3-13-2300/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-2300 Kohtuasi Metsamaahalduse AS-i kaebus Tamsalu Vallavolikogu 18.09.2013 otsuse nr 32 õigusvastaseks tunnistamiseks ja asja uuele läbivaatamisele kohustamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: Metsamaahalduse AS, esindaja Indrek Lillo Vastustaja: Tamsalu vald, esindajad Toomas Uudeberg ja Kuldar Kirt Asja läbivaatamine

Kohtuistung 14.01.2014

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Tamsalu Vallavolikogu 18.09.2013 otsus nr 32 õigusvastaseks ja teha Tamsalu vallale kohustuseks vaadata Võhmuta III geoloogilise uuringu loa kohta arvamuse andmise küsimus kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise päevast uuesti läbi.

2. Mõista Tamsalu vallalt Metsamaahalduse AS kasuks menetluskuluna välja 1190,20 eurot (üks tuhat ükssada üheksakümmend eurot ja 20 senti).

3. Jätta taotlus viivise tasumise kohustuse märkimiseks kohtuotsuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 03.03.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.05.2013 vormistas Metsamaahalduse AS taotluse Võhmuta III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa saamiseks (tl 5-8). Keskkonnaministeeriumi 19.07.2013 kirjaga nr 12-9/13/4428-5 (tl 10) teatati, et kuna üldtunnustatud keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuete järgimisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju, pole keskkonnamõju hindamine loa menetlemise käigus vajalik ja jääb algatamata. 29.07.2013 vormistas ministeerium geoloogilise uuringu loa andmise otsuse ja loa number KMIN-098 eelnõud (tl 12-14). 30.07.2013 kirjaga nr 12-9/13/4428-6 (tl 15) saadeti need koos taotlusega Tamsalu Vallavalitsusele arvamuse andmiseks. 18.09.2013 võttis Tamsalu Vallavolikogu vastu otsuse nr 32 (tl 16), milles ei nõustunud loa taotluse kohta tehtud otsuse eelnõu ja loa andmisega. Otsuses märgiti taotluse seletuskirjale tuginedes, et alates aastast 1963 läbi viidud kuus uuringut lubavad eeldada ala piisavat uuritust. Veel märgiti, et uuringuruum asub kogu ulatuses nitraaditundlikul alal ja sellesse jääb kaitsmata põhjaveega ala, mistõttu on põhjavee taseme ja kvaliteedi rikkumise oht ning lisati, et valla üldplaneeringus kattub uurimisruum osaliselt väärtusliku maastikuga ja on kõrge viljelusväärtusega põllumaa. 01.10.2013 kirjaga nr 12-9/13/4428-8 (tl 17) edastas Keskkonnaministeerium Tamsalu Vallvolikogu otsuse Metsamaahalduse AS-ile ja selgitas selle tähendust tema taotluse menetlemisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 31.10.2013 koostas Metsamaahalduse AS kaebuse (tl 2-5), milles palus Tamsalu Vallavolikogu 18.09.2013 otsus nr 32 tühistada ja kohustada valda uuele arvamuse andmisele. Kaebaja leidis, et vaidlustatud otsus on formaalselt ja sisuliselt õigusvastane, sest ei vasta keskkonnaohtu tõendavate faktiliste põhjenduste puudumise tõttu vorminõuetele, on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. Seda seisukohta põhjendati väidetega, et Keskkonnaministeerium ei näinud olulise keskkonnamõju ohtu, varasemate uuringutega saadud andmestik pole piisav hindamaks tehnoloogilist lubjakivi tarbevaru tasemel, 11 meetri sügavused puuraugud ei ulatu põhjavee kompleksi kihistusse ja põhjavee kvaliteedi rikkumine on väljastatud ning puuraukude rajamine ja proovipumpamine ei kujunda maastikke ümber ega muuda põllumaid väheviljakateks. Veel leidis kaebaja, et kuna ta saaks nõustuda ka väiksema puuraukude arvuga, on ilma tõendamise ja kaalumiseta keeldumisega valitud tema õiguste liiga intensiivne piirang, mis ei saa olla põhjavee, väärtuslike maastikke ja viljakate põllumaade säilitamises seisneva eesmärgi saavutamiseks vajalik ega mõõdukas. 23.12.2013 täienduses (tl 105-107) leidis kaebaja, et vastustaja seisukohad on alusetud, tõendamata ja otsus antud ilma haldusmenetlust läbi viimata ning märkis, et tema poolt taotletav geoloogiliste uuringute luba ei ole intensiivsuselt kaevandamisega kuidagi võrreldav, seadusest ja Tamsalu valla üldplaneeringust ei tulene niisuguse uuringu teostamiseks ühtegi piirangut. 14.01.2014 kohtuistungil esitas kaebaja esindaja taotluse ja kuludokumendid riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud 1236 euro suuruse menetluskulu kohta (tl 124-129. 16.01.2014 edastas ta täiendava taotluse ja dokumendid (tl 133-137) kohtuistungiga seotud 869,20 euro suuruse kulu kohta.

3. Tamsalu valla kirjalikus vastuses (tl 26-27) ei nõustutud kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati, et lisaks õigusaktidele tuli juhinduda ka valla üldplaneeringust ja selle põhimõtetest, mis kohustavad arvestama eelkõige karsti- ja allikate kaitsealade, nitraaditundlike alade, väärtuslike maastike ja põllumaade ja muude looduslike aladega ning nende säilimiseks ja kasutamiseks kehtestatud nõuetega. Seejuures märgiti, et karstilehtrite ümbruses on maavarade või maa-ainese kaevandamine ohtlik, samuti tekib oht väärtuslikele maastikele ja põhjaveele, sest igasugune puurimistöö eeldab mehhaniseeritud tehnika kasutamist ning juhiti tähelepanu, et kaebaja on 11 meetri sügavuste puuraukude planeerimisel ise avaldanud, et põhjavesi asub uuritavas piirkonnas 8- 13 meetri sügavusel. Otsust peeti nii proportsionaalseks kui kaalutletuks ning väideti seejuures, et kuna uuringute teostamine kujutab endast ohtu karstilehtritele, põhjaveele, väärtuslikele maastikele ja põllumaadele, oli ainukeseks ohtu kõrvaldavaks meetmeks uurimistöö loa andmisest keeldumine.

Veel märgiti, et äriühingu huvid ja soovid ei saa kaaluda avalikku huvi, kehtestatud planeeringuid ja neis sätestatud põhimõtteid üle ning lisati, et tegevused täiendavate varude kinnitamiseks pole põhjendatud olukorras, kus Võhmuta uuringuruumis on riikliku ressursina kinnitatud lubjakivi tarbevaru juba suur, nende ammendamine pikaajaline ja tarbijate vajadused rahuldatud. 14.01.2014 edastati kohtule taotlus ja kuludokumendid Tamsalu valla 553 euro suuruse õigusabi kulu hüvitamiseks (tl 104-106). 16.01.2014 lisati sellele taotlus ja dokumendid veel 447 euro kohta.

4. Kohtuistungil juhtis kaebaja esindaja Indrek Lillo tähelepanu asjaolule, et vald on lähtunud sellest nagu antaks kaevandamise luba, kuid tegelikult soovib kinnistu omanik ainult oma maad uurida ning lisas, et kui kohus peab vaidlustatud otsust toiminguks, palub ta see õigusvastaseks tunnistada. Vastustaja esindaja Toomas Uudeberg selgitas, et tegemist on problemaatilise alaga ja otsustamisel lähtuti volikogu liikme suhtlemise tulemusel elanikelt saadud negatiivsest hinnangust. Ta möönis, et ei tea kuhu täpselt puurauke planeeritakse ning lisas, et kaebaja esindajaid volikogu istungile ei kutsutud. Kuldar Kirt tunnistas, et kaebusele antud vastuse koostas tema vallavanemalt ja keskkonnaametnikult saadud informatsiooni alusel ega ole volikogu istungi protokolli näinud ja volikogu liikmetega rääkinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas on vaidluse all geoloogilise uuringu loa kohta kohaliku omavalitsuse volikogu poolt antud arvamus. Lahendamist vajavad küsimused, kas vaidlustatud otsuse puhul on tegemist haldusakti või menetlustoiminguga (I) ja kas volikogul olid olemas õiguspärased alused nõusoleku andmisest keeldumiseks (II). Lõpuks lahendab kohus kaebuse taotluse ja menetluskulude jaotamise küsimuse (III).

I

6. Geoloogilise uuringu loa taotlemise ja menetlusega seonduv on reguleeritud maapõueseaduses. Selle § 14 lg 2 kohaselt tuleb loa andjal saata taotlus ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes peab andma kirjaliku arvamuse. Sama seaduse § 20 lg 1 p 9 tulenevalt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole sellega nõus. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et sarnase nõusoleku andmisest keeldumine ei kujuta endast iseseisvat haldusakti ja tegemist on menetlustoiminguga. Lahendis nr 3-3-38-10 leiti just nii ka maapõueseaduse § 14 lg 2 alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusena vormistatud arvamuse kohta. See seisukoht laieneb täiel määral ka käesolevas kaebuses vaidlustatud otsusele.

II

7. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg-s 2, § 4 lg-s 2 ja §-s 6 sätestatu kohaselt peab halduse toiming olema kohane, vajalik ja seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne, kaalutlusõigust peab teostama kooskõlas volituste piiride, eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestada tuleb olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve ning selleks peab need välja selgitama ja vajaduse korral selleks ka omal algatusel tõendeid koguma. Tamsalu Vallavolikogu vaidlustatud otsusena vormistatud menetlustoiming eelnimetatud nõuetele ei vasta. Otsuses on olemas üksnes üldsõnalised väited, et ala on taotluse seletuskirja kohaselt juba piisavalt uuritud, uuringuruumi kattub osaliselt väärtusliku maastikuga ja uuringu alune põllumaa on kõrge viljelusväärtusega põllumaa ning täpsustamata viide valla üldplaneeringule. Seejuures ei tõenda aga miski seda, milliseid konkreetseid asjaolusid siis keelduva arvamuse andmisel ikkagi arvestati ning kelle missuguseid huve kaaluti. Vastava otsustuse tegemiseks on pädev üksnes vallavolikogu. Kuna tegemist on kollektiivse esindusorganiga, ei saa ametnikud või väljast palgatud

õigusabi osutaja tema eest tagantjärele enam kaalutlusotsustuse põhjendusi esitada. Just seda aga väitis kohtuistungil vastustaja esindaja Kuldar Kirt öeldes, et ei tea volikogu seisukohti ning koostas vastuse vallavanema ja keskkonnaametnikult saadud teabe alusel. Tema poolt koostatud vastus ei saa arvestatav olla veel seetõttu, et selles esitatu lähtub suures osas kaevandamisega kaasnevatest mõjudest, need aga pole samad, mis geoloogiliste uuringute puhul. Nõusoleku andmisest keeldumist õigustavad põhjendused ei ole tuletatavad ka otsuses viidatud üldplaneeringust. Selle maavarade kasutamist puudutav osa 2.2.6.1 sisaldab üksnes üldsõnalisi tõdemusi ega sea mingeid konkreetseid piiranguid geoloogiliste uuringute läbiviimiseks või kaevandamiseks. Neid ei tulene ka planeeringu teistest osadest, sealhulgas põhjavee, väärtusliku maastikuga alade ja väärtuslike põllumaade kohta sätestatust ning valla esindaja nõustus kohtuistungil sellega. Mis puutub otsuses mainitud karstilehtritesse, siis kaebuse kohta antud vastuses osundatud Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrusega nr 17 kehtestatud „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitseeeskirja“ § 6 lg 2 keelab oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses lähemal kui 50 meetrit veepinnast või karstilehtri servast üksnes maavarade või maaainese kaevandamise. Geoloogiliste uurimistööde suhtes ei ole sama piirangut sätestatud, lisaks ei suutnud valla esindajad nimetada kohtuistungil tõendeid, millest lähtuvalt saaks väita, et mõni puurauk oleks üldse kavandatud keelatust lähemale.

8. Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusena vormistatud menetlustoimingule ei saa otseselt kohaldada haldusmenetluse seaduse § 56 sätestatud nõudeid, kuid see ei tähenda veel, et niisuguseid toiminguid ei pea üldse põhjendama. Tegemist on haldusmenetluse üldise nõudega, mis peab tagama põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise seeläbi, et kohtul oleks võimalik kontrollida otsustatu õiguspärasust. Vaidlustatud otsus seda ei võimalda. Lisaks ei tõenda miski, et volikogu oleks enne otsuse langetamist ära kuulanud taotluse esitaja ning küsinud temalt täiendavaid tõendeid või kogunud neid omal algatusel. Käesoleval juhul olnuks see vajalik, sest ainult täiendavad selgitused ja tõendid saanuks anda selguse eelneva uuringu piisavuse ja uute uuringute ohtlikkuse kohta, võimaldanuks kaaluda kaebaja erahuvi võrreldes piirkonna elanike avalikku huviga ja võimaldanud otsustada selle üle, kas nõusoleku andmisest keeldumine on ikka ainus võimalik lahendus.

III

9. Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-81-07 punktides 16 ja 20 oma varasemaid seisukohti rõhutades märkinud, et kohus saab diskretsiooni õiguspärasust kontrollida vaid lähtuvalt haldusorgani põhjendustest. Need peavad teda veenma, et haldusorgan on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist kaalutlusotsuse tühistamise aluseks oleva olulise kaalutlusveaga. Käesolevas asjas pole küll tegemist haldusaktiga, kuid eelloetletud põhimõtted on siiski kasutatavad ning saavad anda aluse selleks, et rahuldada kaebus täies ulatuses, tunnistada Tamsalu Vallavolikogu 18.09.2013 otsus nr 32 õigusvastaseks ja teha ettekirjutus vaadata Võhmuta III uuringuruumis geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmise küsimus uuesti läbi. Keskkonnaministri 20.05.2005 määruse nr 40 § 4 lg 4 kohaselt antakse niisugune arvamus uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse poolt kahe kuu jooksul arvates taotluse edastamise päevast arvates. Sama tähtaeg on mõistlik aluseks võtta ka käesolevas asjas, kuid lähtuda tuleb kohtuotsuse jõustumise päevast.

10. Kaebaja menetluskulud koosnevad tema taotlustest nähtuvalt 15 euro suurusest riigilõivust ja kokku 2090,50 euro suurusest õigusabiga seotud kulust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 101 lg-s 1 ja §-s 103 kehtestatu kohaselt ei kuulu asjaga seotud haldusmenetluse kulud menetluskulude koosseisu. Seega on haldusmenetluse peatamise taotluse koostamisega seotud 66 euro suuruse kulutuse arvamine menetluskulu hulka põhjendamatu. Seda, et haldusmenetluse kulusid ei saa halduskohtumenetluses välja mõista on lahendites nr 3-3-1-20-11

ja nr 3-3-1-60-13 sõnaselgelt märkinud ka Riigikohtu halduskolleegium. Sama seadustiku § 108 lg 11 ja § 109 lg 6 võimaldavad välja mõista üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu ning jätta kulu täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui nende väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Juriidilisest isikust kaebajal on küll õigus palgata endale õigusteadmistega lepinguline esindaja, kuid asja suhteliselt vähesest keerukusest ja läbitöötamist vajavate kaasnevate dokumentide väikesest mahust lähtuvalt saab käesoleval juhul pidada vastavat kulutust vajalikuks, põhjendatuks ja mõistlikuks üksnes 1000 euro ulatuses. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-12 punktis 16 kajastatud seisukoht võimaldab esindaja istungile ja tagasi sõitmise ajakulu taotluses märgitud 160 kilomeetri kaugusel asuvasse kohtumajja hüvitada vaid kokku 60 euro ulatuses. 96 euro suuruse sõidukulu nõue, millele lisandub käibemaks, on selle lahendi punktis 15 sisalduva seisukohaga kooskõlas ja seetõttu igati põhjendatud. Seega peab Tamsalu vald halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 tulenevalt hüvitama kaebaja 1000 euro suurusest põhjendatud õigusabi kulust, 60 euro suurusest kohtuistungile sõitmise ajakulust, 115,20 euro suurusest käibemaksuga sõidukulust ja 15 euro suurusest riigilõivust koosneva kokku 1190,20 euro suuruse menetluskulu. Tamsalu valla enda kulud jäävad juba nimetatud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 tulenevalt kaebuse põhjendatuse tõttu täies ulatuses hüvitamata. Kaebaja esindaja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 tuginedes, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendisse märgitaks viivise tasumise kohustus. Nimetatud säte näeb ette, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseadus § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Halduskohtumenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku vaid halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. Nimetatud seadustiku § 108 lg-s 12 on ära nimetatud üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 ja 175. Selle seadustiku § 177 lg 2 kohaldamist halduskohtumenetluses ei ole sätestatud ning seega pole alust taotluse rahuldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane