3-13-1101/25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1101 Haldusasi A Vi ja R H kaebus Eesti Vabariigi vastu Menetlusosalised Kaebajad – A V ja R H Vastustaja – Eesti Vabariik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. novembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A Vi ja R H määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A Vi ja R H määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 1. novembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-13-1101 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A V esitas 24.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada riigi tegevus põhiseaduse ja inimsuse vastaseks kuriteoks; taastada kaebaja põhiõigused; mõista riigilt välja kaebajale tekitatud mittevaraline kahju, mis on võrdväärne vangide ülalpidamiskuludega alates 19.12.2008, s.o päevast, millal kaebaja pöördus õiguskantsleri poole palvega toimuvasse inimõiguste rikkumisse ja kaebaja tagakiusamisse sekkuda, kuni päevani, millal riik taastab kaebaja inimõigused; mõista riigilt kaebaja kasuks välja varaline kahju töölt sunnitud lahkumise eest ja saamata jäänud tulu viimase töökohaga Kaitseliidu Tallinna Malevas võrdväärse töökoha töötasuna koos koefitsendi ja viivisega ning arvestada sunnitud tööta olemise aeg pensioniõigusliku staaži hulka; kohustada tagama kaebajale sotsiaalsed garantiid ka tulevikus; tühistada kaebaja pojale R. Hle õigusvastaselt tekitatud karistused väärteoasjades nr 4-11-1730, 4-11-2411 ja 4-11-5028 tegude eest, mida ta ei ole toime pannud; nõuda riigilt R. H kasuks välja mittevaraline kahju õigusvastaselt tekitatud karistuste eest ning X X poolt tekitatud kehavigastuse, millega kaasnes tervisekahjustus (4-11-2411), eest, seejuures hüvitise suurus jätta kohtu otsustada. Samuti palub kaebaja nõuda kohtul juurdepääsu kaebaja perekonna jälitustoimikutele ja juurdepääsu tõendite saamiseks A. Vi ja R H kõigile registritele (Karistusregister, POLIS, KAIRI jne koos registritest teostatud päringutega), mis sisalda-

3-13-1101 2(5) vad õigusvastaseid karistusi, et esitada kohtule lisaks tõendeid, milleks neid registreid tegelikult kasutatakse. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse menetlusabi andmiseks kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebuses kirjeldatakse erinevaid sündmusi, mis kaebaja arvates väljendavad riigi poolset tagakiusu ja diskrimineerimist.

2. Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2013 määrusega A. Vi kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas kaebajale, et kaebajal tuleb menetlusabi andmise otsustamiseks esitada kohtule nõuetekohane taotlus koos allkirjastatud teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Samuti tuleb kaebajal täpsustada oma kaebuse nõudeid. Kaebajana on märgitud A. V, kuid kaebusest ja selle esitatud taotlustest nähtub, et R. H ja A. Vi õiguste kaitseks esitatud taotlused ei ole seotud sama haldusakti ega toiminguga, toimingud ei ole sel määral seotud ning tegemist ei ole ka isikute ühise õigusega. Seega saab kaebaja esitada nõudeid vaid teda ennast puudutavate haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks. Kaebajal tuleb täpsustada, millist tema suhtes teostatud jälitustegevust konkreetselt on kaebaja silmas pidanud. Kaebaja on palunud kohtul kohustada tagama ligipääsu nii kaebaja kui ka tema poja andmetele erinevates registrites (karistusregister, KAIRI ja POLIS). Kohus on selles osas juba seisukoha võtnud. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 30.05.2012 kohtuotsusega õigusvastaseks Politseija Piirivalveameti tegevuse A Vi karistusandmete avalikustamisel karistusregistris väärteoasjas nr 231003044590004 kuni 27.11.2008 ja infosüsteemis POLIS väärteoasjades nr 2310,02,0,50048, 2310,03,0,44590 ja 2314,07,0,10365 kuni 14.01.2009. Kaebajal tuleb täiendavalt täpsustada, millise aja kohta ja milliseid andmeid ta infosüsteemidest POLIS ja KAIRI ning karistusregistrist soovib tõendina esitada. Muu hulgas tuleb kaebajal kahjunõuete osas märkida, millega ta talle tekitatud mittevaralist kahju seostab ning selgitada täiendavalt, mil moel ning kelle poolt konkreetselt on kaebaja õigusi rikutud.

3. A. V esitas 12.07.2013 halduskohtule Eesti Töötukassa tõendi, pangakonto väljavõtted ning majandusliku seisundi teatise.

4. A. V ja R. H esitasid 03.10.2013 halduskohtule taotluse, milles paluvad menetlusabi kohtule sobiva kaebuse esitamiseks, et saada kohtult juhiseid kriminaalmenetluse alustamiseks inimsusevastase tegevuse tuvastamiseks ja lõpetamiseks. Samuti paluvad kaebajad nõuda kaebuses märgitud kohtuasjade toimikute säilitamist Harju Maakohtu arhiivis, et tagada tõendite olemasolu ja võimalus neid välja nõuda.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 01.11.2013 määrusega kaebuse kriminaalmenetluse alustamise, jälitustegevuse seaduslikkuse ja jälitustoimikuga tutvustamise; väärteomenetluse ning kriminaalmenetluse õiguspärasuse kontrolli nõuete osas selle esitajatele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitas, et kaebajatel on õigus pöörduda nimetatud nõuete osas kaebustega politsei või prokuratuuri poole, väärteoasjades on õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele Harju Maakohtule ( p 1). Kohus tagastas kaebajate kaebuse registrite juurdepääsu tagamiseks kohustamise ja kahju hüvitamise nõuete osas läbivaatamatult (p 2). Kohus põhjendas määrust järgmiselt. Halduskohtu pädevusse ei kuulu väärteomenetluses tehtud toimingutele õigusliku hinnangu andmine. Kohus selgitas, et väärteoasjas tehtud otsuseid ja menetlustoiminguid vaidlustatakse väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtus (üldkohtus). Kohtulahendite registrist kontrollides nähtub, et kaebuses viidatud väärteoasjades (nr 4-11-1730, nr 4-11-2411 ja 4- 11-5028) on R. H kasutanud oma kaebeõigust ja läbinud kõik kohtuastmed. Riigikohtu määrused nimetatud asjades on jõustunud ning nende peale kaebust esitada ei ole võimalik. Halduskohtul puudub pädevus teostada kontrolli väärteoasjades ja samuti ei ole halduskohtu pä-

3-13-1101 3(5) devuses kõrgemate kohtuastmete lahendite kontroll. Samadel asjaoludel enam uut kaebust esitada ei saa. Kui kaebajad on pidanud käesolevat kaebust esitades silmas veel mõnda väärteomenetlust, milles nad ei ole veel oma kaebeõigust realiseerinud, on neil võimalik seda teha, esitades kaebuse maakohtule. Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse jälitustoimingute peale esitatud kaebuste lahendamine. Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) on sätestatud jälitustoimingute peale kaebuse esitamiseks erikord ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimine halduskohtu pädevusse ei kuulu.

Kaebuses on eraldi nõudena märgitud jälitustoimikutele juurdepääsuõiguse võimaldamine. Kaebuse täpsustusest ei selgu jätkuvalt, millal on politsei kaebajate suhtes jälitustoiminguid teostanud või milliste jälitustoimingute kohta oleva jälitustoimikuga kaebajad tutvuda soovivad. Küll on A. V kaebuses märkinud, et tema naabrid on paigaldanud enda kinnistule kaamerad ning suunanud need kaebaja kinnistu suunas, samuti on kaebaja ja tema pereliikmete telefonikõnesid väidetavalt pealt kuulatud ning internetiteenust pakkuv ettevõte AS Elion on kaebaja koduarvuti IP-aadressi kaebaja loata andnud kasutusele võõrastele isikutele.

Juhul, kui kaebaja peab silmas kaebuses nimetatud eraisikute tegevusi, siis selliste salvestuste kohta jälitustoimikuid uurimisasutused ei oma. Nimetatud tegevuste õiguspärasuse kontrollimiseks on õigus pöörduda politsei või prokuratuuri poole kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamiseks on võimalik esitada kuriteokaebus politseile või prokuratuurile KrMS § 193 lg-tes 1 ja 2 kehtestatud korras. Kaebajad paluvad kohtul tuvastada ja tunnistada riigi tegevus põhiseaduseja inimsusevastaseks kuriteoks, samuti enda inimõiguste taastamist.

Kaebusest ei selgu, millist riigi tegevust (toimingut või haldusakti) kaebajad konkreetselt silmas peavad. Inimsusevastased kuriteod on kvalifitseeritavad karistusseadustiku alusel ning nende menetlemine kuulub kriminaalmenetluse raames uurimisasutuste (politsei ja prokuratuur) pädevusse, halduskohus inimsusevastaseid kuritegusid ei menetle. Kuna kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamine, jälitustegevusele esitatud kaebuste lahendamine ega ka väärteomenetluse ning kriminaalmenetluse õiguspärasuse kontroll ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus nimetatud nõuete osas tagastada läbivaatamatult.

Kaebuses on kaebaja mh palunud kohtul kohustada tagama ligipääsu nii kaebaja kui ka tema poja andmetele erinevates registrites (karistusregister, KAIRI ja POLIS). Haldusasjas nr 3-09- 1306 on Politseija Piirivalveamet juba esitanud kaebajale tema kohta registris olevad andmed, seda nii karistusregistri kui ka POLIS ja KAIRI osas ning selles on kohus kohtuotsuses oma seisukoha välja öelnud. Nimetatud andmetega on kaebajal (A. V) kohtumenetluse vältel korduvalt olnud võimalus tutvuda ja vajadusel neist endale ka väljavõtteid teha. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas haldusasjas nr 3-09-1306 30.05.2012 kohtuotsusega õigusvastaseks Politseija Piirivalveameti tegevuse A.

Vi karistusandmete avalikustamisel karistusregistris väärteoasjas nr 231003044590004 kuni 27.11.2008 ja infosüsteemis POLIS väärteoasjades nr 2310,02,0,50048, 2310,03,0,44590 ja 2314,07,0,10365 kuni 14.01.2009. Selle ajavahemiku osas uue kaebusega enam kohtusse pöörduda ei saa. Kaebajad ei ole kaebuse täpsustuses täiendavalt näidanud, millise ajavahemiku kohta ja milliseid andmeid nad infosüsteemist POLIS ja KAIRI ning karistusregistrist soovivad ning seega on nimetatud nõude osas puudused jäänud kõrvaldamata. Mittevaralise kahju nõudega seonduvalt ei ole kaebajad kaebuse täpsustuses esile toonud asjaolusid, mis kinnitaksid kahju olemasolu ja näitaksid, milles kaebajatele tekkinud mittevaraline kahju seisneb.

Samuti ei ole A. V esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda rahalise hüvitise väljamõistmist, seega on nõude osas puudused kõrvaldamata. Kohus tagastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

3-13-1101 4(5) kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kuna kaebuses esinevad puudused on jätkuvalt kõrvaldamata, kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, siis kaebust ei ole võimalik menetleda ning kohus tagastab kaebuse. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbivaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. A. V ja R. H paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 01.11.2013 määrus ja võimaldada riigi õigusabi kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitasid kaebajad 03.10.2013 halduskohtule taotluse menetlusabi saamiseks, et kaebuses esinenud puudused kõrvaldada. Kohus taotlust ei rahuldanud ja ei ole põhjendanud ka menetlusabi andmata jätmist. Tegemist on juriidiliste eriteadmisteta isikute jaoks väga raskelt koostatava kaebusega eriti olukorras, kus toimub pidev riigi poolne diskrimineerimine. Kaebajad juhivad tähelepanu määruses esinevatele faktivigadele: haldusasjas nr 3-09-1306 on Tallinna Ringkonnakohus teinud otsuse 09.12.2011 ja kohtuotsus on riigi ametnikkonnale kättesaadav olnud sellest ajast alates. Tõendid on kohtule esitatud. Haldusasja nr 3-09-1306 käigus ei ole esitatud politsei andmebaasi KAIRI andmeid, kuigi kaebaja taotles seda korduvalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohus tagastas osa kaebuse nõuetest, mis seonduvad kaebajate väidetava õigusvastase karistamisega ja ebaseaduslike menetlustoimingutega süüteomenetlustes, kriminaalmenetluse alustamise nõudega ja jälitustoimikutega tutvumisega, halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, et kaebuse lahendamine ei kuulu nende nõuete osas halduskohtu pädevusse ega pea vajalikuks halduskohtu määruse sellekohaseid põhjendusi korrata. Määruskaebuses ei ole neile põhjendustele sisulisi vastuväiteid esitatud, vaid leitakse, et eelnevalt tulnuks lahendada riigi õigusabi andmise taotlus. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi nende nõuete esitamiseks halduskohtule ei ole võimalik anda, sest ka kvalifitseeritud õigusabi andmise korral ei oleks võimalik halduskohtul neid nõudeid lahendada. Riigi õigusabi ei vaja kaebajad nende nõuete osas seega halduskohtumenetluses, vaid vastavas süüteomenetluses, millest osades ei ole kaebajatel kohtusse pöördumine enam võimalik ning osade puhul saab riigi õigusabi andmist nõuda maakohtult (vt RÕS § 10). Kui halduskohus oleks eelnevalt lahendanud riigi õigusabi taotluse, oleks kaebuse osaline tagastamine halduskohtu pädevuse puudumise tõttu olnud ikkagi vajalik.

8. Ülejäänud nõuete osas on määruskaebuse väide, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja kestel riigi õigusabi taotluse esitamise korral tuleks enne kaebuse tagastamist lahendada riigi õigusabi taotlus üldjuhul õige. Kui kaebaja ei ole ise suuteline kaebuse puudusi kõrvaldama, tuleb kohtul suunata isikut kasutama kvalifitseeritud õigusabi, piisavate rahaliste vahendite puudumise korral riigi õigusabi. Kui isik taotleb riigi õigusabi ning kaebuse nõuded või põhjendused on ebaselged, tuleb kohtul isikut kaebuse puuduste kõrvaldamisel ka ise abistada.

9. Käesoleval juhul ei olnud ringkonnakohtu arvates kaebuse nõuded ja põhjendused aga väljendatud piisavalt selgelt, et riigi õigusabi andmise üle otsustada.

10. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 16.04.2013 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-12-13 (p 11): „Ka õigusteadmisteta isik peab olema suuteline ära näitama need haldusaktid, mille vaid-

3-13-1101 5(5) lustamiseks kohtus ta soovib riigi õigusabi. Nimelt peab kohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) §

7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi andmisest keelduma, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Kolleegium on seisukohal, et kui soovitakse riigi õigusabi haldusakti vaidlustamiseks, siis hõlmab RÕS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud probleemi kirjeldus ka andmeid haldusakti kohta, mida soovitakse vaidlustada. Kohus ei saa, teadmata, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, hinnata, milline on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi.“ Kuigi taotlejal puuduvad õigusteadmised, peab ta siiski olema suuteline kirjeldama kohtule oma probleemi arusaadavalt. Halduskohtul ei ole haldusaktide või haldustoimingute kohtus vaidlustamiseks riigi õigusabi võimalik määrata, kui taotleja ei ole nimetanud, millist konkreetset otsust ta soovib vaidlustada ning kuidas vaidlustamine aitab kaasa tema kodanikuõiguste taastamisele. Mõistmata, milleks taotleja riigi õigusabi vajab, ei ole kohtul võimalik otsustada menetlusabi andmise põhjendatuse üle.

11. Halduskohus andis kaebuse nõuete ja põhjenduste selgitamiseks A. Vile tähtaja, mille kestel kaebaja ise kaebuse nõudeid ega põhjendusi sellises ulatuses, milles riigi õigusabi andmise üle oleks võimalik otsustada, ei selgitanud. Nimetatud tähtaja kestel riigi õigusabi taotluse esitamine ei too kaasa vajadust kaebuse eesmärgi täpsustamiseks veel kord kaebajale tähtaja andmiseks. Seetõttu võis halduskohus kaebuse nende nõuete osas, mida ta ei tagastanud halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, tagastada läbivaatamatult ilma kaebajale täiendavat tähtaega andmata.

12. Kaebajal on võimalik nii kaebuse nõudeid kui riigi õigusabi taotlust esitada kaebuse tagastamise korral uuesti, kõrvaldades seejuures käesolevas asjas kaebuse tagastamise aluseks olnud puudused.

13. Määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman