3-13-1378/53 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1378 Haldusasi MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kaebus Tallinna linna kohustamiseks osaleda Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2013. a otsus ja 2. septembri 2013. a täiendav otsus Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa, esindaja v.adv Taivo Ruus Vastustaja – Tallinna linn Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2013. a täiendav otsus haldusasjas nr 3-13-1378. 3. Muuta Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-13-1378 resolutsiooni punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1. Rahuldada MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kaebus osaliselt. Kohustada Tallinna linna tasuma MTÜ-le Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa (registrikood 80000675) 28 105 (kakskümmend kaheksa tuhat ükssada viis) eurot.“ 4. Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-13-1378 resolutsiooni punkt 2 jätta muutmata. 5. Muuta Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-13-1378 resolutsiooni punkti 3 ja teha menetluskulude jagamise osas uus otsus, millega mõista Tallinna linnalt MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 6. Jätta rahuldamata MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa 15. jaanuari 2014. a taotlus määrata kindlaks Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-13-1378 Tallinna linnale pandud kohustuse rahaline suurus

3-13-1378 2(12) seonduvalt MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt 2013. aasta juuli kuni 2014. aasta jaanuari kohta esitatud arvetega ning tunnistada halduskohtu otsus vastava summa tasumiseks kohustamise osas viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 3. märtsil 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa on eraüldhariduskooli Tallinna Vaba Waldorfkool pidaja. Koolis õppis 2013. a esimesel poolel 63-66 õpilast, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinn.

2. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa esitas 26.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks täita erakooliseaduse (EraKS) § 222 lg-st 1 tulenev kohustus osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Tallinnas. Tallinna linn ei ole tasunud kaebaja poolt 2013. a jaanuari kuni juuni eest esitatud arveid.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.07.2013 otsusega MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kaebuse osaliselt ning kohustas Tallinna linna osalema MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa peetava eraüldhariduskooli (Tallinna Vaba Waldorfkool) tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Tallinna linna haldusterritooriumil, tasudes selleks põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) § 83 lg-s 6 sätestatud korras ja alustel MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt Tallinna linnale juba esitatud, ent tasumata arved, ning edaspidi samal alusel ja korras esitatavad arved (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kaebuse rahuldamata viivise tasumiseks kohustamise nõude osas (resolutsiooni p 2). Lisaks mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1452 eurot (resolutsiooni p 3).

Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kolm eeldust: 1) vastustajaks oleval avaliku võimu kandjal on kohustus toiming sooritada; 2) avaliku võimu kandja ei ole

3-13-1378 3(12) kaebaja taotlusele vaatamata toimingut sooritanud; 3) ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-2- 01, nr 3-3-1-77-09, nr 3-3-1-5-09). EraKS § 222 lg 1 järgi osaleb vald või linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. EraKS § 222 lg 3 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel PGS §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vaba Waldorfkool on eraüldhariduskool, kus õppis kaebaja poolt esitatud arvetel nimetatud arv õpilasi, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Tallinna linn (s.o 63-66 õpilast). Arvete kohaselt on taotletud tegevuskulude maksumuseks ühe õpilase kohta 73 eurot kuus, mis ei ületa PGS § 83 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määruse nr 28 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“ §-s 1 sätestatud ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära (73 eurot ühe kuu kohta). Seega on Tallinna linnal EraKS § 222 lg-st 1 tulenevalt kohustus osaleda Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises. Vastustaja ei vaidle, et kaebaja on talle esitanud igakuiselt arveid eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemiseks. Maksetähtaega sisaldavate arvete esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel näidatud rahasumma mingiks konkreetseks ajaks.

Tallinna linna vastuväide, et kohalikul omavalitsusel peab olema võimalik vaidlustada erakooli pidaja poolt esitatud arveid, ei õigusta kohustuse täitmata jätmist. Vastustaja ei ole ka arvetel kajastatud tegevuskulude suurust vaidlustanud ega nõudnud vastava kuluarvestuse esitamist. Samuti on vastustaja varasemate perioodide (september kuni detsember 2011; jaanuar kuni detsember 2012) kohta samades suurusjärkudes esitatud arved tasunud, tõstatamata kahtlust summade põhjendatuses. Kui haldusorgan peab isiku esitatud taotlust selle lahendamiseks puudulikuks (nt ei ole esitatud piisavalt tõendeid), tuleb taotlus jätta käiguta ning nõuda puuduste kõrvaldamist. Tallinna linn seda teinud ei ole ega ole ka keeldumisel selgitanud, miks ta ei pea kaebaja taotletud summasid põhjendatuteks. Paljasõnaline väide, et esitatud kuluarvestus ei võimalda hinnata, milliste kulude kandmises osalemist taotletakse, või väide, et kohalikul omavalitsusel peab olema võimalus kulude suurust vaidlustada, ei õigusta kulude kandmises osalemisest keeldumist. EraKS §-st 222 ja PGS § 83 lg-st 8 tuleneb lisaks, et tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta arve tasumise kohustusest.

EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmata jätmist ei saa õigustada ka sellega, et riik ei ole Tallinna linnale eraldanud selle väidetavalt riikliku iseloomuga kohustuse täitmiseks vajalikke eelarvevahendeid. Seaduses on kulude kandmises osalemise kohustus pandud sõnaselgelt linnale või vallale ning tegemist ei ole tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul, kui riik kohalikule omavalitsusele selleks raha eraldab. Seetõttu pole viide haldusasjas nr 3-13-1329 esitatud kaebusele asjassepuutuv. Isegi kui riigil on kohustus eraldada Tallinna linnale täiendavaid vahendeid, et tähenda see, et Tallinna linn saaks õigustada enda kohustuse täitmata jätmist või selle täitmisega viivitamist kolmandate isikute (sh kaebaja) ees. Ka asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda.

Kaebuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel esitatud viivisenõue on põhjendamatu, sest vaidlusalust avalik-õiguslikku suhet reguleerivad normid (nt riigivastutuse seaduse § 6) sellise viivise tasumise kohustust ette ei näe. VÕS § 113 kohaldamine oleks võimalik vaid juhul, kui see tuleneks konkreetset avalik-õiguslikku suhet reguleerivast normist (s.o EraKS-st või PGS- st). Kuna kaebus tuleb lugeda rahuldatuks nelja viiendiku ulatuses, siis arvestades mõistlikuks peetava õigusabikulu suuruseks 1800 eurot, tuleb koos riigilõivuga kaebaja kasuks välja mõista 1452 eurot.

3-13-1378 4(12)

4. Tallinna Halduskohus tunnistas 22.07.2013 määrusega 22.07.2013 kohtuotsuse viivitamata täidetavaks osas, millega Tallinna linna kohustati tasuma kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt PGS § 83 lg-s 6 sätestatud korras ja alustel Tallinna linnale juba esitatud, ent tasumata arved, millel märgitud maksetähtpäev on kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks möödunud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.08.2013 määrusega Tallinna linna määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 määruse muutmata.

5. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa esitas 15.08.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks, täiendades Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 otsuse resolutsiooni selliselt, et kohustada Tallinna linna tasuma kaebaja esitatud arved kogusummas 28 105 eurot. Lisaks palus kaebaja tunnistada täiendav kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

6. Tallinna Halduskohus tegi 02.09.2013 täiendava otsuse, millega täiendas Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 otsuse resolutiivosa p-ga 21 järgmises sõnastuses: „21. Täitmaks kohtuotsuse resolutiivosa punktis 1 nimetatud kohustust tasuda põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 83 lõikes 6 sätestatud korras ja alustel MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt Tallinna linnale juba esitatud, ent tasumata arved, kohustada Tallinna linna tasuma MTÜ-le Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa (reg. kood 80000675) 28 105 (kakskümmend kaheksa tuhat ükssada viis) eurot.“ Halduskohus märkis, et Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 otsuse resolutsioon ei ole arusaamatu ega mittetäidetav, vaid üheselt mõistetav ja vastustajal on võimalik seda vabatahtlikult täita. Samas ei ole selle alusel võimalik alustada formaliseeritud täitemenetlust, sest otsuse resolutsioonis ei ole vastustajale pandud rahalise kohustuse suurust rahas väljendatud. Kaebuses esitatud nõue kohustada Tallinna linna tasuma juba esitatud arved oli olemuselt käsitatav HKMS § 167 lg-s 1 sätestatud nõudena rahasumma väljamaksmiseks kohustamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt Tallinna linnale juba esitatud, ent tasumata arvete (2013. a jaanuar kuni juuni) kogusumma 28 105 eurot.

7. Tallinna Halduskohus tunnistas 02.09.2013 määrusega oma 02.09.2013 täiendava otsuse viivitamata täidetavaks, märkides, et täiendava otsusega ei ole muudetud 22.07.2013 otsuse resolutsiooni sisuliselt, vaid üksnes täpsustatud otsusega Tallinna linnale pandud kohustust, märkides täiendavalt ära rahalise kohustuse konkreetse summa. Täiendava otsuse tegemise vajalikkuse tingis üksnes Tallinna linna pahatahtlikkus 22.07.2013 otsusega temale pandud kohustuse täitmisel, milleks vastustajal mistahes takistused puudusid. Kohtuotsust ei saanud pöörata sundtäitmisele, kuna selle resolutiivosa ei vastanud formaalselt täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.10.2013 määrusega Tallinna linna määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 02.09.2013 määruse, rõhutades samas, et olenemata täiendava otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise määruse tühistamisest oli Tallinna linn kohustatud viivitamata täitma juba Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 otsust.

8. Tallinna linn esitas 21.08.2013 apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 otsuse peale, mille Tallinna Ringkonnakohus võttis 26.08.2013 määrusega menetlusse. Tallinna linn esitas 02.10.2013 apellatsioonkaebuse täiendused Tallinna Halduskohtu 02.09.2013 täiendava otsuse osas, mille Tallinna Ringkonnakohus võttis 08.10.2013 määrusega menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus otsustas 02.01.2014 määrusega lahendada Tallinna linna apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses ning määras kindlaks täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäeva ning otsus avalikult teatavakstegemise aja.

3-13-1378 5(12) 9. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa esitas 15.01.2014 ringkonnakohtule taotluse määruse tegemiseks, millega tunnistada viivitamatult täidetavaks Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 otsus osas, milles kohustati Tallinna linna tasuma kaebajale edaspidi esitatavad arved. Samuti palus kaebaja määrata rahaliselt kindlaks ja viivitamatult tasumisele kuuluvaks Tallinna linnale 2013. a juunist kuni 2014. a jaanuarini esitatud arvete alusel summa 47 760,00 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohtu otsus ei ole selle resolutsiooni ebaselguse tõttu õiguspärane ega täidetav. Kohtuotsusega on Tallinna linna kohustatud osalema eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises juba esitatud ning edaspidi samal alusel ja korras esitatavate arvete alusel. Seejuures ei ole kohus analüüsinud kaebuse sisu, taotletava summa põhjendatust ja suurust, vaid tekitanud kõikehõlmava abstraktse kohustuse, millest tulenevalt peaks Tallinna linn tasuma kõik kaebaja esitatud ja esitatavad arved kaalumisvõi otsustusõigust omamata. Otsusest ei selgu, kuidas ja milliste tõendite alusel on kohus hinnanud kaebaja nõude põhjendatust ning teinud kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse. Seega on rikutud uurimisprintsiipi ja otsuse põhjendamise kohustust. Kohus ei ole viidanud asjaoludele, mis muudaksid väljamõistmisele kuuluva rahasumma kindlakstegemise kohtu poolt keeruliseks ja ajamahukaks ega ole kohustanud hüvitamisele kuuluvat summat kindlaks määrama ka vastustajat. Otsuse mittetäidetavust kinnitab kohtutäituri otsus täitetoimingu tegemisest keeldumise kohta, millest tingituna esitas kaebaja ka 15.08.2013 taotluse otsuse resolutsiooni täiendamiseks, mida seadus aga ei võimalda, sest sisuliselt tähendaks see kaebuse lubamatut muutmist.

Apellant on jätkuvalt seisukohal, et PS § 154 lg-st 2 tulenevalt on riigil kohustus katta seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. Eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid riigi poolt vabatahtlikult võetud kohustus, mille täitmine on seadusega delegeeritud kohalikule omavalitsusele. EraKS § 222 sätestatud kohustus on käsitatav riikliku kohustusena, mille täitmiseks peab riik eraldama ka vajalikud rahalised vahendid. Kõnealune säte rikub kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, sest säte ei võimalda omavalitsusüksusel kaaluda, kas erakoolide rahastamine on kohaliku elu aspektist vajalik, ega valida, milliste erakoolide tegevust toetada. EraKS §-st 222 tuleneb riiklik kohustus ka seetõttu, et kohalikul omavalitsusel puudub eraüldhariduskoolide üle järelevalvepädevus. Haridusseaduse (HaS) § 6 lg 2 p 15 alusel on erakoolile koolituslubade väljaandmise ja tühistamise õigus riigil (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) ning erakoolid alluvad nende asutajatele (HaS § 30 lg 2). Tallinna linn on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13-1329) EraKS §-st 222 tuleneva kohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Tallinna linna eelarves puuduvad täna antud kohustuse täitmiseks vajalikud vahendid ning nende tekkimine enne täiendavate riiklike vahendite eraldamist ei ole tõenäoline.

Halduskohus on otsuse tegemisel kohaldanud põhiseadusevastaseid sätteid. EraKS § 222 on vastuolus põhiseadusega ja tuleb jätta kohaldamata, sest Tallinna linnale on pandud olulisi täiendavaid rahalisi kohustusi, kuid samas on kõrvaldamata Riigikohtu 16.03.2010 otsusega nr 3-4-1-8-09 tuvastatud põhiseadusevastane olukord, kus puudub õigusselgus, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud, ning pole eristatud nende täitmise rahastamist. Ainuüksi 2012. aastal

3-13-1378 6(12) kaasnes apellandile EraKS §-ga 222 täiendavaid kohustusi summas 1,2 miljonit eurot ning 2013. aastal on lisaks asutatud mitmeid uusi erakoole, mistõttu kohustuste maht ilmselt kasvab veelgi. Põhiseadusevastase määramatuse olukorras kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete panemine on vastuolus PS §-dega 154 ja 157.

Halduskohtu poolt 02.09.2013 täiendava otsuse tegemine oli õigusvastane. HKMS § 170 lg 1 p-st 2 tulenevalt on täiendava otsuse tegemine lubatud vaid juhul, kui sellega parandatakse ilmne viga. Maksmisele kuuluva summa äramärkimises seisneva vea parandamine eeldab, et maksmisele kuuluva summa suurus tuleneks vähemalt algse otsuse põhjendustest ning rajaneks tuvastatud asjaoludel. Kohus ei saa täiendava otsuse tegemisel hakata tuvastama kaebuse lahendamiseks vajalikke uusi või täiendavaid asjaolusid ning selle kaudu kõrvaldama asja sisulise läbivaatamise käigus tehtud vigu. Halduskohus ei ole 22.07.2013 otsuses maksmisele kuuluvat summat välja arvutanud ega põhjendanud, milliste tõendite alusel tuleks kaebajale tasuda just 28 105 eurot. Kohus ei ole esitatud arveid uurinud ega nende põhjendatust kontrollinud. Täiendava otsuse tegemisel ei ole järgitud ka seaduses sätestatud tähtaegasid (HKMS § 170 lg 5; analoogia korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 2).

MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa 15.01.2014 taotluses sisalduv kohustamisnõue EraKS § 222 alusel edaspidi esitatavate arvete osas ei ole lubatav, sest kohustamisnõude esitamise eelduseks on avaliku võimu kandja keeldumine haldusakti andmisest või toimingu tegemisest, tegevusetus või viivitus. Tallinna linn ei ole keeldunud tulevikus tekkivate kulude hüvitamisest ja sellist keeldumist ei ole alust ka eeldada, mistõttu on nõue ennatlik. Kohtuotsuse ettekirjutuse sisuks ei saa olla abstraktne kohustus täita tulevikus seadust ja maksta kaebaja esitatavaid arveid. Kaebaja taotluse alusel täiendavalt tasumisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramine ja kohtulahendi viivitamatult täidetavaks tunnistamine oleks vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

11. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusega materiaalõiguse norme. Halduskohtu 22.07.2013 otsus on selge ja üheselt mõistetav. Kaebaja on esitanud Tallinna linnale 2013. aasta tegevuskulude arved ning vastustaja ei ole kordagi tõstatanud küsimust nende suuruse kohta, vaid tugines üksnes üldiselt seisukohale, et temal puudub arvete tasumise kohustus. Halduskohus on arvete põhjendatust ja suurust piisavalt kontrollinud ning määratlenud tasumisele kuuluva summa (28 105 eurot). Edasiselt esitatavate arvete tasumiseks kohustamine ei ole abstraktne, vaid vägagi konkreetne ettekirjutus. EraKS §-st 222 tuleneb selgelt vastustaja kohustus osaleda Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises. Kohtuotsuse resolutsiooni puudulikkus, mis osutus selle sundtäitmisel formaalseks takistuseks, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane või poleks see apellandile arusaadav ja täidetav (sh täitmiseks kohustuslik). Kaebaja ei esitanud täiendava otsuse taotluses ühtegi kaebuse piiridest väljuvat lisanõuet.

Tallinna linn ei täida käesoleval juhul EraKS § 222 lg-test 1 ja 3 tulenevat kohustust, jättes kaebaja poolt 2013. aastal esitatud arved tasumata (kaebuse esitamise seisuga kogusummas 28 105 eurot). Apellatsioonkaebuses üksnes korratakse varasemaid põhjendusi, tuginedes sellele, et riik ei ole eraldanud kohalikule omavalitsusele rahalisi vahendeid EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmiseks. PS §-st 37 tuleneb õigus haridusele, mis hõlmab muu hulgas vanemate õiguse paigutada laps erakooli, kui nad soovivad teistsugust haridust, võrreldes riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutustes pakutavaga. Tallinna Vaba Waldorfkool on lastevanemate loodud ja alternatiivsetel pedagoogilistel põhimõtetel baseeruvat haridust

3-13-1378 7(12) pakkuv kool. Lapsevanematel on EL põhiõiguste harta art 14 lg 3 ja PS § 37 järgi õigus paigutada oma lapsed kooli, mis toetab nende maailmavaadet. EraKS § 222 mõte seisneb selles, et kohalik omavalitsus peab osalema tema haldusterritooriumil elavate laste hariduskulude katmises võrdsetel alustel, sõltumata sellest, millises koolis laps haridust omandab. Iga Tallinna Vabas Waldorfkoolis õppiv Tallinna linna õpilane vähendab omakorda mõne munitsipaalkooli tegevuskulusid. Tallinna linn on seejuures EraKS § 222 alusel juba tasunud kaebaja esitatud arved 2011. aasta septembri – 2012. aasta detsembri eest, kuid 2013. aastal sellest mingi põhjusel keeldub. Riigiõiguslik arutelu kohalikele omavalitsustele piisava tulubaasi tagamise üle ei puutu käesoleval juhul asjasse. Isegi kui EraKS § 222 lg 1 sätestab riikliku kohustuse, ei õigusta see apellandi poolt vastava kohustuse täitmata jätmist. Tallinna linn ei saa seadusest tuleneva kohustuse täitmisest keeldumisel tugineda eelarvelistele või poliitilistele argumentidele (vt ka varasemaid lahendeid haldusasjas nr 3-11-2703). Tallinna linnal ei ole õigust jätta Tallinna Vaba Waldorfkool riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise tüli pantvangiks. Samuti ei saa vastustaja reaalselt väita, et tal puuduvad vajalikud rahalised vahendid, kuna samas on leitud raha ka seaduses sätestamata teenuste osutamiseks (nn tööbörsid, Tallinna Televisioon, nn Tallinna ombudsman jne).

Väide EraKS § 222 põhiseadusevastasusest on asjakohatu, sest põhiseadusvastane on hoopis apellandi poolt takistuste seadmine laste ja nende vanemate hariduspõhiõiguse realiseerimisele. Väidetavalt riikliku ülesande täitmiseks vahendite eraldamata jätmine ei muuda EraKS § 222 põhiseadusvastaseks. Kulude katmata jätmine ei tähenda, et kohustuse kui sellise seadmine oleks põhiseadusvastane. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust seadust ignoreerida. Lisaks on apellant esitanud taotluse EraKS § 222 kohaldamata jätmiseks alles apellatsioonkaebuses ning tegemist on otsitud põhjendusega. Tallinna linn ei ole käesolevas kohtumenetluses näidanud üles mingitki valmidust mõistlikuks suhtumiseks oma haldusterritooriumil paikneva ning Tallinna linna lapsi teenindava Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuse suhtes. Apellandi tegevuse tõttu on kaebajal tekkinud tõsised raskused tegevuse jätkamisel.

Kohtuotsuse resolutsioonis peaks sisalduma kindel rahasumma, mis vastustajalt välja mõistetakse, vastasel korral ei ole otsust võimalik kohtutäituri vahendusel täita. Selline konkreetse rahasumma kindlaksmääramine on võimalik ka apellatsioonimenetluses, sest halduskohus rahuldas esitatud kohustamiskaebuse ka pärast kaebuse esitamist esitatavate arvete osas (sh 2013. a juulist kuni 2014. a jaanuarini). Rahasumma kindlaksmääramine ja otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamine ei oleks vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa palub ringkonnakohtul määrata juuli 2013 kuni jaanuar 2014 arvete alusel kindlaks vastustaja poolt tasumisele kuuluv konkreetne rahasumma (s.o 47 760 eurot) ning teha HKMS § 247 lg 3 alusel määrus halduskohtu 22.07.2013 otsuse viivitamatuks täitmiseks ka nimetatud osas. Vastavaid arveid ei olnud võimalik halduskohtule esitada, kuna need väljastati valdavalt pärast kohtuotsuse tegemist või saabus nende tasumise tähtaeg pärast kohtuotsuse tegemist. Kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamine on kaebaja tegevuse jätkamiseks hädavajalik, sest kooli eelarve on tasakaalus vaid juhul, kui Tallinna linn täidab omapoolsed kohustused. Kohaliku omavalitsuse toetus on mõeldud eelkõige kommunaalteenuste eest tasumiseks, mistõttu tekiks olukord, kus külmade talveilmade korral pole võimalik kütte eest tasuda ja kooli tegevuse jätkumine on vägagi küsitav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

3-13-1378 8(12)

13. Tallinna Halduskohtu poolt käesolevas asjas 02.09.2013 täiendava otsuse tegemise lubatavust analüüsis Tallinna Ringkonnakohus põhjalikult juba 31.10.2013 määruses (p-d 17- 22) seoses Tallinna linna määruskaebusega Tallinna Halduskohtu 02.09.2013 määruse peale, millega halduskohus tunnistas 02.09.2013 täiendava otsuse viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohus jääb oma 31.10.2013 määruses esitatud seisukohtade juurde ega pea otstarbekaks neid täies mahus üle korrata. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kehtiva HKMS § 170 lg-s 5 sätestatud täiendava otsuse tegemise tähtaja suhtes tuleb HKMS § 1 lg-le 3 ja § 170 lg-le 4 vaatamata menetlusseadustiku regulatsioonis esineva lünga ületamiseks analoogia alusel täiendavalt kohaldada TsMS § 448 lg-s 2 ettenähtud 10-päevast tähtaega täiendava otsuse tegemiseks avalduse esitamiseks. Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 170 lg-t 5 ei saa tõlgendada selliselt, et seadusandja oleks teadlikult soovinud varem kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 25 lg 6 ja TsMS § 448 lg 2 alusel kohaldamisele kuulunud regulatsiooni sisuliselt muuta, samuti ei saa olla tegemist haldusasjades sisuliselt vajaliku ja mõistliku erandiga. Sellele, et HKMS § 170 lg-s 5 peaks muu hulgas sisalduma tähtaeg täiendava otsuse tegemise taotluse menetlusosalise poolt esitamiseks, viitab üheselt ka sätte enda sõnastus, kuna selle esimeses ja teises lauses reguleeritakse üksikasjalikult tähtaja kulgema hakkamist ja selle erisusi. Kui tähtaeg üldse puudub, poleks tarvis seaduses reguleerida ka selle arvutamist ja säte oleks sisutu. TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud tähtaeg vastab seejuures ka HKMS § 160 lg-s 2 ja § 170 lg-s 2 sätestatud tähtajale, mille jooksul võib menetlusosaline taotleda kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamist puuduva osaga. Kuna praegusel juhul on MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa 15.08.2013 taotlus Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 otsuse suhtes täiendava otsuse tegemiseks esitatud oluliselt TsMS § 448 lg-s 2 ettenähtud tähtajast hiljem, ei saanud halduskohus 02.09.2013 täiendavat otsust teha ning oleks pidanud jätma kaebaja taotluse rahuldamata.

14. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa nõue Tallinna linna vastu tugineb EraKS §-l 222 ja selles viidatud PGS §-l 83. Menetlusosaliste vahel ei ole olnud vaidlust nimetatud normide asjassepuutuvuse ja tõlgendamise ega neis sätestatud kohustuse sisu ja mahu üle. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja peetav Tallinna Vaba Waldorfkool on eraüldhariduskool ning selles õppis vaidlusalusel perioodil 63-66 õpilast, kelle rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Tallinna linn. Halduskohus on 22.07.2013 otsuse p-des 10 ja 11 vastava regulatsiooni sisu ammendavalt avanud ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega Tallinna linnal tegevuskulude katmises osalemise kohustuse olemasolu osas ega pea vajalikuks sellekohaseid argumente üle korrata.

15. Apellandi põhiväiteks on jätkuvalt see, et EraKS § 222 tulnuks käesoleva asja lahendamisel jätta kohaldamata selle sätte põhiseadusevastasuse tõttu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et hinnangu andmine sellele, kas riik on omavalitsustele taganud neile EraKS §-ga 222 pandud ülesande täitmiseks piisavate eelarvevahendite olemasolu või eraldamise (olenemata sellest, kas vastav kohustus on oma iseloomult omavalitsuslik või riiklik), väljub käesoleva vaidluse piiridest, seondudes hoopis Tartu Halduskohtu menetluses oleva haldusasjaga nr 3-13-1329. Tallinna Ringkonnakohus on 12.08.2013 otsuses nr 3-12-1007 (p 14) omavalitsusüksuse sarnase väite osas seoses koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg-ga 1 rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse garantii (PS § 154) kaitseb kohaliku omavalitsuse üksust riigi eest ning seadusega kohaliku omavalitsuse finantsilist sõltumatust ülemääraselt piiravate kohustuste panemise korral ei ole kohane mitte vastava kohustuse põhiseadusevastaseks tunnistamine, vaid rahaliste vahendite eraldamata jätmise õigusvastaseks tunnistamine. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik garantii ei tähenda, et omavalitsusüksusele seadusega kohustuse panemine oleks põhiseadusevastane ning õigustatud isik ei saaks kohaliku omavalitsuse üksuselt nõuda kohustuse täitmist.

3-13-1378 9(12) Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud lahendis väljendatud seisukohad asjakohased ka käesolevas vaidluses. Eraüldhariduskooli pidaja EraKS §-le 222 tugineva nõudeõiguse olemasolu kohaliku omavalitsuse üksuse vastu osaleda seaduses sätestatud ulatuses taotleja poolt peetava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist ega sellest, millisel määral vastava kohustuse täitmist riigieelarvest toetatakse. Tegemist on erinevate õigussuhetega ning kohaliku omavalitsuse üksus ei saa EraKS §-st 222 tuleneva kohustuse eraüldhariduskooli pidaja ees täitmata jätmist õigustada viitega riigi võimalikele tegematajätmistele või rikkumistele nendevahelises õigussuhtes.

16. Tallinna Halduskohus on 22.07.2013 otsuse resolutsiooni p-ga 1 kohustanud Tallinna linna osalema seaduses ettenähtud ulatuses Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises, tasudes MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt Tallinna linnale juba esitatud, ent tasumata arved ning edaspidi samal alusel ja korras esitatavad arved.

Halduskohus on 22.07.2013 otsuses (p 9) asjakohasele kohtupraktikale tuginedes (nt Riigikohtu 06.03.2001 otsus nr 3-3-1-2-01, p 1; 02.12.2010 otsus nr 3-3-1-54-10, p 11; 24.04.2012 otsus nr 3-3-1-1-12, p 20) piiritlenud kohustamisnõude rahuldamise eeldused iseenesest õigesti, kuid pole neid siiski osaliselt järginud ega esitanud ka vastavaid põhjendusi. Toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitatud kaebuse rahuldamiseks peavad üheaegselt olema täidetud järgmised tingimused: 1) vastustajaks oleval avaliku võimu kandjal on õiguslik kohustus vastav toiming sooritada (ja kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus võimaldab haldusorganil toimingut jätkuvalt sooritada); 2) avaliku võimu kandja ei ole kaebaja taotlusele vaatamata toimingut sooritanud; 3) kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda toimingu sooritamist.

HKMS § 158 lg 2 teisest lausest ja Riigikohtu 16.12.2008 otsusest nr 3-3-1-56-08 (p 22) nähtuvalt peab halduskohus kohustamiskaebuse lahendamisel reeglina juhinduma asjaoludest, mis esinesid kaebusega halduskohtusse pöördumise hetkel, mitte aga vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal (vt ka Riigikohtu 13.12.2012 otsus nr 3-3-1-41-12, p 12). Seetõttu ei ole HKMS § 49 lg 3 p 2 antud juhul asjakohane.

Käesolevas asjas oli MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa 26.06.2013 kaebuse esitamise aja seisuga Tallinna linna poolt tasumata arveid kokku 28 105 eurot. See summa hõlmab järgmisi arveid: 11.01.2013 arve nr 2129 (summa 4672 eurot, maksetähtaeg 31.01.2013 – tl 10), 20.02.2013 arve nr 2232 (summa 4672 eurot, maksetähtaeg 28.02.2013 – tl 11), 13.03.2013 arve nr 2306 (summa 4599 eurot, maksetähtaeg 23.03.2013 – tl 12), 10.04.2013 arve nr 2359 (summa 4672 eurot, maksetähtaeg 30.04.2013 – tl 13), 13.05.2013 arve nr 2489 (summa 4818 eurot, maksetähtaeg 25.05.2013 – tl 14), 13.06.2013 arve nr 2584 (summa 4672 eurot, maksetähtaeg 25.06.2013 – tl 15)

Halduskohus on 22.07.2013 otsuse p-des 12 ja 13 õigesti leidnud, et kuna MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa on esitanud Tallinna linnale igakuiselt maksetähtaega sisaldavaid arveid kooli tegevuskulude katmises osalemiseks, siis on selles osas täidetud tingimus, et enne kohustamisnõudega halduskohtusse pöördumist on taotletud toimingu sooritamist selleks kohustatud avaliku võimu kandjalt, kes pole aga toimingut sellele vaatamata sooritanud. Kuna kaebuse esitamise hetke seisuga oli möödunud ka 2013. a juunikuu kohta esitatud arve tasumiseks määratud tähtaeg, siis oli kohustamiskaebuse rahuldamine 2013. a jaanuari kuni juuni arvete osas võimalik. Samas ei ole halduskohus millegagi põhjendanud kaebaja esitatud kohustamistaotluse rahuldamist ka nende MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt

3-13-1378 10(12) esitatud arvete osas, mille tasumise tähtaeg ei olnud halduskohtusse pöördumise hetkeks veel saabunud, ning ka alles tulevikus esitatavate arvete osas. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastustaja ei olnud nimetatud arvete tasumisest seni keeldunud ega nende tasumisega viivitanud, siis polnud nende osas kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumise ja vastava taotluse rahuldamise eeldused täidetud. Halduskohus oleks pidanud tulevikku suunatud osas jätma kaebuse rahuldamata.

17. Apellandi vastuväited 2013. a jaanuari kuni juuni arvete tasumiseks esitatud kohustamiskaebuse rahuldamisele on ka apellatsioonimenetluses jäänud üldsõnalisteks, ehkki halduskohus juhtis põhjendatult tähelepanu, et Tallinna linn pole välja toonud mingit sisulist kriitikat MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa esitatud arvetel märgitud summade põhjendatuse osas. Näiteks pole vastustaja kordagi väitnud, et Tallinna Vabas Waldorfkoolis õpiks tegelikkuses arvetel märgitust vähem õpilasi, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Tallinna linn. Samuti ei ületa kaebaja esitatud arvetel märgitud summa õpilase kohta PGS § 83 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määruses nr 28 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“ § 1 sätestatud õppekoha tegevuskulu piirmäära, mis oli 2013. aastal 73 eurot ühe kuu kohta. Neil asjaoludel puudub põhjus heita halduskohtule ette uurimispõhimõtte rikkumist.

Halduskohtu 22.07.2013 otsuse resolutsioon ei ole ka sedavõrd ebaselge, et seda ei saaks täita. Ringkonnakohus asus juba käesolevas asjas tehtud 31.10.2013 määruses (p 23) seisukohale, et halduskohtu 22.07.2013 otsuse resolutsioonis tehtud ettekirjutuse sisu pidi koostoimes halduskohtu 22.07.2013 määrusega (s.o otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise määrus, milles olid konkreetsed arved ja nende summad loetletud) olema Tallinna linnale arusaadav ja tal puudusid takistused selle vabatahtlikuks täitmiseks. Ringkonnakohus on jätkuvalt samal arvamusel, kuid peab sellele vaatamata vajalikuks halduskohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 tehtud ettekirjutust täpsustada, näidates selles ära konkreetse rahasumma, mille vastustaja on kohustatud kaebajale tasuma.

18. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa esitas 15.01.2014 ringkonnakohtule täiendava taotluse määrata kindlaks halduskohtu 22.07.2013 otsusega vastustajale edasiulatuvalt pandud tasumiskohustuse rahaline suurus 2013. a juuli kuni 2014. a jaanuari kohta kogusummas 47 760 eurot ning tunnistada halduskohtu otsus vastava summa tasumiseks kohustamise osas viivitamata täidetavaks. Taotlusele on lisatud MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa esitatud järgmised arved: 15.07.2013 arve nr 2613 (summa 4599 eurot, maksetähtaeg 23.07.2013), 28.08.2013 arve nr 2628 (summa 4526 eurot, maksetähtaeg 08.09.2013), 18.09.2013 arve nr 2697 (summa 7154 eurot, maksetähtaeg 28.09.2013), 15.10.2013 arve nr 137 (summa 7446 eurot, maksetähtaeg 25.10.2013), 20.11.2013 arve nr 503 (summa 7738 eurot, maksetähtaeg 30.11.2013), 12.12.2013 arve nr 651 (summa 7665 eurot, maksetähtaeg 22.12.2013), 13.01.2014 arve nr 786 (summa 8632 eurot, maksetähtaeg 23.01.2014).

Kaebaja sellise täiendava kohustamisnõude rahuldamine oleks käesoleva haldusasja raames võimalik vaid pärast HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmist (uute nõuetega täiendamist) menetlusseadustikus ettenähtud korras. Kuivõrd kohustamiskaebus seondub konkreetselt määratletud toimingu vastustaja poolt sooritamata jätmisega, siis on eri aegadel esitatud arvete tasumiseks kohustamise taotlused põhimõtteliselt iseseisvad nõuded (nende liik on küll sama, aga ese erinev) ja tuginevad iseseisvatel alustel (konkreetse arve tasumisest keeldumine või sellega viivitamine). HKMS § 49 lg 2 võimaldab pärast esimese astme kohtus täiendavate taotluste esitamise tähtaja möödumist, sh apellatsioonimenetluses kaebuse nõuet või alust muuta üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.

3-13-1378 11(12)

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust aktsepteerida kaebuse muutmist apellatsiooniastmes. Seetõttu ei ole võimalik tõlgendada kaebaja 15.01.2014 taotlust kaebuse muutmise avaldusena, vaid tegemist on HKMS § 38 lg 6 kohase taotlusega otsuse täitmise tähtaja või muude otsuse täitmise oluliste tingimuste kindlaksmääramiseks vastavalt HKMS §-le 168. Sellist taotlust ei loeta HKMS § 49 lg 3 p 4 kohaselt kaebuse muutmise taotluseks. Tulenevalt asjaolust, et pärast 2013. a juunit Tallinna linnale esitatud ja esitatavate arvete tasumiseks kohustamise osas rahuldas halduskohus kaebuse põhjendamatult ja ringkonnakohus jätab MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kaebuse selles osas uue otsusega rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus tasumisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja halduskohtu otsuse vastavas ulatuses HKMS § 247 lg 3 alusel viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Tallinna linna kohustamiseks tasuda 2013. a juuli kuni 2014. a jaanuari kohta esitatud arved on MTÜ-l Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa võimalik pöörduda seaduses ettenähtud tingimustel ja korras halduskohtusse eraldi kaebusega ning taotleda vastavas haldusasjas tehtava kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamist.

19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 02.09.2013 täiendava otsuse ning muudab Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 otsuse resolutsiooni p 1 selliselt, et kohustab Tallinna linna tasuma kaebajale 28 105 eurot. Resolutsiooni p 2 osas (kaebuses esitatud viivisenõude rahuldamata jätmise küsimuses) jääb halduskohtu 22.07.2013 otsus muutmata. Muuta tuleb ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p-s 3 sätestatud menetluskulude jaotust. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa 15.01.2014 taotlus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Halduskohus rahuldas MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kaebuse osaliselt, hinnates selle rahuldatuks 4/5 ulatuses. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse edasiulatuva tasumiseks kohustamise osas, siis tuleb apellatsioonimenetluse tagajärjel lugeda kaebus rahuldatuks pooles ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on ka Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldatud sisuliselt pooles ulatuses.

HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa on esimese astme kohtus taotlenud (tl 61) menetluskulude hüvitamist kogusummas 2430 eurot. Kulud koosnevad 30 euro ulatuses kaebuse ja halduskohtu 28.06.2013 määrusega rahuldamata jäetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust (26.06.2013 maksekorraldus nr 1477 – tl 9) ja 2400 euro suuruses summas advokaadikuludest, mille seotus käesoleva asja menetlemisega esimese astme kohtus ja kulude tegelik kandmine on nõuetekohaselt tõendatud (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ 30.06.2013 arve nr 1306026 – tl 90; õigusabi osutaja tegevusaruanne 21,25 tunni kohta – tl 92; 10.07.2013 maksekorraldus arve nr 1306026 tasumise kohta – tl 94). Õigusabikulude kohta väljastatud arve on küll tasunud väidetavalt kaebajaga seotud füüsiline isik, kuid HKMS § 109 lg-st 5 tulenevalt ei välista see menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele. Halduskohus on asja iseloomu ja mahtu arvestades pidanud menetluskulu kolmandiku ulatuses põhjendamatult suureks (s.o kohus luges HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatud advokaadikulu suuruseks 1800 eurot). Kaebaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud ja ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga menetluskulude taotluse põhjendatusele. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud, märkides 15.01.2014 avalduse p-s 2.9, et ringkonnakohtus on kaebajat esindatud pro bono põhimõttel.

3-13-1378 12(12)

Tallinna linn esimese astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud ei ole. Ringkonnakohtus toimunud menetlustes on Tallinna linn tasunud riigilõivu kokku 75 eurot: 06.08.2013 määruskaebuse (tl 111), 21.08.2013 apellatsioonkaebuse (tl 134), 11.09.2013 määruskaebuse (tl 183), 17.09.2013 määruskaebuse (tl 198) ja 02.10.2013 täiendava apellatsioonkaebuse esitamisel (tl 212). Esitatud määruskaebustest jäi üks rahuldamata ringkonnakohtu 22.08.2013 määrusega ning kaks rahuldati vastavalt halduskohtu 18.09.2013 määrusega ja ringkonnakohtu 31.10.2013 määrusega. Täiendava otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta tehtud 08.10.2013 määruses (p 7) selgitas ringkonnakohus apellandile, et kuivõrd sisuliselt on tegemist üksnes varem esitatud apellatsioonkaebuse täiendamisega, siis puudus Tallinna linnal kohustus teist korda riigilõivu tasuda ja apellant võib esitada ringkonnakohtule kuni 31.12.2015 taotluse seaduses sätestatust enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega on Tallinna linna põhjendatud menetluskulude suuruseks olnud 60 eurot.

Kuna ringkonnakohus leidis eespool, et nii Tallinna linna apellatsioonkaebus kui ka MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kaebus tuleb kokkuvõttes lugeda rahuldatuks pooles ulatuses, tuleb kahe kohtuastme peale kokku mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 870 eurot ning vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Sellisel juhul on lisaks poolele kaebaja põhjendatud õigusabikuludest (900 eurot) arvesse võetud ka asjaolu, et kaebuste ja taotluste edukust silmas pidades tuleks kaebajale hüvitada pool kaebuselt tasutud lõivust (7,50 eurot) ning vastustajale pool apellatsioonkaebuselt tasutud lõivust ja kahelt määruskaebuselt tasutud lõivud (37,50 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman