3-13-1793/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1793 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.01.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.L. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 500 euro nõudes. Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised V.L. Tartu Vangla Resolutsioon Jätta V.L. kaebus haldusasjas 3-13-1793 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 28.02.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

25.06.2013 esitas Tartu Vangla kinnipeetav V.L. (vabanenud kinnipidamisasutusest 01.10.2013) Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse , milles soovib hüvitist 500 eurot, kuna tema suhtes kohaldati perioodil 11.07.2012 kuni 27.07.2012 täiendavaid julgeolekuabinõusid, sealhulgas eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Taotleja arvates on olnud see õigusvastane, kuna juulikuus 2012. aastal toodi tema kambrisse kinnipeetav, kellega tal oli varem erimeelsusi, kes on psüühiliselt ebastabiilne ning põdes AIDS´i ning teda karistati kuna ta ei nõustunud olema kambris koos selle isikuga. V.L. on korranud oma nõuet ka 10.07.2013 pöördumises, milles ta märgib, et üritas säilitada enda tervist. Tartu Vangla on otsustusega 22.08.2013 nr 1-13/117-3 jätnud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2

Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud vangla poole 07.04.2012, milles väidab, et teda on paigutatud lukustatud kambrisse ja palub lõpetada julgeolekuabinõude kohaldamise, vangla on kaebajale vastanud 26.04.2012.

Kaebaja on pöördunud 28.05.2013 märgukirjaga Tartu Vangla poole seonduvalt ravimite nõudega ja vangistusseaduse (VangS) § 69 kohaldamisega kaebaja suhtes ning asjaoluga, et teda on paigutatud ühte kambrisse kinnipeetav I.S.iga (I.S.) , kellega kaebajal on olnud erimeelsusi, kaebaja märgukirjale on Tartu Vangla vastanud 25.06.2013 nr 2-3/1665-1.

Kaebaja on pöördunud 06.06.2013 selgituse saamiseks Justiitsministeeriumi poole seoses võõrkeelsete pöördumistele vastamisega ja kinnipeetava paigutamisega koos HIV nakkust kandva kinnipeetavaga. Justiitsministeerium on vastanud V. L. 04.07.2013 nr 11-7/13-494-6.

Tartu Vangla on kohaldanud käskkirjaga 11.07.2012 nr 6-1/344 kinnipeetav V.L. suhtes täiendavad julgeolekuabinõud , millega on piiratud vanglasisest liikumist ja suhtlemisvabadust, kehakultuuriga tegelemist, kohaldatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist kuna 11.07.2012 kella 15.35 ajal keeldus V.L. viibimast vangla poolt temale määratud kambris ilma objektiivsete põhjusteta.

Tartu Vangla on käskkirjaga 27.07.2012 nr 6-1/369 kinnipeetav V.L. suhtes lõpetanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.

Kaebaja taotlused ja põhjendused

V.L. on 27.08.2013 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitist 500 eurot seonduvalt põhjendamatu vabaduse võtmisega. Kaebaja leiab, et talle on täiendavaid julgeolekuabinõusid ebaõigesti kohaldatud, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on õigusvastane, kuna kaebaja on keeldunud oma tervise huvides minemast ühte kambrisse isikuga - kinnipeetav I. S., kes põdes AIDS´i ja on nakkusohtlik ja kaebajal on olnud reaalne oht nakatuda. Kaebaja on märkinud, et I.S. on tal olnud varasemalt erimeelsusi, I. S. on toodud Tartu Vangla psühhiaatriosakonnast ja kasutab sama tualettruumi, kus asuvad kaebaja hügieenitarbed.

Vastustaja taotlused ja vastus kaebusele

Vastustaja taotleb jätta kaebuse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid Tartu Vangla 11.07.2012 käskkirjaga nr 6-1/344. Kaebajale on nimetatud käskkiri kätte toimetatud 11.07.2012 ning kaebaja on käskkirja kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga. Käskkirjal on märgitud ka vaidlustamisviide, mis selgitab, et isikul on haldusaktiga mittenõustumise korral õigus esitada vaie 30 päeva jooksul. Juba piirangute kohaldamisel pidi kaebaja aru saama, et tema õigusi on rikutud ning esmaseks õiguskaitsevahendiks oleks olnud haldusaktide vaidlustamine. Seda kaebaja teinud ei ole ja ei ole ka selgitanud, millistel põhjustel ei olnud temal võimalik vaidemenetluse raames enda õigusi kaitsta. Vastustaja on seisukohal, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kontrollimisel on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2008 kohtulahendis nr 3-3-1-18-08 on kohus asunud seisukohale, et halduse diskretsiooniotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda et kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja

3

vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega ning kas otsus tugineb seaduslikule alusele, et ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Samuti ei ole vangla käitunud õigusvastaselt paigutades I.S. kaebajaga ühte kambrisse. Kehtivad õigusnormid ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda meelepärast kambrikaaslast. VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vangla kambrisse või tuppa ning tuleb arvestada VangS § 111 sätestatud ülerahvastatuse keeldu, VangS § 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipe ning julgeoleku tagamise põhimõtteid. VangS § 12 lg 1 ei kohusta vanglat eraldi paigutama HIV-viiruse kandjat, HIV viirus ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda. HIV ei levi kätlemisel, kallistamisel, köhides või aevastades, sääsevõi mõne muu putuka hammustusel, ühist tualetti kasutades, riideid vahetades, ühiseid sööginõusid kasutades, seetõttu ei ole ka tegemist viirusega, mis leviks olmekontaktide kaudu. Kuivõrd vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, puudub ka alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus asub seisukohale, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Asja materjalide kohaselt ajavahemikul 12.06.2012 – 11.07.2012 oli kaebaja paigutatud eeluuritavate eluhoone 5. osakonda sektor E-5 kambrisse 2010. 11.07.2013 paigutati sektori E-5 kambrisse 2010 kinnipeetav I.S.. Tartu Vangla on 11.07.2012 käskkirjaga nr 6-1/344 kohaldanud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna 11.07.2013 kella 15.35 ajal keeldus kaebaja viibimast vangla poolt määratud kambris ilma objektiivse põhjuseta. Kaebaja on toonud välja keeldumise põhjuseks, et kaaskinnipeetav I.S. on põdenud AIDS´i ning tal on nimetatud isikuga olnud varem erimeelsusi ning sel põhjusel keeldus kaebaja viibimast nimetatud kinnipeetavaga ühes kambris. Kaebaja ei ole eelnimetatud vangla käskkirja vaidlustanud tühistamise nõudes ning Tartu Vangla käskkirjaga 27.07.2012 nr 6-1/369 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Käesoleva kaebusega taotleb kaebaja, et vangla akt, millega talle julgeolekuabinõusid kohaldati ja vangla sellekohane tegevus tuleb tunnistada õigusvastaseks ning taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot.

Riigivastutuse seaduse (RVastS ) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist juhul kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Isikul on õigus nõuda haldusorganilt kahju hüvitamist, kui kahjuhüvitist taotlevale isikule on tekitatud varaline ja/või mittevaraline kahju, kui haldusorgan või tema ametnik on käitunud isiku suhtes õigusvastaselt ja haldusorgan on isiku õiguste rikkumises süüdi ning isikule tekitatud kahju ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Antud juhul annab kohus ka õigusliku hinnangu haldusaktile, millega kaebajale kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid.

4

Kohus märgib, et julgeolekuabinõusid on kohaldatud seetõttu, et kinnipeetav V.L. on keeldunud viibimast koos kinnipeetav I.S. ühes kambris ilma objektiivse põhjuseta. Kohus nõustub vanglaga, et vanglates teostab paigutusi vanglateenistus, mis ei näe ette arvestada vangide soovidega ning kinnipeetav ei saa näidata üles kambrisse paigutamisel rahulolematust ja eirata vangla seaduslikku korraldust, samuti ei ole kinnipeetaval õigust valida endale kambrikaaslast. VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vangla kambrisse või tuppa, vanglal tuleb järgida ülerahvastamise keeldu tulenevalt VangS § 111 ja VangS § 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipe ja julgeoleku põhimõtteid.

V.L. paigutati Tartu Vangla käskkirjaga nr 6-1/344 11.07.2012 (jõustunud käskkiri) lukustatud kambrisse ja piirati vanglasisest liikumist ja suhtlemist, kuna kinnipeetav V.L. keeldus viibimast vangla poolt temale määratud kambris ilma objektiivsete põhjusteta. Vangla on märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on olnud raske õigusrikkumise ärahoidmine ja vangla julgeoleku tagamine. Vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine tagab isiku eraldamise suuremast hulgast kinnipeetavatest, vältimaks konflikti korral võimaluse sekkumiseks kaasvangidel ning üldise negatiivse eeskuju näitamiseks. Vangla on märkinud, et kinnipeetava vanglasisest liikumist ning suhtlemist takistavad abinõud on küll V.L. tegevusi piiravad, kuid nende eesmärgiks on teiste isikute tähtsaimate hüvede, elu ja tervise tagamine vangla poolt. V.L. on sel teemal läbi viidud vestlus ja antud võimalus omapoolseteks seletusteks, millest V. L. keeldus.

Kohus nõustub vanglaga ja vangla viitega Riigikohtu lahendile, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kontrollimisel on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis 12.05.2008 nr 3-3-1-18-08 on asutud seisukohale, et halduse diskretsiooniotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, et ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Antud juhul ei ole kaebaja välja toonud menetlusnormide rikkumist ning kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on olnud õiguspärane ja põhjendatud. Mis puudutab kaebaja poolt välja toodud nakkusohtu tema tervisele seonduvalt kaaskinnipeetava poolt põetava AIDS´i haigusega, nõustub kohus vanglaga, et HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele vere kaudu otsesel kontaktil nakatanu verega ja seksuaalsel teel. HIV ei levi õhu ja vee kaudu, pisarate, sülje, uriini, ninasekreedi ega higi kaudu. HIV- viirus ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda. HIV ei levi kätlemisel, kallistamisel, suudlemisel, köhides või aevastades, sääsevõi mõne muu putuka hammustusel, ühist tualetti kasutades, riideid vahetades, ühiseid sööginõusid kasutades. Seetõttu ei ole ka tegemist viirusega, mis leviks olmekontaktide kaudu ning eraldihoidmise printsiip ei ole vajalik. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17 lg 3 p 2 kohaselt korraldab Justiitsministeerium kinnipidamisasutuses võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavale. Sotsiaalministri 31.10.2003 määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa punktis 13.1 kohaselt ei isoleerita HIV-positiivset isikut. HIV-tõve hilisstaadiumis vajab haige hospitaliseerimist kliinilistel näidustustel.

5

Kaebuses on kaebaja välja toonud ka asjaolu, et vanglas on kohustatud teda õppima A- kategooria eesti keelt, kuid kaebaja ei ole sellelt tasapinnalt nõudnud kahju hüvitamist ega toimingu õigusvastasuse tuvastamist, seega jätab kohus nimetatu tähelepanuta. Kaebaja on pöördunud ka Justiitsministeeriumi poole selgitustaotluse saamisega seonduvalt kinnipeetava paigutamisega kambrisse koos HIV nakkust kandva kinnipeetavaga ning seoses võõrkeelsetele pöördumistele vastamisega, millele Justiitsministeerium on andnud selgituse – ka selles osas puudub kohtul vajadus seisukoha võtmiseks, kuna see ei ole olnud käesoleva kaebuse esemeks.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, seega puudub ka alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks ja kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb kaebuselt tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik