2-13-22884/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number 2-13-22884

Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2014, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa

Kohtuasi M Si (S) hagi E S (S) vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1148.40 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13.12.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M Si apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M S (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx)

Kostja E S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Ave S, lepinguline esindaja Tiiu Siig

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M Si apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata teadmiseks vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja

2(4) kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 14.05.2013 esitas M S (hageja) Harju Maakohtule hagi E S (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõistis kohus tsiviilasjas nr 2-09-49150 22.04.2010 otsusega kostjalt hagejale välja igakuise elatise 4500 krooni (287.60 eurot). Hageja varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, kuna hageja koondati 10.09.2012 ja tal puudub hetkel igakuine sissetulek. Hageja palus vähendada temalt väljamõistetud elatist ja määrata uueks elatise suuruseks 160 eurot kuus. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kostja seaduslik esindaja koos elukaaslasega on vabatahtlikult ja teadlikult võtnud suuremasse korterisse elama asumisega kanda täiendavaid kulutusi, eluaseme vahetamine ei olnud tingitud lapse otsestest vajadustest. Lisaks varjab kostja seaduslik esindaja oma tegelikku sissetulekut.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole alust elatise vähendamiseks, sest lapse põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud ei ole vähenenud, vaid pigem suurenenud. Riigikohtu seisukohta arvestades peab hageja sissetuleku puudumise korral täitma ülalpidamiskohustust muu vara arvel, kuivõrd hagejal on kinnisvara. Lisaks, kostjale teadaolevalt viibib hageja välismaal ja tegeleb Tai Kuningriigis äritegevusega. Kostja ema varaline seisund ei ole võrreldes elatise määramise ajaga muutunud. Ka ei ole tõendatud, et hageja varaline seisund oleks võrreldes eelmise menetlusega oluliselt muutunud.

3. 13.12.2013 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kostjalt on hageja kasuks mõistetud välja elatis 287.60 eurot kuus ning et Pärnu Maakohtu 18.11.2011 otsusega (jõustus 21.05.2012 Riigikohtu määrusega) tsiviilasjas nr 2-11-36831 jättis kohus rahuldamata hageja hagi kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Õige on kostja viide Riigikohtu seisukohtadele, et elatise suuruse muutmise üle otsustamiseks tuleb aluseks võtta eelmise kohtulahendi asjaolud ja võrrelda neid käesolevas asjas esitatud hagi asjaoludega ning tuvastada, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatist muuta. Elatise väljamõistmise ajal hageja töötas, tema keskmine töötasu oli 58 500 krooni (3738.83 eurot) kuus ning tal oli üks ülalpeetav (kostja). Lapse ema oli töötuna arvel ning sai hüvitist 72.50 krooni (4.63 eurot) ühe kalendripäeva eest. Lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks hindas kohus 5000 krooni (319.56 eurot). 2011. aasta Pärnu Maakohtu menetluses olnud elatise vähendamise asjas hageja töötasu suuruse muutumist ei väitnud. Hagejal ülalpeetavate arvu suurenemist kohus ei tuvastanud. Lapse ema osas ei andnud esitatud väited ja uuritud tõendid alust tuvastada, et tema varaline seisund oleks oluliselt paremaks muutunud. Lapse vajalikuks ülalpidamiskuluks hindas kohus 316.13 eurot. Käesolevas asjas on hageja ainsa elatise vähendamise põhjusena märkinud töösuhte lõppemisest tuleneva igakuise sissetuleku puudumise. Uuritud tõendid kinnitavad, et hageja tööleping AS-iga Maru Ehitus lõppes 10.09.2012 töölepinguseaduse (TLS) § 89 lõike 1 alusel. Töötukassa 14.09.2012 otsusega määrati hagejale töötuskindlustuse hüvitis perioodiks 18.09.2012

3(4) kuni 16.03.2013. 04.04.2013 esitas hageja Töötukassale avalduse enda töötuna arveloleku lõpetamiseks alates 05.04.2013. Töötukassa 04.04.2013 otsuse “Töötuna arveloleku lõpetamine” kohaselt lõpetati hageja töötuna arvelolek 04.04.2013 hageja enda soovil. Samas on kohtule esitatud ka Töötukassa 29.10.2013 otsus “Töötuna arveloleku lõpetamine”, millest nähtub, et Töötukassa 29.05.2013 otsusega võeti hageja taas töötuna arvele ning et tema töötuna arvelolek lõpetati 26.10.2013 põhjusel, et hageja otsis tööd välismaal ning selline töö otsimine oli eelnevalt Töötukassaga kokku leppimata. Seega annavad Töötukassa eelmärgitud otsused kogumis tunnistust, et hageja oli töötuna arvel kuni 25.10.2013 ning sai töötuskindlustuse hüvitist perioodil 18.09.2012–26.12.2012 32 eurot kalendripäevas ja perioodil 27.12.2012– 16.03.2013 25.60 eurot kalendripäevas. Lisaks annab 29.10.2013 otsus tunnistust, et 25.10.2013 viibis hageja välismaal, et ta siirdus välismaale töö otsimise eesmärgil ning et 25.10.2013 ei teadnud ta veel, kas ja millal ta Eestisse naaseb. Kostjale teadaolevalt viibis hageja jätkuvalt välismaal ka vastuväite esitamise ajal novembris 2013, ta tegeleb Tai Kuningriigis äritegevusega ning omab äriühingut Herbal Siam Co, Ltd, peakontoriga Phuketis. Kohus kontrollis kostja väiteid ning tuvastas, et aadressil http://herbalsiam.eu/index.php on avalikult üldsusele kättesaadav Herbal Siam Co., Ltd. koduleht. Sellel kodulehel on muuhulgas märgitud äriühingu kontaktandmed (http://herbalsiam.eu/contact.php), sh peakontori aadress, e-posti aadress, Facebook’i lehe aadress, kontakttelefonide numbrid ja pangakonto andmed. Kodulehel märgitud andmed ühtivad kostja esitatud andmetega. Äriühingu ühe kontakttelefonina on kodulehel märgitud telefoninumber +372 50 56 822. Sama number on hageja telefoninumbrina märgitud ka kohtutoimikus oleval menetlusdokumendil. Aadressil https://www.facebook.com/pages/Herbal-Siam-Co-Ltd/123665387823020 on avalikult üldsusele kättesaadav ja toimiv äriühingu Herbal Siam Co., Ltd. Facebook’i leht. Ka sellel lehel on äriühingu ühe kontakttelefonina märgitud number +372 50 56 822, st hageja mobiiltelefoni number. Kostja esitatud väljatrükiga internetilehelt http://www.trademarkia.com/ctm/herbal-siam-bangkok--london-1066271en-US.htm on tõendatud, et hageja on Herbal Siam Co., Ltd. taotleja/ omanikuna aadressiga Pargi

1 Valkla EE74630, pöördunud Eestis asuva Patendibüroo Kaitsepurus kui vahendaja poole kaubamärgi registreerimiseks. Uuritud tõendid kogumis annavad põhjendatud aluse asuda seisukohale, et hageja on seotud välismaal tegutseva rahvusvahelise äriühinguga Herbal Siam Co., Ltd ning ka ise tegutseb selle äriühingu huvides. Usutav ei ole, et hageja tegutseb rahvusvahelise äriühingu huvides tasu saamata. Kohus asus seisukohale, et tegutsedes rahvusvahelises äriühingus, on hagejal võimalik saada sissetulekut vähemalt sellises ulatuses, mis eeldusel, et hageja peab ennast ja kostjat ülal ühetaoliselt, võimaldab tal täita kostja ülalpidamiskohustust kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses. Tõendid kogumis kinnitavad, et elatise väljamõistmise ajaga võrreldes on alaealise kostja ülalpidamiskulud küll suurenenud, kuid mitte olulises ulatuses. Kostja teise vanema (ema) sissetulekud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt suurenenud ei ole. Hageja väited kostja seadusliku esindaja (ema) poolt lisatulu saamise ja kulude kunstliku suurendamise kohta ei ole tõendatud. Mõjuvaid põhjuseid perekonnaseaduse (PKS) § 102 lõike 2 mõttes, mis annaks aluse hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist vähendada, kohus ei tuvastanud.

4. 09.01.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebus, milles hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi. Menetluskulud jätta kostja või poolte endi kanda. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja varalise seisundi ja vääralt järeldanud, et puuduvad elatise vähendamist õigustavad asjaolud. Hageja ei ole siiani tööd leidnud, seega tal puudub sissetulek

4(4) (hageja ei saa ka muid tasusid, nt omanikutulu), mis võimaldaks tal nõutavas ulatuses ülalpidamiskohustust täita. Arusaamatuks jääb, millistele tsiviilkohtumenetluses aktsepteeritud tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et hageja on seotud välismaise äriühinguga ning saab sealt sissetulekut sellises ulatuses, mis võimaldab tal kostja ülalpidamiskohustust senises ulatuses täita. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab hageja poolt tõendatud asjaolusid vähemoluliseks kostja poolt esitatud tõendamata väidetest. Seega ei ole kaevatav otsus seaduslik ega põhjendatud. Lisaks on 287.60 euro suuruse elatise tasumine igakuiselt hagejale ebamõistlikult koormav.

Määruse põhjendused

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse nõude temalt varasemalt väljamõistetud elatise 287.60 eurot kuus vähendamiseks igakuiselt 127.60 euro võrra, seega on hageja nõude koguväärtus TsMS § 129 lg 2 järgi 1148.40 eurot. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega

10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lõike 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu