3-11-2154/65 · 3-11-2154/65 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-11-2154 Kohtuasi A.Y.i kaebus Viru Vangla 08.06.2011 käskkirja nr 6-3/1112-D tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.Y., Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta A.Y.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kaebajale kätte avalikult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 03.03.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.03.2011 koostatud käskkirjaga nr 6.-2/1600-T (tl 126-127) määras Viru Vangla kinnipeetav A.Y.i tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 10.03.2011 kuni 09.06.2011 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt ei ole A.Y. seda käskkirja kohtus vaidlustanud.

08.05.2011 koostas valvur ettekande nr 1911 (tl 128) selle kohta, et andis kella 8.58 paiku graafikujärgselt koristajaks määratud kinnipeetav A.Y.ile korralduse tööle hakata, kuid kinnipeetav keeldus tööle asumast. Samal päeval kirjutatud seletuskirjas (tl 129) väitis kinnipeetav, et ei saa koristustöid teha, kuna käed on haiged. 10.05.2011 teavitati teda distsiplinaarmenetluse alustamisest, seletuste andmise võimalusest ja muudest õigustest (tl 131). 07.06.2011 vormistas vangla meditsiiniosakonna juhataja tõendi, milles väideti, et tervisekaardi andmetel ei ole A.Y. käevalu kaebusega pöördunud. Samal päeval koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 135-136). 08.06.2011 vormistati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1112-D (tl 2), millega karistati kinnipeetav A.Y.it vangistusseaduse § 67 p 1 ja § 37 lg 1 tuginedes kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et 08.05.2011 ei allunud ta vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda koristama eluosakonda. 27.06.2011 esitas A.Y. käskkirja peale vaide (tl 3). Viru Vangla üksuse juht on selle vastuvõtmist samal päeval vaidele kantud märkega kinnitanud, kuid kohtu järelepärimise peale esitatud vastuse (tl 14) väidetel pole esitatut vaidena käsitletud ega selle kohta mingit otsust koostatud. Kohtutoimikusse on A.Y. kohta esitatud veel karistuse täitmisele pööramise õiend (tl 137), millest nähtuvalt paigutati ta 27.06.2011 kartserisse ja vabastati sealt 07.07.2011 ning ajavahemikku 01.01.2011 kuni 01.01.2012 puudutav väljavõte tervisekaardist (tl 150-156), millest nähtuvalt on ta 14.01.2011, 10.05.2011, 07.06.2011 26.07.2011, 28.08.2011, 22.11.2011 ja 23.11.2011 kaevanud naha kuivuse ja lõhenemise üle kätel ja saanud ravi erinevate salvide näol, kuid sellest terviseprobleemist tulenevat tööst vabastust ei ole talle antud. Viru Vangla vastuse (tl 124-125) väidetel on A.Y. antud 11.07.2013 karistuse kandmise jätkamiseks üle Vene Föderatsioonile. Kohtu järelepärimistele saadetud vastuste (tl 158-164) kohaselt pole tema asukoht vanglale ega Justiitsministeeriumile teada ning seda ei ole kaebaja Jõhvi kohtumajja 09.07.2013 edastatud kirjalikule lubadusele (tl 119) vaatamata ka ise teatavaks teinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 04.09.2011 koostas A.Y. kaebuse (tl 1), milles palus tema distsiplinaarkorras karistamise kohta 08.06.2011 tehtud käskkiri nr 6-3/1112-D tühistada. Ta väitis, et vanglas on vesi väga halb, nahk sügeleb ja korralduse saamise ajal tuli see kätelt maha, kuid õde ei kutsutud ning arsti ja ravi asemel on ta saanud ainult vaseliini.

3. Viru Vangla vastuses (tl 124-125) ei nõustutud kaebusega ning märgiti, et meditsiiniosakonna andmetel polnud kaebaja pöördunud käte probleemiga nende poole ning kuna ta pole selle osakonna tegevusetust vaidlustanud, tuleb tema väiteid abi osutamata jätmise kohta pidada otsituteks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. A.Y. pole eitanud, et jättis talle tööle asumise kohta antud korralduse täitmata. Seega on halduskohtul vaja käesolevas asjas lahendada üksnes küsimus, kas tema puhul esines mõni distsiplinaarkaristuse määramist välistav asjaolu ning kas karistus määrati kõiki selleks kehtestatud nõudeid arvestades.

5. Põhiseaduse § 29 teises lõikes kehtestatu kohaselt ei laiene tahte vastaselt tööle sundimise keeld tööle, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Sisuliselt sama tuleneb ka EIÕK artikkel 4 alapunktidest 2 ja 3a, milledes on sätestatud, et lubamatu sunniviisilise või kohustusliku töötamise mõiste ei hõlma neid töid, mida nõutakse õiguspäraselt kinni peetud isikult. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav üldreeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes pole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Kinnipeetava puhul, kes pole veel jõudnud vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka eeldatakse töövõimelisust, vastupidise peab vangistusseaduse § 37 lg 3 kohaselt tuvastama arst

ning seejuures pole seaduseandja kehtestanud vanglale kohustust viia enne kinnipeetava tööle määramist või töötama asumise korralduse andmist tingimata läbi meditsiiniline läbivaatus.

6. A.Y. pole väitnud ega tõendanud, et on enda majandustööle määramise kohta 07.03.2011 antud käskkirja vaidlustanud. Vastava kaebuse olemasolu ei kinnita ka kohtusüsteemi inforegister. Korralduse saamise päeval kirjutatud seletuskirjas on ta väitnud, et ei saa töötada, kuna kätelt tuleb nahk maha ja arst pole teda vaatamata korduvatele palvetele vastu võtnud. Tema tervisekaardi väljavõte kinnitab käte kuivast nahast tulenevate kaebuste olemasolu 14.01.2011, 10.05.2011 ja hiljem ning ka selle probleemi leevendamiseks määratud ravi erinevate salvidega. Seejuures ei nähtu aga, et arst oleks ta selletõttu alaliselt või ajutiselt töövõimetuks tunnistatud. Juurdluse käigus andis meditsiiniosakonna juhataja välja tõendi kätega seotud kaebuste puudumise kohta. Seega polnud distsiplinaarsüüteo menetlejal alust vastupidises kahelda. Vastav alus puudub ka kohtul ja lisaks pole tervishoiuteenuse osaks oleva hinnangu andmine ega selle õiguspärasuse kontrollimine Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-69-10 kohaselt üldse halduskohtu pädevuses.

7. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille puhul võib halduskohus hinnata vaid seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Vastavad eeldused sisalduvad haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et haldusakt oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. A.Y.ile antud korraldus tuleneb põhiseaduse §-s 29 ja vangistusseaduse § 37 lg-s 1 kinnipeetavale pandud töötamise kohustusest ning tööle määramise kohta 07.03.2011 vormistatud käskkirjast, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Seega oli tegemist kehtiva õiguspärase korraldusega ja tal tuli see vaatamata oma teistsugusele arusaamale ilma vastu vaidlemata ära täita. Vangistusseaduse § 63 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja süü tööle asumise kohta vanglaametniku poolt antud korralduste täitmata jätmises on tõendatud vanglaametniku ettekandega ning ta pole ka ise seletuskirjas, vaides ja kaebuses korralduse täitmata jätmist eitanud. Distsiplinaarmenetluse käigus on kogutud täiendavaid andmeid tema poolt oma terviseprobleemi suhtes esitatud väite kohta, kuid meditsiiniosakonna tõend selle olemasolu ei kinnita.

8. Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt on kaebaja puhul järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluse käik on justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 nõuete kohaselt protokollitud, karistatut on teavitatud menetluse algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta ning karistus on talle määratud seaduses ette nähtud ühekuulise tähtaja ja käskkirja koostamise ajal kehtinud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 15 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käsitletud küllaldase ulatusega nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletustest tulenevat ja põhjendatud on ka seda, miks on just kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam. Vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist. Vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumine on vangla üldisele julgeolekule olulist tähendust omav distsipliinirikkumine. Töökohustuse täitmine on vangistuse täideviimise eesmärkide seisukohalt väga tähtis ja seetõttu on selle kohta antud korraldusest keeldumine eriti suure kaaluga rikkumine. Kõik see lubab eeldada, et 10 päeva pikkune kartserikaristus võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata varem samasuguste rikkumiste eest juba korduvalt karistatud isiku õiguskuulekale käitumisele suunamisel ega saa olla seejuures ülemäära koormav. Seda, et samaliigilise rikkumise fakt saab õigustada varasematest rangema karistuse määramist ega muuda seda ebaproportsionaalseks, on lahendis nr 3-3-1-44-12 leidnud ka Riigikohtu halduskolleegium.

Seega kinnitab kõik asjas esitatu, et kaebajale määratud karistus rajaneb õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, põhiseaduses kehtestatud õigusi ja vabadusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid.

9. Eeltoodud järeldustel jääb A.Y.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2013 kohtumääruse alusel vabastatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu maksmisest. Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. A.Y.i ei viibi Eestis, tema välisriigis viibimise koht pole kohtule teada ning talle pole võimalik menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada. Seetõttu tuleb kohtuotsus selle resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kaebajale kätte toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane