3-13-2292/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2292 Haldusasi A Di kaebus Tallinna Linnavolikogu valimistulemuste tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A D Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A Di määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A Di määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2013. a määruse kohtuasjas nr 3-13-2292 põhjendusi, asendades need käesoleva kohtumääruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A D esitas 31.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavolikogu valimistulemused, kuna Tallinna Vangla ei võimaldanud kaebajal osaleda 20.10.2013 Tallinna Linnavolikogu valimistel. Samuti palus kaebaja teostada ümbervalimised, milles on kaasatud kaebaja hääletamistulemus. Kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ning omab võrdväärselt kaaskodanikega õigust hääletada tema poliitiliste vaadetega kattuvate kandidaatide poolt, kes mõjutavad kaebaja kodulinna Tallinna tulevikku.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 08.11.2013 määrusega kaebuse A Dile halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), st juhul, kui vaidlustatud akt või toiming vahetult rikub isiku õigusi või piirab vabadusi. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtud peavad hindama

3-13-2292 2(4) kaebust lähtuvalt selle läbivaatamise hetkeks kujunenud sisust, kusjuures tuleb eeldada, et kaebaja väited on tõendatud. Kaebaja taotleb valimistulemuste annulleerimist ja ümbervalimiste teostamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 4 sätestab selgelt, et hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Kuna kaebaja puhul on tegemist Tallinna Vangla kinnipeetavaga, siis ei ole kaebajal seadusest tulenevalt õigust osaleda valijana kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.

See omakorda tähendab, et kaebajal ei saa olla tekkinud ka subjektiivset õigust valimistulemuste vaidlustamiseks ja uute valimiste (ümbervalimiste) korraldamise taotlemiseks, sest tema subjektiivseid õigusi valimiste läbiviimisega seoses ei ole rikutud. Isegi juhul kui vangla oleks kaebajat õigusvastaselt takistanud valimistel hääletamast, ei oleks vangla peale esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, st valimistulemuste annulleerimist ja „ümbervalimiste“ läbiviimist. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kaebusest ei ilmne, et A. D oleks nimetatud korda vangla toimingu vaidlustamisel järginud. Seega oleks kaebuse tagastamise täiendav alus HKMS § 121 lg 1 p 4 – kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Täiendavalt selgitab kohus, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib esitada tuvastamiskaebuse isik üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada.

Samas tuleb HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, st mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamise suhtes. Seega tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Kuna käesoleval juhul isikul selline subjektiivne õigus, mida kohus kaitsma peaks, puudub, siis on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Et kaebajal ei ole kohtulikult kaitstavat subjektiivset õigust ega esine ka põhjendatud huvi HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes, siis leiab kohus, et kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3. A D esitas halduskohtu määruse peale 27.11.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2013 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. A D palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 08.11.2013 määrus tühistada. Kaebaja on kinnipeetav alates 08.03.2011, mistõttu ei olnud tal võimalik osaleda 20.10.2013 Tallinna Linnavolikogu valimistel. Kaebaja leiab, et tal on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel ning palub tühistada Tallinna Linnavolikogu valimistulemused ja korraldada uued valimised kaebaja osalusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja nõuded ei ole esitatud Tallinna Vangla vastu. Kui kaebaja märgib kaebuses ebaõige vastustaja, on halduskohtu kohustus HKMS § 18 lg 1 kohaselt õige vastustaja ise kind-

3-13-2292 3(4) laks teha, jättes kaebaja sellekohase seisukoha tähelepanuta. Kaebaja nõuded tunnistada kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemused Tallinna linnas ja kohustada uusi valimisi läbi viima ei ole ka tuvastusnõue, sest kaebaja ei taotle kohtuotsuse resolutsioonis ühegi õigussuhte ega asjaolu tuvastamist. Valimistulemuste kehtetuks tunnistamine ja uute valimiste korraldamiseks kohustamine ei eelda ühegi vangla haldusakti tühistamist ega vangla kohustamist, sest kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi viivad läbi valimiskomisjonid, mitte vangla. Halduskohus on seetõttu ebaõigesti tuginenud HKMS § 38 lg-le 4, § 45 lg-le 2 ja § 121 lg 1 p-le 4.

6. Halduskohus on ekslikult põhjendanud kaebajal kaebeõiguse puudumist ja tema õiguste ilmselget rikkumise puudumist sellega, et süüdimõistetud kinnipeetavatele ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega võimaldatud valimistest hääle andmisega osa võtta. Kaebaja väidetest nähtuvalt peab ta seda piirangut õigusvastaseks. Sellist väidet ei saa pidada ilmselgelt ebaõigeks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.01.2013 määrus nr 3-4-1-26-12, p 38; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.11.2013 otsus nr 3-4-1-58-13, p 21jj).

7. Halduskohtu määruse resolutsioon on aga õige. Kaebus tuli tagastada, ent HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastatakse kaebus, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. KOVVS 11. peatüki sätete järgi on võimalik vaidlustada hääletamistulemust valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas. KOVVS § 67 lõikest 1 nähtuvalt saab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbivaatamisel tunnistada hääletamistulemuse kehtetuks valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 1 p 10 kohaselt lahendab Riigikohus kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale. PSJKS § 37 lg 1 sätestab, et erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. KOVVS § 561 lg 10 kohaselt on valimistulemuste kindlakstegemise pädevus Tallinnas linna valimiskomisjonil. Seega oli kaebuse nõudeid võimalik esitada esmalt Vabariigi Valimiskomisjonile, seejärel kaebuse rahuldamata jätmise korral Riigikohtule.

8. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks viidata ühtlasi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.11.2013 otsuse nr 3-4-1-58-13 p-dele 34 ja 35, milles märgiti järgmist: „Juhul kui isik leiab, et tema hääletamisõiguse piirang on põhiseadusega vastuolus, peaks ta esmalt taotlema enda kandmist valijate nimekirja. Valijate nimekirja koostamise aluseks on andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga (KOVVS § 27 lõige 2). KOVVS § 30 lõike

1 punkt 1 lubab valijate nimekirjas teha muudatuse juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada. KOVVS § 30 lõige

2 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuse tegemise avaldus tuleb esitada vallavõi linnasekretärile, kes peab selle viivitamatult läbi vaatama. Kui isik leiab, et hääletamisõigust välistav norm on põhiseadusega vastuolus, on tal võimalik sellekohane väide esitada. Avalduse esitamisel tuleb tõendada, et isik vastab muudele hääletamisõiguse eelduseks olevatele tingimustele (nt Eesti või EL-i liikmesriigi kodakondsus, tal on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus – KOVVS § 5). Kui vallavõi linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni

3-13-2292 4(4) jooksul koos enda kirjalike selgitustega kohtule (KOVVS § 30 lõige 5). KOVVS § 30 lõige 6 sätestab, et halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Tegemist on tavakorrast oluliselt kiirema menetlusega, mis peaks tagama kaebaja õiguste kaitse. Kui sellest ei peaks piisama, on kaebajal võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku 24. peatükk), täpsemalt enda valijate nimekirja kandmist enne lõpliku kohtuotsuse tegemist.“ Selliste nõuete esitamisega ei ole võimalik saavutada 2013. a valimistulemuste kehtetuks tunnistamist ja uute valimiste läbiviimist, vaid võimalust osaleda järgmistel valimistel. Juba toimunud valimiste tulemuste vaidlustamise tähtaeg on möödunud.

9. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja asendada halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman