta. Seega on OÜ Telger osa väärtuseks osaühingu 2010 majandusaasta aruandes märgitud bilansiline väärtus 650 818 krooni (41 594,85 eurot) ja OÜ Ida Hulgilaada osa väärtus osaühingu 2010.majandusaasta aruandes märgitud bilansiline väärtus 97 606 krooni (6238,16 eurot).

Kohus tunnistas OÜ Telger osast 50% hageja ja kostja ühisomandiks, seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 25% osa bilansilisest väärtusest, so 10 398,71 eurot. Kohus tunnistas OÜ Ida Hulgilaada osast 70% hageja ja kostja ühisomandiks, seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 35% osa bilansilisest väärtusest, so 2183,36 eurot. Seega kokku 12 582,07 eurot. Kohus jagas kostja arvelduskontodel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ja Swedbank AS-s 08.03.2013 seisuga olnud raha kokku 385,14 eurot poolte vahel võrdselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 192,57 eurot. Krediitkaardiga seotud kontol olevad vahendid 30,30 eurot ei ole kostja arvelduskontol olev raha ja kohtu hinnangul seetõttu jagamisele ei kuulu.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega välja mõista hageja kasuks hüvitis 831,56 eurot või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. AS Telger aktsiakapitali ei suurendatud. Kostja esitas bilansi, mille kohaselt seisuga 31.12.1996 AS Telger aktsiakapital oli 40 000 krooni ning ümberkujundamisel jäi kapital samaks. Seega kostja osa Telger OÜ-s nimiväärtusega 20 000 krooni oli tema lahusvara. Abielu kestel omandati hagejaga I Knõsevi osa, nimiväärtusega 20

000 krooni. Seega võib hagejale kuuluda ¼ OÜ Telger osast.

AS Ida Hulgilaat ümberkujundamisel ei toimunud tegelikult kapitali suurendamist. Kohus ei lugenud tõendatuks, et kostja omandas 11.10.2011 ja 06.12.2011 sõlmitud OÜ Ida Hulgilaat osade müügilepingutega OÜ Telger ja OÜ Ida Hulgilaat täiendavad osad ja sai nimetatud äriühingute ainuomanikuks pärast abielu sõlmimist. OÜ Ida Hulgilaat osad on kostja lahusvara.

Kohus on osa väärtuse kindlaks tegemisel lähtunud 2010 majandusaasta aruandest. Osa väärtuse kindlaks tegemiseks on vaja kindlaks teha selle turuväärtus, mis on võimalik ainult ekspertiisi kaudu. Hageja ei ole ekspertiisi taotlenud. Kuivõrd teada oli üksnes osa nimiväärus, sest muid tõendeid toimikus ei olnud, tuli kohtul määrata hüvitis osa nimiväärtuse järgi.

Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada tõendite vale hindamise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

I Apellant vaidlustab maakohtu otsuse ühisvara koostise (äriühingute osad) ja väärtuse osas. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus määras ebaõigesti ühisvara koosseisu äriühingute osade osas, kui leidis, et AS Telger ja Ida Hulgilaat AS ümberkujundamine toimus aktsiakapitali suurendamisega. Maakohus ei andnud hinnangut kõigile asjas esitatud tõenditele, mis on menetlusnormi rikkumine.

AS Telger 19.05.1997 üldkoosoleku otsusega (I kd, tl 105) otsustati äriühing ümber kujundada osaühinguks. Protokollis sisalduva otsuse nr 2 kohaselt otsustati „OÜ osakapital on moodustatud

5(6) AS „TELGER“ aktsiakapitali suurendamisega 40 000 kroonini. Osaühingul on 2 osa nimiväärtusega 20 000 krooni.“ Kostja on selgitanud, et tegelikult osakapitali ei suurendatud ja sõna „suurendamine“ pandi otsusesse vaid formaalselt. Nimetatut kinnitab AS Telger raamatupidamise bilanss seisuga 31.12.1996 (I kd, tl 226), mille kohaselt on aktsiapaitali nimiväärtuseks 40 000 krooni. Maakohus jättis selle tõendi hindamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et AS Telger aktsiakapital oli enne osaühinguks ümberkujundamist suurem kui 40 000 krooni. Nimetatut ei anna alust väita üksnes viide osakapitali suurendamisele üldkoosoleku otsuses. Pooled ei vaidle selle üle, et I.K müüs 30.07.1999 OÜ Telger osa nimiväärtusega

20 000 kr kostjale. Seega kuulub ühisvara koosseisu üksnes abielu kestel kostja poolt omandatud I Kilt omandatud osa. Vaidlust ei ole poolte vahel, et OÜ Telger osakapital oli abielu lahutamise ajal kahest osast nimiväärtusega kokku 40 000 krooni. Seega on hagejal ühisvara jagamisel õigus ¼ osade väärtusest.

AS Ida Hulgilaat ümberkujundusotsusega 19.05.1997 otsustati äriühing ümber kujundada osaühinguks. Otsuses sisalduva punkti 3 kohaselt on osaühingu „osakapital moodustatud AS „IDA HULGILAADA“ osakapitalist suurendamisega 50 000 (viiskümmend tuhat) kroonini /…/.“ Kostja on selgitanud, et tegelikult osakapitali ei suurendatud ja sõna „suurendamine“ pandi otsusesse vaid formaalselt. Maakohus on jätnud hindamata AS Ida Hulgilaat 31.12.1996 bilansi. Selles kajastub aktsiakapitali nominaalväärtus 50 000 krooni (I kd, tl 224-225). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et AS Ida Hulgilaat aktsiakapital oli enne osaühinguks ümberkujundamist suurem kui 50 000 krooni. Nimetatut ei anna alust väita üksnes viide osakapitali suurendamisele üldkoosoleku otsuses. Kostja ja I K vaheline osaühingu osa müügileping 11.oktoobrist 2011 ning kostja ja I K vaheline osaühingu osa müügileping 06.detsembrist 2011 (I kd, tl 216-221) tõendavad, et kostja omandas osaühingu osad vastavalt nimiväärtusega 15 000 krooni ja 20 000 krooni pärast abielu lõppemist. Seega pole tegemist poolte ühisvaraga nagu hageja ekslikult leiab. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Ida Hulgilaat osad ei kuulu poolte ühisvarasse, ei ole vajalik hinnata nimetatud äriühingu osa väärtust. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti OÜ Ida Hulgilaat osa kostja omandisse ja mõisteti välja kostjalt hüvitis selle eest 1 597.50 eurot.

II Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega OÜ Telger osade väärtuse hindamisel täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Vastavat kokkulepet poolte vahel ei ole. Kohalikku keskmist müügihinda ehk turuhinda on võimalik ekspertiisiga tuvastada. Apellant leiab, et kohus oleks pidanud ekspertiisi osaku väärtuse kindlakstegemiseks määrama, kuid vastavat taotlust ei ole kostja esitanud ei maakohtuega apellatsioonimenetluses. Apellant ei ole esitanud ka muid tõendeid, nt asjatundja arvamust, et osade hind on väiksem. Maakohus ei ole osade turuväärtuse hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja on õigesti tuvastanud, et OÜ Telger osade väärtus on 650 818 krooni. Sellest kuulub poolte ühisvarasse ½ ja hagejal on õigus ¼ väärtuse hüvitamisele kostja poolt. Nii on maakohus ka otsuse p-s 51 otsustanud ja välja mõistnud kostjalt hageja kasuks hüvitise 10 398.71 eurot.

Kokkuvõttes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kostja omandisse OÜ Ida Hulgilaat osa ja mõisteti kostjalt välja hüvitis 10 591.28 ületavas osas (arveldusarvete ½ jääk

192.57 eurot + hüvitis OÜ Telger osa eest 10 398.71eurot). Välja jääb mõistmata hüvitis OÜ Ida Hulgilaat osa eest 2 183.36 eurot.

6(6) III Maakohtu otsus jääb muutmata ligikaudu 70 % ulatuses ja apellatsioonkaebus rahuldatakse 30 % ulatuses. TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus poolte apellatsioonimenetluse kulud 70 % ulatuses kostja kanda ja 30 % ulatuses hageja kanda. Hageja esialgsest nõudest rahuldab ringkonnakohus ligikaudu 50 %, mistõttu jääb muutmata maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv Ulvi Loonurm