2-13-60944/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-60944

Tsiviilasi

XXXOÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht

XXX)

Avaldaja/võlgniku esindaja: juhatuse liige XXX(isikukood

XXX, e-post XXX)

Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Maire Arm (OÜ

Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25, Tallinn

10116, e-post maire@kraaviab.ee, telefon: 66 40 620, 50

18840)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. jaanuar 2014.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Likvideerida XXXOÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Maire Armile.

4. Pärast XXXOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Maire Arm ajutise

pankrotihalduri kohustustest.

5. Määrata XXXOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks võlgniku juhatuse liige

XXX(isikukood XXX).

6. Määrata XXXOÜ ajutise pankrotihalduri Maire Armi töötasuks 688,75 eurot.

7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda Maire

Armi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

8. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 291,75 eurot (688,75 eurot – 397 eurot)

välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt XXX, mis tasuda Maire Armi

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

9. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

XXXOÜ esitas 20.12.2013 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 27.12.2013 määrusega

avalduse menetlusse ja nimetas XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire

Armi.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur Maire Arm esitas 16.01.2014 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande

kohaselt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub vara võlausaldaja nõuete

täitmiseks. Ajutise halduri andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt 11 411,46 euro ulatuses.

Ajutisel halduril oleva informatsiooni ja dokumentide ning võlgniku selgituste põhjal on

selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt

2013. aasta lõpuks, kui jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-13205. Võlgniku

peamiseks maksejõuetuse muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgnikupoolsed

eksimused ja vead äritegevuses võetud lepinguliste kohustuste täitmisel, mis tõi kaasa

kohtumenetluse, mille tulemusena mõisteti võlgnikult välja 7408,27 eurot. Võlgnik polnud

suuteline seda tasuma ning vastava nõude sissenõudmiseks on algatatud täiteasi nr

025/2013/3495. Ajutine haldur leiab muuhulgas, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses on

tuvastatavad teatud juhtimisvead, mis seonduvad ettevõtte raha väljavõtmisega vahetult enne

ajutise halduri määramist. Ajutise halduri arvates võib esineda vara tagasivõitmise võimalus

kahjunõude esitamise vormis võlgniku juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur on arvamusel, et

kui

võlausaldaja

või

muu

pankrotimenetlusest

huvitatud

isik

kohtu

deposiiti

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat ei maksa, siis tuleb

pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata, sest ajutise

halduri arvates võlgnikul varad puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil osales ajutine pankrotihaldur, kes jäi oma aruande juurde ja võlgniku seaduslik

esindaja.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et

XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 411,46 euro

ulatuses ja vara sisuliselt puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja

kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandes on esile toodud, et antud juhul

võib esineda vara tagasivõitmise alus kahjunõude esitamise korras võlgniku juhatuse liikme

vastu seoses vahetult enne ajutise halduri määramist välja võetud ettevõtte rahaga. Samas

möönab ajutine haldur, et olemaoleva teabe ja tõendite alusel pole võimalik sellise nõude

olemasolus üheselt tõendada. Kohus nõustub antud juhul sellega, et olemaolevate tõendite

pinnalt pole võimalik asuda seisukohale, et nõue juhatuse liikme vastu eksisteerib. Seega pole

võimalik asuda seisukohale, et nõude rahuldamine on hagimenetluses tõenäoline.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohus tegi 20.01.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2

000 eurot hiljemalt 27.01.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat pankrotimenetluse kulude katteks

deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna XXXOÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku

dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme

aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku

dokumentatsioon anda kümneks aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX

(isikukood XXX).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 7,25 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95

eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 688,75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri

nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga

ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele

vastu vaielnud.

Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi

vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab XXXOÜ pankrotiavalduse

menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri

tasu katteks. Samuti ei ole XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise

halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Võlgniku

seaduslik esindaja nõustus tsiviilasjas 20.01.2014 toimunud kohtuistungil tasuma ajutise

halduri tasust selle osa, mida riigivahenditest saadav summa ei kata. PankrS § 3 lg 2 kohaselt

kohaldatakse

pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse

seadustikus

sätestatut,

kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p

2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud

avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt eeltoodust ja PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus

ajutise halduri tasu summas 291,75 eurot (688,75 eurot – 397 eurot) välja võlgniku juhatuse

liikmelt XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik