2-12-38479/51 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2014, Tallinn Kohtuasja number 2-12-38479 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus X Xilt ja X X’ilt lapse hooldusõiguse äravõtmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik X X’i määruskaebus X Xi määruskaebus Menetlusosalised, nende esindajad Avaldaja Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn), esindaja Karin Kuslap Puudutatud isik I X X (isikukood xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Eva Tibar Puudutatud isik II X X (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), esindaja adv Veljo Viilol Puudutatud isik III X X (isikukood xxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxx), eestkostja Tallinna linn, Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, volitatud esindaja Annika Grauberg, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Annemarie Kunila Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta puudutatud isikute endi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud jätta riigi kanda.

Kohtumääruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Avalduse asjaolud ja menetluse käik

2

25.09.2012. esitas Mustamäe LOV kohtule avalduse X Xi vanematelt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Avalduse kohaselt on lapse isa X X piiratud teovõimega isik, kellele on määratud eestkostja. Esialgselt oli eestkostjaks määratud X X’i vend, kes ei saanud eestkostja ülesannetega hakkama tülide, riidude ja X X’i poolsete ähvarduste tõttu. Järgnevalt on eestkostjaks määratud kohalikud omavalitsused: Viljandi Linnavalitsus ja käesolevalt Mustamäe LOV. X X’il on diagnoositud vaimupuue. Probleeme on alkoholi-ja hasartmängusõltuvusega. Ka X X on vaimse puudega, mis segab temal järjepidevalt tunnetada lapse vajadusi ja neid rahuldada, sageli vajab statsionaarset ravi psühhiaatriahaiglas. Perekonna elamistingimused on väga kitsad. X X’i ja X Xi omavahelised suhted on pingelised. Peretülide ja peksmise kohta on X X teinud politseile 11 väljakutset. X Xi vanemad ei ole võimelised last kasvatama ega tema eest vajalikul määral hoolitsema.

X X on seisukohal, et nende kodus on lapsele kõik vajalikud tingimused loodud, soovib viia lapse koju. Kinnitab, et saavad lapse kasvatamisega suurepäraselt hakkama. Ei soovi teha mingit koostööd Mustamäe LOV lastekaitsetöötajatega, on pahane, et viimased nende ellu sekkuvad. Väidab, et kui raskeks läheb, siis sõidavad Viljandimaale, kus elab X X’i miljonärist sugulane.

X X on seisukohal, et lapse kasvatamine on rohkem ema ülesanne, temal selleks töö kõrvalt aega ei jää. Töötab korteriühistus majahoidjana, tööd on palju ja vahel ta ei tulegi ööseks koju, vaid magab kohapeal soojas katlamajas.

Lapsele kohtu poolt määratud esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud. X X annab endale aru, et ta ei ole võimeline last kasvatama, kahjuks lapse emal puudub selles osas adekvaatne arusaamine. Vaatamata avaldaja poolt 1,5 aasta jooksul tarvitusele võetud erinevate abinõudele ei ole olnud võimalik olukorda muuta. X X keeldub igasugusest koostööst ja abist. Lapse andmine perekonda ei vasta lapse huvidele, muude abinõude rakendamine võimalik ei ole.

Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas avalduse ning võttis ära X X’ilt ja X Xilt vanema hooldusõigus täielikult nende tütre X Xi suhtes.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS §-dest 134-136 tulenevalt rakendab kohus vajalikke abinõusid, sh hooldusõiguse täielikku äravõtmist, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi. Üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust.

Avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. X X ja X X ei ole võimelised toime tulema lapse kasvatamisega ega suuda lapsele tagada vajalikku hoolitsust, sest eelkõige ei suuda nad aru saada lapse vajadustest. Nimetatud asjaolu on tõendatud järgmiste tõenditega. - X X on töövõimetuspensionär. Tartu Maakohtu 05.09.2011 määrusest (tl 24) nähtuvalt on kohus kontrollinud X X’i eestkoste edasist vajadust. Kohus on tuvastanud, et X X on jätkuvalt nõrgamõistuslik ega suuda kestvalt aru saada oma tegude võimalikest tagajärgedest. Ta ei ole suuteline oma elu korraldama kõrvalise abita. Kohus vabastas eestkostja ülesannetest X X’i venna seoses eestkostetava ja eestkostja vaheliste erimeelsuste ja konfliktidega ja määras eestkostjaks Viljandi Linnavalitsuse. X X’i rehabilitatsiooniplaani 23.03.2011 hinnangust (tl 34) nähtuvalt on X X süüdistav kõigi ja kõige suhtes, lubab oma eestkostjast venna maja põlema panna. Kontakt teiste perekonnaliikmetega puudub, sõpru ei ole peale joomakaaslaste. Probleemiks on aastatepikkune alkoholitarbimine. Tal puuduvad oskused raha planeerimisel,

3

kulutab seda ebaotstarbekalt, lisaks on võlad. Hindab oma võimeid ja oskusi üle, võtab elamist üks päev korraga, ükskõikne ja muretu. Eneseteenindusega saab iseseisvalt hakkama, kuid ei saa hakkama oma igapäevaelu korraldamisega. Pakutavat sotsiaalset abi vastu ei võta, eelistab olla „vaba mees“, seetõttu loobus ka toetatud elamise teenusest. Rehabilitatsioonimeeskonna hinnangul vajab X X ööpäevaringset erihooldusteenust. PPA Põhja PP kirjast (tl 50, 51) nähtuvalt on politseile X Xi poolt esitatud 11 väljakutset seoses sellega, et X X on agressiivne ja peksab teda. 2012. a. jooksul on politseis registreeritud X X’iga seoses registreeritud 13 juhtumit (üldse kokku 69 juhtumit), 3 korda on teda kainestusmajja toimetatud ja alustatud on 6 erinevat süüteomenetlust. - X Xile on määratud 80 % töövõimekaotust ja keskmine puue raskekujulise vaimuhaiguse tõttu. Tema tahteaktiivsus ja pingetaluvus kroonilise haiguse tõttu on püsiv ja alanenud (tl 52). Nimetatud asjaolu oli silmatorkav ka X Xi ärakuulamisel kohtuistungil, kus pingelises olukorras tema vastused küsimustele muutusid ebaadekvaatseks ja asjakohatuiks. Taotluse X Xile eestkostja määramiseks on kohus jätnud rahuldamata, jõudes järeldusele, et X X saab enese elu korraldamisega hakkama (tl 282-283). - Lääne Tallinna Keskhaigla 21.06.2012 kirjaga (tl 18), millest nähtuvalt invaliidsuspensionär X X sünnitas enneaegsena oma kolmanda lapse 29.05.2012. X X oma rasedusega pöördus esmakordselt naistearsti poole raseduse 30. nädalal. Pärast sünnitust ei viibinud lapse juures, vaid kolas mööda maja ringi. Personalipoolsetele selgitustele ei reageerinud, jätkas veidrat käitumist. - Harju Maakohtu 05.05.2006 määrusega (tl 22), millega X Xi kahele vanemale lapsele määrati eestkostjaks X Xi ema X X põhjusel, et laste ema ei olnud võimeline laste kasvatamisega tegelema. X Xi haigus 2005. a. süvenes ja ta paigutati pikemaks ajaks Soomes haiglaravile, lapsed paigutati turvakodusse. 2005. a. augustis sai X X võimaluse lastelaste toomiseks enda juurde. Vaidlust ei ole, et vanaema on lapsi kasvatanud käesoleva ajani. Üks lastest on saanud täiskasvanuks. - Tunnistaja Jelena Mosin on Mustamäe LOV juhtumikorraldaja, kes on perekonnaga tegelenud alates maikuust 2012. a. Tema ütluste kohaselt X X on püüdnud pidevalt vältida kontakte omavalitsusega. Kodu külastamiseks ei pidanud kokkulepetest kinni, kas lahkusid kodust või ei avanud ust, telefonile ei vastanud. X X väitis sageli, et tal ei ole aega, on kiire, sest ta on ärinaine. X X helistas küll ise, kuid temaga ei saanud küsimusi arutada, sest tema jutt oli segane. Kord helistas X X varjatud numbrilt 11 korda päevas, süüdistas, ähvardas ja palus neid rahule jätta. Vanematel oli luba kohtuda lapsega kaks korda nädalas kahe tunni jooksul. Ema külastas last keskmiselt kord nädalas, isa kord kahe nädala jooksul Külastused kestsid korraga 15-30 minutit. Vanemad leidsid alati põhjuseid äraminekuks, nad ei osanud lapsega tegeleda. Kasvatajate sõnul ei ole 1,5 aasta jooksul vanemate ja lapse vahel tekkinud emotsionaalset lähedussuhet, vanemate külastused ei rõõmusta last. X Xile võimaldati minna lapsega kaasa perearstile. Ema viibis sel päeval lapse juures 22 minutit, kuid perearstile keeldus minemast, öeldes, et sai sms sõnumi ja peab lahkuma. Veebruaris 2013. a. said lapse vanaema ja X Xi vanemad lapsed loa külastada Xt 2 korda nädalas. Vanaema on selle aja jooksul last külastanud 2 korda ja õde-vend ühe korra. - Tunnistaja X X on X Xi ema. Kinnitab, et on tütre kaks vanemat last kasvatanud tublideks inimesteks. X materiaalselt ei toetanud, kuna puudusid võimalused. Käis aga lapsi vaatamas, aitas süüa teha. Leiab, et X peaks kasvama oma isa ja emaga. Lastekodus ei ole hooldus hea, kuigi sellele raisatakse palju raha. Kinnitab, et tema ei suuda nii väikest last kasvatada ja ei soovi endale kohustusi. Lubab, et võib tütrele vahel abiks olla. Ei ole rahul temale määratud Xga kohtumise ajaga. Soovib, et võiks lastekodusse minna suvalisel ajal, siis kui see temale sobib. - Kodukülastuse aktiga 19.09.2013 (tl 301-303), millest nähtub, et X X’i ja X Xi eluase oli rahuldavas seisukorras. Lapse jaoks ei olnud näha endiselt esemeid peale mõne riideeseme ja kahe raamatu, mis mõeldud üle 10-aastasele lapsele ja mille isa oli leidnud kesklinna prügikasti juurest. X X näitas, et söögiriistu (noad-kahvlid) ja toiduvalmistamise vahendeid

4

hoitakse lukustatavas diplomaadikohvris. X Xi sõnul süüakse tervislikult, s.t Xi poolt praetud kartuleid. X X lisas, et laps peab sööma kisselli ja putru, liha väga vähe. Söögikordi peab olema 5 ja lastekodus X söövat ka kell 3 öösel väga hästi. X X teatas, et tema alkoholi ei tarvita igapäevaselt. - Tallinna Lastekodu vanemsotsiaaltöötaja on 11.10.2012 teatanud avaldajale (tl 294), et X Xi vanemate külastusajad on väga lühiajalised, vanematel ei ole püsivust ja nad toovad äraminemiseks erinevaid põhjuseid. X X on kasvatajate sõnul närviline, teda häirivad igasugused mürad, helid ja lapse nutt. Kasvatajate sõnul X ja X ei tule lapse kasvatamisega iseseisvalt toime, kuna neil ei jätku püsivust, teadmisi, oskusi ja kannatlikkust lapsega tegeleda. Tallinna Lastekodu 26.03.2013 kirjast (tl 295) nähtuvalt külastavad X Xi vanemad last regulaarselt. Külastused on kestnud 20 minutist kuni 1,5 tunnini. Vanematel puudub püsivus lapsega tegelemisel. Isa kõnnib tihti lihtsalt närviliselt mööda koridori, ema istub apaatselt, laps süles.

Esinevad alused ja põhjused vanematelt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Võttes aluseks vanemate isikuomadusi, sõltuvusi ja meditsiinilisi näidustusi, võib hooldusõiguse mitteäravõtmine kujutada ohtu lapse tervisele, turvalisusele ja heaolule. Kumbki vanematest ei ole näidanud, et ta oleks võimeline teostama vanemale kohast lapse hooldusõigust.

Seadus lubab kohtul peatada hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama ja taastada vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine (PKS § 140). Vaatamata lastekaitsetöötajate poolt ligi poole aasta jooksul tarvitusele võetud abinõudele, ei ole X X’i, X Xi ja lapse vahel tekkinud lähedasi suhteid. Mõlemad vanemad keelduvad igasugusest koostööst omavalitsusega ja soovivad, et neid rahule jäetaks. Hooldusõiguse piiramine hooldusõiguse peatamise viisil ei ole antud juhul lapse huvides. Lähtudes tegelikust olukorrast, on ebatõenäoline, et X X’i ja X Xi elustiilis ja tõekspidamistes edaspidi midagi muutub. Mõlemal vanemal puudub sotsiaalne tugivõrgustik ja lähedased inimesed, kes sooviksid ja suudaksid olla lapsele eestkostjaks ja teda reaalselt kasvatada. X Xi ema X X on korduvalt kinnitanud, et tema ei saa ega soovi kolmandat last kasvatada, vaid soovib nüüd oma elu elada. Ta on kinnitanud, et võib tütart aidata, kui ilmneb, et midagi on vaja. Selline toetus on juhuslik ja ebapiisav. X X soovib, et kui laps elab lastekodus, siis peaks temal ja vanematel lastel olema igal ajal ja piiramatu juurdepääs lapsele vastavalt nende soovile ja neile sobival ajal. Sellised avaldused ei ole kooskõlas lapse huvidega. Vanaema on 1,5 aasta jooksul last külastanud kahel korral ja vanemad lapsed ühel korral. Kindlasti ei ole lapse huvides lastekodus ootamine, kas ja millal kellelgi sugulastest tekib huvi tema vastu. PKS § 123 lg 1 sätestab, et kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. X Xi vanemate emotsionaalne huvi on saada laps nende kasvatada. Selline otsus ei ole aga sisuliselt vanemate tegelikes huvides, sest see raskendab ka oluliselt vanemate igapäevast toimetulekut iseendaga. Kindlasti ei oleks selline otsus lapse huvides. Menetluse käigus ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis võimaldaks eeldada olukorra paranemist, mistõttu tuleb mõlemalt vanemalt täielikult ära võtta lapse hooldusõigus. Selline abinõu on eelkõige lapse huvides, sest annab võimaluse tema edaspidise elu paremaks korraldamiseks.

PKS § 171 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal, määratakse talle eestkostja. PKS § 174 sätestab, et eestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik, keda valides arvestatakse tema isikuomadusi. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Käesolevalt ei ole võimalik omavalitsusel leida ühtegi füüsilist isikut, kes sobiks või nõustuks täitma X Xi eestkostja kohustusi. Küll aga võivad asjaolud muutuda lapse edasise elukorralduse muutumisel.

5

PKS § 176 lg 2 kohaselt, kui ei leita sobivat füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla-või linnavalitsus. Antud juhul ei ole vajalik määrata eestkostjaks omavalitsust, sest seadusest tulenevalt (PKS § 176 lg 1) täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne omavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on linnavalitsusel perekonnaseadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.

Puudutatud isiku II määruskaebus X X palub määruskaebuses (esitatud kahes variandis, s.o 17.10.2013 ja 18.10.2013, millest esimene on allkirjastatud isiklikult, teine lepingulise esindaja poolt) tühistada maakohtu määrus ja jätta avaldus rahuldamata.

Kaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusnormi, mille tulemusena on kohaldanud ebaõigesti PKS § 134-136 sätteid. Kohus teeb määruse põhjendusena järelduse, et lapse vanemad X x ja X X ei ole võimelised tulema toime lapse kasvatamisega ega suuda lapsele tagada vajalikku hoolitsust, sest eelkõige ei suuda nad aru saada lapse vajadustest. Seega on kohus teinud tulevikku suunatud järelduse eeldades, et apellant ei ole edaspidi võimeline täitma lapse hoolduskohustust. Kohus on alusetult tuginenud nüüdseks juba täiskasvanud laste hooldusõiguse puudujääkidele, apellandi tervilikule seisundile keskmise puude näol, puudujääkidele raseduse ajal ja vahetult peale lapse sündi esinenud käitumisele ja suhtumises lapsesse, kuid jätnud sisulise hinnanguta reaalajas hooldusõiguse täieliku äravõtmise põhjused. Pealegi ei ole V. Xil olnud võimalust oma 29.05.2012 sündinud tütre eest hoolitsemiseks, kuna laps paigutati Lastehaiglast juba 20.06.2012 Tallinna Lastekodu Väikelaste Turvakeskusesse. Hooldusõiguse äravõtmise aluseks ei saa olla maakohtu määruses sisalduv põhjendus, et V. Xile on määratud 80% töövõimekaotus ja keskne puue raskekujulise vaimuhaiguse tõttu, mis on vastuolus Riigikohtu lahendis 3-2-1-13-11 antud juhistega, mille kohaselt vanema vaimne alaareng - puue ei anna iseenesest alust temalt isikuhooldusõigust ära võtta. Samas oli kohtule teada, et avaldus V. Xile eestkostja määramiseks jäeti rahuldamata, sest isik saab oma elu korraldamisega hakkama.

Aluseks ei saa olla ka määruses toodud asjaolud raseduse hilise arvele võtmise ja lapse enneaegse sünni kohta. Maakohus ei andnud hinnangut ega arvestanud apellandi 20.09.2013 kohtuistungil antud selgitusi, mille kohaselt V. X oli reanimatsioonis ja arst ei öelnud talle, et ta on rase. Maakohus ei ole andnud hinnangut V. Xi ja tema ema kohtuistungil antud selgitustele, mille kohaselt N. X oli V. Xi vanemate laste eeskostja ajutiselt. Mustamäe LOV juhtumikorraldaja Jelena Mosina selgitused omavalitusega kontaktide vältimise kohta V. Xi poolt ei saa tõendada V. Xi hooldusõiguse puudujääke. Kui laps magab, pole V. Xil mõtet kohal olla. Tallinna Lastekodu 26.03.2013 kirjast (tl 295, I köide) nähtuvalt külastavad vanemad last regulaarselt. Soovi lapsega kohtuda kinnitab tunnistaja N. X. Kodukülastuse aktist 19.09.2013 (tl 201-303, I köide) nähtub, et vanemate eluase oli rahuldavas seisukorras. PKS § 135 lg-tes 1, 2, 3 ja 4 ning Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-13-11 antud juhise kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega ja nende rakendamine ei ole andnud tulemusi või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Seda seisukohta kinnitab Riigikohtu määrus nr 3-2-1-121-12. Eestkosteasutus ei ole teinud hoiatavate meetmete rakendamiseks vajalikku.

Puudutatud isiku III määruskaebus X X leiab määruskaebuses, et maakohtu määrus ei toetu faktidele ja on ebaõige.

Menetluse edasine käik

6

Avaldaja peab Harju Maakohtu kohtumäärust õigeks ja palub jätta kaebused rahuldamata.

X Xi esindaja vaidleb määruskaebustele vastu ja palub jätta kohtumääruse muutmata.

Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuste väited ei võimalda Harju Maakohtu määrust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub kaevatava kohtumääruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus alljärgmist.

Esimese astme kohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Maakohus ei jätnud kaalumata muude abinõude kohaldamise võimalikkust kui leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on põhjalikult analüüsinud, miks ei saa praegusel juhul teisi abinõusid kohaldada. Lapse mõlemad vanemad on vältinud eestkosteasutusega igasugust koostööd. Abistavate meetmete rakendamiseks peab abistatav isik olema ka ise valmis abi vastu võtma. Vanematel puudub tegelik huvi lapse käekäigu vastu, võimalust last asenduskodus külastada, temaga tegeleda ja osaleda perearsti konsultatsioonidel on vanemad kasutanud äärmiselt harva, neist viimast aga üldse mitte. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vanematel puudub tegelik arusaam lapse kasvatamisest, tema füüsilistest ja emotsionaalsetest vajadustest jne. Nimetatud asjaolud kogumis koos vanemate muude sotsiaalsete oskuste ja tervislike puudujääkidega kujutaksid ohtu lapse elule ja tervisele. Sellises olukorras ei annaks ka tugiisiku rakendamine olulist tulemust. Toimiku materjalist nähtuvalt ei ole võimalik teha asjas maakohtust erinevat järeldust.

Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on otsustuse vastuvõtmisel arvestanud seaduse nõudeid ning lähtunud lapse huvidest. Mõlemalt vanemalt lapse hooldusõiguse äravõtmine on praegusel juhul eelkõige lapse huvides, sest annab võimaluse tema elu edasiselt paremini korraldada.

Menetluskulude jaotus Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus kaebuste esitajate kanda (TsMS § 171 lg 1). Riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud jäävad riigi kanda.

Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm