2-11-1974/77 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-1974

Tsiviilasi

Industek AS hagi OÜ MKT Holding (pankrotis)

pankrotihalduri vastu omandiõiguse tunnustamiseks,

kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. novembri 2013 määrus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ MKT Holding

(pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando;

Vastustaja

(hageja):

Industek

AS

(RK:

10379035),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 08. novembri 2013.a määrus osaliselt, s.o osas, milles kohus

jättis Industek AS-lt OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri kasuks täies

ulatuses välja mõistmata apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas

5432,49 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Industek AS-i kanda OÜ MKT

Holding (pankrotis) pankrotihalduri poolt apellatsioonkaebuse esitamisel 13.04.2012.a

tasutud riigilõiv 2 524,51 euro suuruses osas. Mõista Industek AS-lt kostja OÜ MKT

Holding (pankrotis) pankrotihalduri kasuks täiendavalt välja 2 524,51 eurot

menetluskulude katteks.

3. Lugeda kohtumääruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 sõnastatuks järgmiselt:

„1.

Rahuldada

OÜ

MKT

Holding

(pankrotis)

pankrotihalduri

avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Industek AS-le

menetluskulud summas 4 784,52 eurot.

2. Mõista välja Industek AS-lt 4 784,52 eurot (neli tuhat seitsesada

kaheksakümmend neli eurot ja viiskümmend kaks senti) OÜ MKT Holding

(pankrotis) pankrotihalduri kasuks menetluskulude katteks.“

4. Rahuldada OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebus.

Menetluskulde jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Industek AS esitas kohtusse hagi OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihalduri vastu

omandiõiguse tunnustamiseks, kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks. Tartu

Maakohus rahuldas hagi 16. märtsi 2012 otsusega. Kostja esitas maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2012 otsusega maakohtu otsus

tühistati. Ringkonnakohus tegi ise asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Industek AS kanda. Kohtuotsus jõustus 17. aprillil

2013 Riigikohtu määrusega, mille kohaselt kassatsiooniastme menetluskulud jäävad samuti

Industek AS kanda.

Kostja esindaja esitas 19. aprillil 2013 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude

kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas 2-11-1974. Kostja avalduse kohaselt on nimetatud

tsiviilasjas menetluskuluks 9 958,37 eurot, millest tasutud riigilõivud kokku summas 5458,05

eurot ja õigusabikulud kokku summas 4500,32 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude

nimekiri sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Lisaks palus kostja määrata,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja vaidles avaldusele vastu. Kostja menetluskulud ei ole kõik avalduses toodud

menetluskulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Hageja esitas vastuväited kostja

järgnevate menetluskulude osas:

1) määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 25,56 eurot nõustus hageja hüvitama. Hageja

ei nõustu hüvitama apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 5432,49 eurot. Kostja

apellatsioonkaebuse hinnaks oli 68 896,13 eurot, millelt tol hetkel kehtiva RLS lisa 1 järgi tuli

tasuda riigilõivu summas 5432,49 eurot. Riigikohus tunnistas 7. mai 2012 otsusega asjas nr 3-

4-1-7-12 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes

lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot 64 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuleb

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti. Hageja ei ole kohustatud hüvitama

kostjale menetluskulu, mille suurus on vastuolus põhiseadusega. Samuti oleks kostja saanud

nõuda tasutud riigilõivu tagastamist, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;

2) 4 tunni ja 49 minuti hüvitamist 21. veebruari 2012 Viru Maakohtu kohtuistungil viibimise

eest pidas hageja põhjendatuks osaliselt. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis istung

4 tundi, kuid kostja esindaja saabus istungile poole tunnise hilinemisega, mistõttu kostja

esindaja viibis istungil ainult 3 tundi ja 30 minutit;

3) 19. novembril 2012 kulutanud 2 tundi ja 24 minutit materjalide läbitöötamisele ning Tartu

Ringkonnakohtu kohtuistungi ettevalmistusele kulunud aega pidas hageja põhjendamatuks.

Kostjat esindas maakohtus ja ringkonnakohtus sama vandeadvokaat, kes koostas ka ise

apellatsioonkaebuse, mistõttu on aeg põhjendamatult pikk;

4) 5 tunni ja 37 minuti hüvitamist 20. novembri 2012 Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungil

viibimise eest pidas hageja põhjendatuks osaliselt. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis

istung 50 minutit;

5) hageja kassatsioonkaebusega tutvumisega ning sellele vastuse koostamisega kantud

menetluskulusid 12 tunni ja 52 minuti ulatuses pidas hageja põhjendamatuks. Riigikohus ei

küsinud kostjalt vastust hageja kassatsioonkaebusele. Sama tuleneb ka Riigikohtu

18. detsembri 2012. määruse nr 3-2-1-158-12 p-st 12.

3. Kohus edastas hageja vastuväited kostja esindajale ning andis tähtaja vastuväitele kirjaliku

seisukoha või vastuse esitamiseks. Tähtaja möödumisel kostja oma seisukohta hageja

vastuväidetele ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 8. novembri 2013 määrusega OÜ MKT Holding (pankrotis)

pankrotihalduri avalduse osaliselt ning määras Industek AS-le menetluskulud summas

2260,01 eurot. Maakohus määras, et määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb

Industek AS-l tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

hüvitamise osas. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada kostja poolt määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot. Kostja on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu

põhiseadusega vastuolus olevate sätete alusel. Riigikohtu lahendi 3-2-1-140-12 p 18 kohaselt

kostjal õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus. Kuna kostjal on õigus

põhiseadusevastase riigilõivu tagastamisele, siis ei kuulu see hüvitamisele hageja poolt.

Kohtuistung Viru Maakohtus 21. veebruaril 2012 algas protokolli kohaselt algas istung kell

11:30 ning lõppes 15:30 (II kd tl 110-117). Kuna kostja lepinguline esindaja hilines istungile,

tegi kohus kostja seadusliku esindaja taotlusel vaheaja kuni lepingulise esindaja saabumiseni.

Kohtuistung jätkus kell 11:58. Seega kestis kohtuistung, millest võttis osa kostja lepinguline

esindaja 3,5 tundi. Tunnihinnaks on märgitud 115 eurot, seega on põhjendatud kulu käesoleva

kirje alusel 402,50 eurot(3,5 x 115).

19. novembril 2012 materjalide läbitöötamine, ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi ja

24 minutit luges kohtujurist põhjendatuks 1,5 tunni ehk 172,50 euro (115 x 1,5) ulatuses.

Kostja esindaja on apellatsioonkaebuse koostamisele kulutanud 8 tundi ja 7 minutit. Lisaks on

kostja esindaja 22 minuti jooksul tutvunud hageja vastusega kostja apellatsioonkaebusele.

Seega on kostja esindaja kursis apellatsioonimenetluses olevate nõuete ning nendele esitatud

vastuväidetega. Kuna kostjapoolne viimane menetlustoiming enne kohtuistungit oli tehtud

üle poole aasta tagasi, vajas esindaja aega vaidluse asjaoludega tutvumiseks.

20. novembril 2012 esindus kohtuistungil Tartu Ringkonnakohtus 5 tundi ja 37 minutit luges

kohtujurist põhjendatuks ühe tunni ehk 115 euro ulatuses. Istungi protokolli kohaselt algas

istung kell 11.00 ja lõppes 11.50

Kassatsioonikaebuse koostamise kulud jättis kohtujurist välja mõistmata. Tsiviilasja toimiku

materjalide kohaselt on hageja kassatsioonkaebuse esitamisel edastanud selle ka kostja

esindajale. Kostja esindajal tulnuks hageja esindaja poolt kassatsioonkaebuse edastamist

käsitleda teatena asjaolust, et hageja on kassatsioonkaebuse Riigikohtule esitanud. Riigikohtu

lahendist nr 3-2-1-158-12 p 12 tulenevalt tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele

vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. Praeguses asjas on Riigikohus jätnud

hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ega ole kostjatelt hageja kassatsioonkaebusele

vastust küsinud.

Hageja ei ole vastuväidet esitanud järgmiste kulukirjete osas: 13. veebruaril 2012 tutvumine

kohtuasja materjalidega, nõupidamine pankrotihalduriga 2 tundi ja 34 minutit; 20. veebruaril

2012 materjalidega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ja 52 minutit; 05. aprillil

2012 maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine 41 minutit; 10. aprillil

2012 apellatsioonkaebuse koostamine 3 tundi ja 10 minutit; 16. aprillil 2012

apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi ja 47 minutit; 15. mail 2012 hageja poolt

apellatsioonkaebusele esitatud vastusega tutvumine, analüüs 22 minutit. Vaidlustamata

kulukirjete osas on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 13 tundi ja 26 minutit ehk 13,43

tundi ja rahaliselt 1544,45 eurot. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikud kulud 2234,45 eurot. Nimetatud kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse 04. septembri

2008 määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt

sissenõudmiseks piirmäärad“ ja on kohased kahe läbitud kohtuastme kohta. Eelneva põhjal

määras kohtujurist Industek AS-le menetluskulud kokku summas 2260,01 eurot, millest

riigilõiv 25,56 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2234,45 eurot. Vastavalt kostja taotlusele

tuleb TsMS § 177 lg 2 kohaselt Industek AS-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihaldur esitas Viru Maakohtu 8. novembri 2013

määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas menetluskulude väljamõistmata jätmise

2524,51 euro ulatuses.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb hagejalt AS-lt Industek kostja

menetluskulude katteks käesolevas asjas täiendavalt välja mõista 2 524,51 eurot. Asjaolu, et

Riigikohus on nimetatud riigilõivuvahemiku põhiseadusevastaseks tunnistanud, ei tähenda, et

hagejal oleks õigus nõuda kogu apellatsioonkaebuselt tasutud lõivu tagastamist. Riigikohus on

13. novembri 2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 22) selgitanud, et menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud

seaduses ettenähtust rohkem ning see kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud

põhiseadusevastase sätte alusel. Sellises olukorras tuleb kohtul määrata põhiseaduspärase

riigilõivu suurus, mille määramisel on põhjendatud lähtuda enne 01. jaanuari 2009 kehtinud

riigilõivumääradest. AS-i Industek kanda tuleb seega jätta kostja poolt tasutud riigilõiv

ulatuses, mis vastab apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud põhiseaduspärase riigilõivu

suurusele. Vastavalt ülalviidatud Riigikohtu seisukohale tuleb kostja apellatsioonkaebuselt

tasumisele kuulunud põhiseaduspärase riigilõivu suuruseks lugeda kuni 31. detsembrini

2008.a kehtinud riigilõivu määr 39 500 kr (2 524,51 eurot). Seega tuleb AS-i Industek kanda

jätta kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel 13. aprillil 2012 tasutud riigilõivust 2524,51

eurot ning mõista eelnimetatud summa AS-lt Industek täiendavalt kostja kasuks välja.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

6. AS Industek vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:

1) on avaldus 2524,51 euro väljamõistmiseks esitatud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaega

rikkudes. TsMS § 174 lg-s 1 on sätestatud menetlusosalistele siduv tähtaeg menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Määruskaebuse esitaja on oluliselt muutnud oma

avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks, muutes oluliselt hüvitatava riigilõivu suurust

ja selle alust. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuses esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid üksnes määruskaebuse põhjendamiseks. Määruskaebusega ei saa esitada uut nõuet,

mida avalduses maakohtule ei olnud esitatud.

2) on põhiseadusepärase riigilõivu määramisel enne 1. jaanuarit 2009 kehtinud seaduse

redaktsioonile

tuginemise

puhul

tegemist

üksnes

ühe

võimaliku

lahendusega

põhiseadusepärase riigilõivu määramisel. Riigikohtu praktikast ei tulene, et tegemist oleks

ainuõige ja ainuvõimaliku lahendusega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele

kohaldatakse

hagita

menetluse

sätteid,

mistõttu

ei

ole

kohus

menetluskulude

kindaksmääramise menetluses TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-27-13, p 29

kohaselt peab põhiseaduspärase riigilõivu määrama kohus. Seega on käesolevas menetluses

võimalik juhinduda ka teistest riigilõivumääradest. Riigikohus on avaldanud, et ka enne

1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõiv võib olla ebamõistlikult suur ja seega vastuolus

põhiseadusega. Kuivõrd määruskaebuse esitaja on vaidlusaluse riigilõivu tasunud 13. aprillil

2012, on sellele lähedasem regulatsioon 01. juulist 2012 jõustunud RLS regulatsioon.

Nimetatud regulatsiooni kohaselt tulnuks tsiviilasjalt hagihinnaga kuni 75 000 eurot maksta

riigilõivu 950 eurot.

7. Viru Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 08. novembri 2013.a määrus tuleb õigusnormi

ebaõige kohaldamise tõttu vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks

teha tühistatud osas uue määruse, millega mõistab Industek AS-lt OÜ MKT Holding

pankrotihaldur S. Taela kasuks täiendavalt välja 2 524,51 eurot menetluskulude, s.o riigilõivu,

katteks. OÜ MKT Holding pankrotihaldur S. Taela määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis Industek AS-lt välja

hüvitamisele kuuluva menetluskuluna riigilõivu summas 25,56 eurot ja kulutused õigusabile

summas 2234,45 eurot. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 651 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus

selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ega põhjendatust.

9. Vaidlus on selles, kas Industek AS-l tuleb hüvitada määruskaebuse esitajale osa

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. OÜ MKT Holding (pankrotis) on tasunud

13.04.2012.a apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 5432,49 eurot, milline

riigilõivumäär on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Jõustunud kohtulahenditega on menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäetud Industek AS-i

kanda. Riigikohus on oma 13. novembri 2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 (p 22)

selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt

välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem ja see kehtib ka olukorras, kus

riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. Menetlusosaline, kes tasus riigilõivu

ettenähtust rohkem, saab nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja

lg 4 järgi. Seda ka juhul, kui ta tasus riigilõivu põhiseadusevastaseks tunnistatud normi alusel.

Seejuures tuleb arvestada TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtajaga.

10. Ringkonnakohtu arvates tuleneb eeltoodust, et Industek AS-l tuleb kanda OÜ MKT

Holding (pankrotis) poolt tasutud riigilõiv niisuguses ulatuses, millises OÜ MKT Holding

(pankrotis) oleks apellatsioonkaebust esitades tegelikult pidanud riigilõivu tasuma, arvestades

riigilõivumäära vastavust Põhiseadusele.

Maakohtu 08. novembri 2013.a määrus ei vasta seadusele osas, milles maakohus leidis, et

kuna tasutud riigilõiv määras 5432,49 eurot oli põhiseadusega vastuolus, tuli jätta OÜ MKT

Holding (pankrotis) taotlus riigilõivu hüvitamiseks täielikult rahuldamata. Riigilõivumäära

põhiseadusele mittevastavuse tuvastamine ei tähenda, nagu ei tulnuks OÜ-l MKT Holding

(pankrotis) apellatsioonkaebuse esitamisel üldse riigilõivu tasuda.

11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on

põhjendatud lugeda kostja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud põhiseaduspärase

riigilõivu suuruseks kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud riigilõivu määr 39 500 kr ehk

2 524,51 eurot.

Riigikohus on riigilõivumäärade põhiseadusele vastavust hinnates asunud oma praktikas

järjekindlalt seisukohale, et juhul, kui alates 01.01.2009.a kehtinud riigilõivumäär on

osutunud põhiseadusega vastuolus olevaks, on põhjendatud lähtuda enne 1. jaanuari 2009

kehtinud riigilõivumääradest (nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 p 22, samuti

Riigikohtu üldkogu otsused nr 3-2-1-27-13 p 30, nr 3-3-1-22-11 p 34 ning nr 3-2-1-67-11

p 29). Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivumäärade puhul ei ole tõstatatud küsimust

nende vastuolust põhiseadusega. Ringkonnakohus ei pea õigusselguse ja õiguse ühetaolise

kohaldamise huvides põhjendatuks kalduda väljakujunenud kohtupraktikast kõrvale ning

määrata põhiseaduspärane riigilõivu määr apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga

(13.04.2012.a) kindlaks alates 01. juulist 2012.a kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi.

12. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et avaldus 2524,51 euro

väljamõistmiseks on esitatud hilinemisega ning et määruskaebuse esitaja on oluliselt muutnud

oma avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tegemist ei ole TsMS § 662 lg 3 mõttes

uue nõude esitamisega, mida ei olnud esitatud esialgses menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses. Määruskaebuse esitajal on õigus nõuda, et vastustaja (hageja) hüvitaks talle mh

riigilõivu määras, mida sai apellatsioonkaebuse esitamise aja (13.04.2012.a) seisuga lugeda

põhiseadusega kooskõlas olevaks. Asjaolu, et esialgses, 19. aprillil 2013.a maakohtule

esitatud avalduses palus määruskaebuse esitaja mõista vastustajalt välja kogu tema poolt

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (5 432,49 eurot), ei võta avaldajalt õigust

taotleda riigilõivu hüvitamist põhiseadusele vastavas määras. Vastustaja poolt hüvitamisele

kuuluv riigilõiv moodustab alla poole sellest summast, mille määruskaebuse esitaja

apellatsioonkaebuse esitamisel põhiseadusevastaseks osutunud lõivumäärast lähtudes tasus.

Seetõttu ei saa riigilõivuna hüvitamisele kuuluva summa vähendamine pärast TsMS § 174

lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist olla vastustaja huve ebamõistlikult riivav.

13. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise

määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud. Seega jäävad

määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/