Legislator Case Law & Legislation
3-13-826/65 AI generated

3-13-826/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-826/65
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Saarepu esitas 16.04.2013.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/1959-D; 6-3/2-D; 6-3/4-D; 6-3/18-D; 6-3/21-D; 6-3/32-D, 6-3/50-D; 6-3/88-D; 6-3/99-D; 6-3/124-D; 6-3/139-D; 6-3/145-D; 6-3/164-D; 6-180/D; 6-3/181-D; 6-3/210-D; 6-3/226-D; 6-3/254-D; 6-3/315-D; 6-3/352-D ja 6-3/363-D õigusvastasuse tuvastamiseks ning talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on nimetatud käskkirjadega karistatud A. Saarepud erinevate distsiplinaarrikkumiste toimepanemise eest kartserisse paigutamisega.

Legislator headnote

AI generated

3-13-826/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest. Kuna käesolevas asjas on kaebaja kahekuine sissetulek (133.53-93.47)/4x2) 20.03 eurot, siis on selge, et kaebaja ei ole võimeline tasuma kogu riigilõivu summat. Seega on halduskohus õigustatult vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt ning kohustanud teda tasuma riigilõivu 20 euro suuruses summas.

Keywords

AI generated
bank charges cost recovery sumptuary expenditure vat fraud investigation necessary expense deductions and refunds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-826 Haldusasi Aleksandr Saarepu kaebus Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/1959-D; 6-3/2-D; 6-3/4-D; 6-3/18-D; 6-3/21-D; 6-3/32-D, 6-3/50-D; 6-3/88-D; 6-3/99-D; 6-3/124-D; 6-3/139-D; 6-3/145-D; 6-3/164-D; 6-180/D; 6-3/181-D; 6-3/210-D; 6-3/226-D; 6-3/254-D; 6-3/315-D; 6-3/352-D ja 6-3/363-D õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju eest hüvitise välja mõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. septembri 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Saarepu määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 3. septembri 2013. a määrus muutmata ja Aleksandr Saarepu määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Saarepu esitas 16.04.2013.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/1959-D; 6-3/2-D; 6-3/4-D; 6-3/18-D; 6-3/21-D; 6-3/32-D, 6-3/50-D; 6-3/88-D; 6-3/99-D; 6-3/124-D; 6-3/139-D; 6-3/145-D; 6-3/164-D; 6-180/D; 6-3/181-D; 6-3/210-D; 6-3/226-D; 6-3/254-D; 6-3/315-D; 6-3/352-D ja 6-3/363-D õigusvastasuse tuvastamiseks ning talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on nimetatud käskkirjadega karistatud A. Saarepud erinevate distsiplinaarrikkumiste toimepanemise eest kartserisse paigutamisega.

A. Saarepu on lisanud kaebusele ka taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses maksejõuetusega ning riigi õigusabi määramiseks.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 03.09.2013. a määrusega A. Saarepu menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks osaliselt ning kohustas tasuma riigilõivu 20 eurot 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Sama määrusega jättis halduskohus A. Saarepu kaebuse käiguta riigilõivu tasumiseni. Halduskohus märkis, et kuna kaebuses on esitatud tuvastusnõue ja hüvitamisnõue, siis vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-le 3 tuleb kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasuda riigilõivu 250 eurot. Kohus tuvastas, et A. Saarepul on Viru Vanglas vanglasisene isikuarve ning igakuised laekumised. A. Saarepu edastas vanglale kaebuse koos menetlusabi taotlusega 16.04.2013. Seega, arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 68 lg-s 4 sätestatut, on taotluse esitaja majandusliku seisundi kontrollitav periood 16.12.2012-15.04.2013. Alates 16.12.2012 kuni 15.04.2013 oli kaebaja sissetulek 133,53 eurot. Samal perioodil on kaebajal maksed nõueteja vabanemisfondi kokku 93,47 eurot. Sellest tulenevalt on kaebaja keskmine kahekuine sissetulek ((133,53-93,47)/4x2) 20,03 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Saarepu esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 03.09.2013. a määruse p-i 1, millega rahuldati A. Saarepu menetlusabi taotlus osaliselt. Määruskaebuse kohaselt ei suuda kaebaja kohtu nõutud summat tasuda, kuna ta on maksejõuetu. Halduskohus ei osundanud, kes tegi ülekandeid kaebaja vanglasisesele arvele ning millised summad on maha arvestatud sundmakseteks ja vabanemisfondi. Kohus osutab, et alates 16.12.2012. kuni 15.04.2013 on arvele laekunud 133 eurot 53 senti. Sellest summast peeti 50 % kinni kohtukulude sundmaksete hüvitamiseks ja 62 eurot kanti üle vabanemisfondi, mis on kajastatud ülekannete real. Kohus summeerib mitu korda ühte ja sama summat. Kinnipeetav ei saa raha tagasi nõuda, et riigilõivu tasuda. Kohus juhindub andmebaasist ja esitab teadlikult valeandmeid, mis on seaduse rikkumine. Halduskohus vaatas kaebuse ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi hajameelselt ja hooletult, ja tegi eksliku otsuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.09.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja

A. Saarepu määruskaebus rahuldamata.

5. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus kontrollis HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel kaebaja menetlusabi andmise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ja väljaminekuid ning veendus, et halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldanud. Riigikohus on 12.03.2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9 märkinud: „Kinnipeetava maksujõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, samuti kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetavad summad, sh menetluskulu“. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt (IV kd, tl 223) on talle menetlusabi andmise arvutamisel aluseks võetaval perioodil laekunud töötasuna 5.73 eurot ja 127.80 eurot on talle tasutud mittevaralise kahju hüvitamise katteks.

Kaebajale laekunud summadest on kantud nõuete fondi 66.76 eurot ja vabanemisfondi 26.71 eurot. Seega on alusetu kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et kohus on mitu korda summeerinud üht ja sama summat.

6. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest. Kuna käesolevas asjas on kaebaja kahekuine sissetulek (133.53-93.47)/4x2) 20.03 eurot, siis on selge, et kaebaja ei ole võimeline tasuma kogu riigilõivu summat. Seega on halduskohus õigustatult vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt ning kohustanud teda tasuma riigilõivu 20 euro suuruses summas.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene Tiina Pappel Agu Timmi