3-13-1662/18 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedA Eule saabus 21.03.2012 Tallinna Vanglasse maksikiri, millest Tallinna Vangla võttis ära Murru Vangla kutseõppekeskuse ehitusprojektide kolm kausta. Tallinna Vangla edastas ehitusprojektide kaustad Harku ja Murru Vanglale. A. E esitas 31.10.2012 Harku ja Murru Vanglale taotluse temale Tallinna Vanglasse saabunud maksikirjast äravõetud ning Harku ja Murru Vanglale edastatud projektide tagastamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-13-1662/18 · Tallinna Ringkonnakohus: HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1662 Haldusasi A Eu kaebus Harku ja Murru Vangla 28.03.2013 otsuse nr 2-3/1602-14 tühistamiseks, Harku ja Murru Vangla kohustamiseks tagastama Murru Vangla kutseõppehoone projektid ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A E Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. augusti 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A Eu määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta A Eu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.08.2013 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-13-1662 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A Eule saabus 21.03.2012 Tallinna Vanglasse maksikiri, millest Tallinna Vangla võttis ära Murru Vangla kutseõppekeskuse ehitusprojektide kolm kausta. Tallinna Vangla edastas ehitusprojektide kaustad Harku ja Murru Vanglale.
2. A. E esitas 31.10.2012 Harku ja Murru Vanglale taotluse temale Tallinna Vanglasse saabunud maksikirjast äravõetud ning Harku ja Murru Vanglale edastatud projektide tagastamiseks.
3. Harku ja Murru Vangla 28.03.2013 vastusega nr 2-3/1602-14 jäeti A. Eu taotlus Murru Vangla kutseõppehoone häireja valvesüsteemide, elektripaigaldise ning telekommunikatsiooni projektide kätteandmiseks rahuldamata. A. Eule Tallinna Vanglasse saadetud ehitusprojektid sisaldasid informatsiooni vangla tehnoloogiliste lahenduste kohta ning nende avalikuks tulek võis ohustada vangla üldist julgeolekut. Seetõttu oli vanglal seadusest tulenev kohustus eelnimetatud teave asutusesiseseks tunnistada. A. Eu näol ei ole tegemist isikuga, kellel oleks tööülesannete täitmisest tingitud vajadus nimetatud projektidele juurdepääsuks, mistõttu ei ole A. Eule selliste dokumentide väljastamine lubatud.
3-13-1662 2(4)
4. A. E esitas 05.04.2013 vaide Harku ja Murru Vangla 28.03.2013 otsusele nr 2-3/1602-14. Vaie edastati Harku ja Murru Vangla 15.04.2013 kaaskirjaga nr 5-11/12-1 Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium jättis 23.07.2013 vaideotsusega nr 11-7/13-6932-74 A. Eu vaide rahuldamata.
5. A. E esitas 05.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla 28.03.2013 otsuse nr 2-3/1602-14 tühistamiseks, Harku ja Murru Vangla kohustamiseks tagastama talle Murru Vangla kutseõppehoone projektid ning Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja Harku ja Murru Vangla kutseõppehoone ehitusprojektid enda valdusse 2007. aastal, mil kaebaja töötas kutseõppehoone ehitamisel. Tallinna Vangla poolt kaebajalt ära võetud Murru Vangla kutseõppehoone ehitusprojektid on Harku ja Murru Vangla saanud seadusliku aluseta ja nende esemete valdus on omavoliline. Justiitsministeeriumi tegevus vaide mittetähtaegsel lahendamisel ei olnud kooskõlas vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 7 toodud nõudega. Justiitsministeeriumil ei saa olla ühtegi objektiivset takistust järgimaks ja täitmaks seaduse nõudeid. Põhjendatud huviks on Justiitsministeeriumile preventiivsel eesmärgil ettekirjutuse tegemine edaspidi VangS § 1¹ lg-st 7 kinnipidamiseks. Koos kaebusega esitas A. E riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse.
6. Tallinna Halduskohus jättis 09.08.2013 määrusega A. Eu taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (p 1) ning kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (p 2). Kaebaja maksejõuetuses puudub kahtlus. Olematute eduväljavaadete tõttu tühistamisja kohustamisnõude osas ning väheste eduväljavaadete tõttu tuvastusnõude osas jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Kaebuse eesmärgiks on sarnaselt haldusasjaga nr 3-12-1264 kaebaja soov saada tagasi talle saadetud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud vangla territooriumil paiknevate hoonete tehnoloogilisi lahendusi sisaldavat teavet kandvaid Murru ja Harku Vangla kutseõppehoone ehitusprojekte. Kahe haldusasja näol on tegemist sarnasesisuliste kohtuasjadega, mille peamine erinevus seisneb vastustaja isikus (asjas nr 3-12-1264 oli vastustajaks Tallinna Vangla). Tallinna Halduskohtu jõustunud 30.10.2012 kohtuotsusega nr 3-12-1264 jäeti A. Eu kaebus rahuldamata. Justiitsministeeriumi poolse viivituse õigusvastasuse tuvastamine ei saa kaebaja jaoks olla sedavõrd oluline küsimus, mis õigustaks riigilõivu tasumisest vabastamist. Ei ole ka alust arvata, et vaideotsuse tegemisega viivitamine oleks kaebajale kaasa toonud mingisuguse reaalse kahjuliku tagajärje, mida selle viivituse õigusvastasuse tuvastamine leevendada aitaks. HKMS § 5 ei sätesta kohtule volitust teha preventiivsel eesmärgil haldusorganile üldist ettekirjutust õigusaktide täitmiseks. Seetõttu on kaebuse eduväljavaated väikesed ning ka see välistab riigilõivu tasumisest vabastamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. A. E palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.08.2013 määruse p 1 ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Harku ja Murru Vangla ei ole kaebajalt varastatud projektide seaduslik valdaja, sest projekte ei ole vanglale mitte kunagi üle antud. Harku ja Murru Vangla 24.10.2012 kirjas nr 2-3/1602-
11 on selgitatud, et pole suudetud projektide omanikku tuvastada. Kui halduskohus tegi 30.10.2012 otsuse haldusasjas nr 3-12-1264, siis ei olnud kohus teadlik Harku ja Murru Vangla 24.10.2012 kirjast, sest vanglat ei kaasatud asja menetlusse kolmanda isikuna. Projektid saabusid kaebajale erakirjaga ja nendel puudusid märked „asutusesiseseks kasutamiseks“. Märked vormistati alles siis, kui Tallinna Vangla need projektid kaebajalt ära võttis ja omavo-
3-13-1662 3(4) liliselt Harku ja Murru Vanglale edastas. Tallinna Vanglal oli õigus kaustad ära võtta ja paigutada need isiklike asjade lattu, kuid mitte omavoliliselt otsustada, et kaustad ei kuulu kaebajale ja edastada need asutusele, kes pole kaustade omanik. Harku ja Murru Vangla Murru vangla kinnine osakond on praeguseks juba suletud (alates 01.01.2013) ja ühegi kutsekooli projekti alusel ei ole võimalik planeerida põgenemist vanglast ega organiseerida vanglasse keelatud aineid ja esemeid. Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel on eesmärk ja kohus saab ministeeriumit kohustada järgima seaduse nõuet ka edaspidi (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3- 1-24-10).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
9. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus on kindlaks teinud, et isik on maksejõuetu, tuleb kaaluda, kas tema vabastamine riigilõivu tasumisest on põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-20-10, p 14). „Maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumisest vabastamata, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.“ (Riigikohtu 11. detsembri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-83-07, p 11 ja 19. jaanuari 2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-81-09, p 11).
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus on tühistamisja kohustamisnõuete osas perspektiivitu. Sarnastel asjaoludel ja sisuliselt samas vaidlusaluses küsimuses tehtud kohtuotsuses nr 3-12-1264 (jõustunud) on peetud kõnealuseid ehitusprojekte Harku ja Murru Vangla omandiks ning nende kaebajale tagastamisest keeldumist õiguspäraseks. Väidetav uus tõend (Harku ja Murru Vangla 24.10.2012 kiri nr 2-3/1602-11, tl 7) ei anna alust pidada kaebust edukaks, kuivõrd fraas „Teile saadetud projektide kaustade omanikku ei ole Harku ja Murru vanglal võimalik tuvastada“, ei viita kaebaja omandiõiguse rikkumisele. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 10 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus. Puudub kahtlus, et vangla kutseõppehoone ehitusprojektide näol on tegemist AvTS § 35 lg 1 punktis 10 nimetatud teabega, mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Sellele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Käesoleval juhul ei saa kaebajale ehitustöödel kasutamiseks antud teabe (ehitusprojektid) asutusesiseseks tunnistamine ilmselgelt rikkuda kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi.
11. Ka tuvastamisnõude osas pole põhjendatud anda kaebajale menetlusabi, kuivõrd väidetava õiguse riive on väheintensiivne. Asjaolu, et Justiitsministeerium ei lahendanud kaebaja vaiet 30-päevase tähtaja jooksul, ei takistanud kaebajal oma kaebeõigust peale nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne vaideotsuse tegemist realiseerimast. Vastavalt VangS § 11 lg-le 5 on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et tuvastamisnõude esitamise tähtaeg on
3-13-1662 4(4) küll pikem kui tühistamisvõi kohustamisnõude esitamise tähtaeg, kuid tuvastamisnõude esitamisele piirangud seab HKMS § 45 lg 2. Seetõttu ei pruugi tuvastamisnõude esitamine olla võimalik, kui kaebaja on jätnud tõhusamad õiguskaitsevahendid kasutamata.
12. Eeltoodust lähtuvalt ei kuulu määruskaebus rahuldamisele ja Tallinna Halduskohtu 09.08.2013 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-13-1662 jääb muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman