3-12-2082/80 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2082 Haldusasi OÜ Felixmarte kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 21.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5491-19 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Felixmarte Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Felixmarte määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Felixmarte määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-12-2082 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti (MTA) Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) vähendas 21.06.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5491-19 OÜ Felixmarte 2011. a novembrikuu sisendkäibemaksu kokku summas 10 811,39 eurot, jättis rahuldamata OÜ Felixmarte 2011. a novembrikuu käibemaksu tagastusnõude summas 8 721,47 eurot, määras tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2 089,92 eurot ning tulumaksu summas 6 280 eurot. 2. OÜ Felixmarte esitas PMTK 21.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5491-19 tühistamiseks 30.07.2012 vaide, mille MTA 27.08.2012 otsusega nr 6-1/984-4 tagastas maksukorralduse seaduse (MKS) § 143 lg 1 p 3 alusel, leides, et vaie ei ole tähtaegne ja tähtaja ennistamiseks pole mõjuvaid põhjusi. Vaide esitamise tähtaeg on 30 päeva, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast (MKS § 138 lg 1). 21.06.2012 maksuotsus tuleb MKS § 54 lg 6 alusel lugeda vaide esitajale kättetoimetatuks 25.06.2012 (teatises on märgitud 22.06.2012, ent otsuse kohaselt on õige tähtkirja saabumise teate postkasti jätmise aeg 25.06.2012), mil AS Eesti Post kinnituse kohaselt jättis postiteenuse osutaja vaide esitaja re-

3-12-2082 2(5) gistrijärgsele aadressile teate tähtkirja saabumise kohta. Tähtsust ei ole sellel, et vaide esitaja väitel sai ta maksuotsuse kätte 30.06.2012. MKS § 54 lg-st 6 tuleneb, et tähtkirja saabumise kohta teate jätmisega loetakse tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-37-03 olnud samal seisukohal. Vaide esitamise tähtaja ennistamiseks pole alust, kuna esitatud pole vaide hilinemisega esitamist õigustavaid mõjuvaid põhjusi. 3. OÜ Felixmarte esitas 01.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 21.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5491-19 ning MTA 27.08.2012 vaide tagastamise otsuse nr 6-1/984-4 tühistamiseks. Kaebaja sai maksuotsuse AS-st Eesti Post kätte 30.06.2012 ning 30.07.2012 esitatud vaie on tähtaegne. Kaebaja palub ennistada tähtaeg või lugeda vaie tähtaegselt esitatuks. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.10.2012 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.06.2013 määrusega Tallinna Halduskohtu 23.10.2012 määruse haldusasjas nr 3-12-2082 ja saatis haldusasja Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 5. Tallinna Halduskohus võttis 13.09.2013 määrusega OÜ Felixmarte kaebuse PMTK 21.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5491-19 tühistamiseks menetlusse. MTA leidis vastuses kaebetähtaja ennistamise taotlusele, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja pole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja esitas PMTK 21.06.2012 maksuotsuse peale vaide 30.07.2012. MTA saatis 13.08.2012 kaebajale teatise nr 6-1/984-2, milles märkis, et OÜ Felixmarte on esitanud vaide tähtaja rikkumisega. Kaebaja leidis 22.08.2012 vastuses, et vaie on esitatud tähtaegselt, kuna reaalselt edastas AS Eesti Post maksuotsuse kaebajale 30.06.2012 ning 22.06.2012 jättis AS Eesti Post üksnes teate tähtkirja saabumise kohta, kirja kellelegi edastada ei saanud. Maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud 22.06.2012 teate jätmisega tähtkirja saabumise kohta kaebaja registrijärgsele aadressile, mitte aga 30.06.2012, mil kaebaja sellele postiasutusse järele läks ja reaalselt maksuotsuse kätte sai. AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste p 4.1.3 kohaselt tehakse tähtsaadetisena edastatava kirisaadetise kättetoimetamiseks üks katse. Kui saajale pole võimalik saadetist üle anda, siis jäetakse tema postkasti postisaadetise saabumise teade või edastatakse nimetatud teade elektrooniliselt (e-postiga või SMS-ga) ning saadetis väljastatakse postiasutuses. AS Eesti Post ärikirja tüüptingimuste p 5.5 täpsustab, et tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised toimetatakse kätte saaja eluvõi asukohas hiljemalt kirisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval. Tähtsaadetise nr RR215006977EE logist nähtuvalt ei võetud tähtkirja kättetoimetamise katsel kohapeal vastu, mistõttu jäi tähitud kiri hoiule postkontorisse ning tähtkirja väljastus toimus 30.06.2012. Veel on tähtsaadetise nr RR215006977EE logist näha, et teatise trükkimine toimus 22.06.2012. Postiteenuse osutaja on kinnitanud, et teade jõuab kliendini tavaliselt järgmisel tööpäeval, nii nagu on ette nähtud tüüptingimustes. Kaebaja pole toonud välja mõistlikku põhjust, mis annaks alust arvata, et postiteenuse osutaja on rikkunud tüüptingimustes ettenähtud korda ja jätnud 22.06.2012 teatise kaebajale nädal aega hiljem, so. 30.06.2012. Tulenevalt MKS § 137 lg-test 1 ja 3, § 138 lg-st 1 ning § 151 lg-st 1 on menetlusosalisel õigus valida, kas ta soovib vaidlustada haldusakti vaidevõi kohtumenetluses. Samas ei tohi unustada, et vaide või kaebuse peab menetlusosaline esitama seaduses sätestatud 30 päeva jooksul. Isegi kui asuda seisukohale, et 21.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5491-19 vaidlustamiseks ettenähtud 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema alates vaide tagastamise otsuse kättetoimetamisest, mitte maksuotsuse kättetoimetamisest, siis ka sellisel juhul on kaebus esitatud tähtaega rikkudes, kuna AS Eesti Post kinnituse kohaselt on postiteenuse osutaja jätnud kaebajale 28.08.2012 teate tähtkirja (tähtsaadetise nr EE217222143EE) saabumise kohta.

3-12-2082 3(5) 6. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2013 määrusega rahuldamata OÜ Felixmarte taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas haldusasja menetluse. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vastavalt MKS § 54 lg-tele 2 ja 6 saadetakse dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil ning tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja registrijärgseks aadressiks on Keila, Teaduse tn 9 ning et teade jäeti postiasutuse poolt sellel aadressil 22.06.2012 OÜ Felixmarte postkasti. Seda kinnitab kohtule esitatud AS Eesti Post logistika infosüsteemi EPLIS väljavõte. Kaebaja sellele vastu ei vaidle, vaid märgib, et reaalselt sai ta maksuotsuse AS-st Eesti Post kätte 30.06.2012. Riigikohus on korduvalt (lahendid nr 3-3-1-10-04, 3-3-1-65-09, 3-3-1-75-07) selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt ning jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Maksuhalduril pole kohustust edastada haldusakte elektrooniliselt ilma sellekohase soovi avaldamiseta. Praegusel juhul pole kaebaja haldusasja materjalist nähtuvalt taotlenud MTA-lt otsuse edastamist muule aadressil ega elektronpostiaadressil. Seega edastas vastustaja otsuse õigesti kaebaja taotluses märgitud ja registrisse kantud aadressil. AS Eesti Post logistika infosüsteemi EPLIS väljavõttest nähtuvalt jäeti kaebajale teade tähitud kirja saabumise kohta 22.06.2012 pärast samal päeval ebaõnnestunud kirja väljastuskatset ning sellest hetkest oli tähtkiri jõudnud kaebaja mõjusfääri, kes pidi kohe postiasutuse poole pöörduma ja tagama maksuotsuse kättesaamise ja sellega tutvumise. Eeltoodust lähtudes tuleb maksuotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 22.06.2012, mis tähendab, et MTA-le vaide või kohtule kaebuse esitamise viimane päev oli 22.07.2012 ning vastustajale 30.07.2012 esitatud vaie ja 01.10.2012 kohtule esitatud kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja pole esitanud mõjuvat põhjust, mis oleks tal takistanud tähtaegselt kohtule kaebust esitada, tuleb taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta HKMS § 124 lg 1 alusel rahuldamata ja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 7. OÜ Felixmarte esitas halduskohtu määruse peale 04.11.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2013 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. OÜ Felixmarte palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 25.09.2013 määruse tühistada ning vajadusel jätta kohaldamata MKS sätted (kuni 30.06.2013 kehtinud MKS § 54 lg-d 2 ja 6 ning alates 01.07.2013 kehtiva MKS § 531 lg-d 2 ja 4), mis võimaldavad lugeda dokumendid juriidilisele isikule kättetoimetatuks tavakirjana postitamisega või tähtkirja kviitungi jätmisega juriidilise isiku postkasti ning tunnistada need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja jaoks äärmiselt koormava ning sisuliselt sanktsiooni tunnustele vastava maksuotsuse kättetoimetamine lihtkirjaga posti teel või tähtkirja teate panemisega postkasti, s.t viisil, mida tegelikult ei ole võimalik kuidagi kontrollida ega tuvastada, ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kaebaja sai vaidlustatud maksuotsuse kätte hiljem kui kohus on hinnanud. Kaebaja arvates tuleks juhinduda analoogiast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) regulatsiooniga (eelkõige TsMS § 306 lg 5 ja § 307 lg 3), mille kohaselt peab menetlust lõpetava lahendi igal ju-

3-12-2082 4(5) hul kätte toimetama ning see loetakse kättetoimetatuks üksnes juhul, kui isik on selle reaalselt kätte saanud. Maksuhalduri poolt maksuotsuse kättetoimetatuks lugemine lihtkirjaga või tähtkirja teate panemisega postkasti võib tekkida olukord, kus maksuhaldur kuritarvitab oma õigusi, samuti võib postiteenuse osutaja eksida või kaotada lihtkirja ära. Tähitult või allkirja vastu üleandmise mõte on tagada kontroll dokumendi liikumise üle, samas lihtkirja teel saatmine kontrolli ei võimalda. Samuti ei ole võimalik tähtkirja teate postkasti panemisega tõendada seda, et isik on maksuotsuse kätte saanud. Riigikohtu seisukoht, et juriidiline isik peab igal juhul ning alati tagama posti vastuvõtmise, on meelevaldne ega arvesta Eesti majanduse tegelikku olukorda. Eestis on valdav enamus ettevõtetest mikrofirmad. Palju on juriidilisi isikuid, kellel on üks omanik, kes on samaaegselt ka juhatuse liige. Ka kaebaja ainuosanik ja ainus juhatuse liige on Ivar Alas. Selliste n-ö üheinimese-firmade võrdsustamine suurettevõtjatega, kellel on aktiivne majandustegevus ning palgatud personal, ei ole õige ning paneb üheinimese-firmadele ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suure koormuse. Seega tuleb kaebaja hinnangul lugeda maksuotsus kättetoimetatuks hetkest, mil ainuosanik ja juhatuse liige I. Alas sai maksuotsuse postiasutusest kätte, so 30.06.2012, mitte 22.06.2012, mil teade kirja saabumise kohta väidetavalt kaebaja postkasti pandi. Reaalselt ja sisuliselt sai kaebaja maksuotsusega tutvuda 30.06.2012. 9. Maksuja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus jättis põhjendatult taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas asja menetluse. MTA ei nõustu kaebaja väitega, et maksuotsuse kättetoimetamine lihtkirjaga posti teel või tähtkirja teate panemisega postkasti on vastuolus põhiseadusega. MTA on jätkuvalt seisukohal, et kaebajale on maksuotsus kätte toimetatud posti teel tähtsaadetisena, mille puhul loetakse vastavalt MKS § 54 lg-le 6 dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle juriidilise isiku registrisse kantud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Alusetu on kaebaja viide, et maksuhalduri poolt maksuotsuse kättetoimetatuks lugemine lihtkirja või tähtkirja panemisega postkasti võib tekitada olukorra, kus maksuhaldur kuritarvitab oma õigusi ning et postiteenuse osutaja võib eksida või kaotada lihtkirja ära. Puudub alus pidada toimivat postisüsteemi ebausaldusväärseks ning teiseks on tõendatud antud juhul tähtkirja saabumise kohta teate jätmine kaebaja postkasti. Sisulist erinevust pole, kas juriidilise isiku postkasti edastatakse teade tähtkirja saabumise kohta või maksuotsust sisaldav ümbrik, mõlemal juhul on oluline juriidilise isiku poolt posti vastuvõtmise korraldamine kui selline. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MKS sätted, mis võimaldavad lugeda dokumendid juriidilisele isikule kättetoimetatuks tavakirjaga postitamisega või tähtkirja kviitungi jätmisega juriidilise isiku postkasti, on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus on haldusasjas nr 3- 3-1-37-03 selgitanud, et see, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline. Seega on Riigikohus andnud hinnangu sellele, kuivõrd oluline on juriidilise isiku poolt eelduste loomine postisaadetise kättesaamiseks, ning et see, kas isik reaalselt selle kätte saab, ei ole haldusakti kehtivuse seisukohalt oluline. MKS § 54 lg 6 eesmärk on, et isikutel ei oleks võimalik vältida neid kohustavate haldusaktide vastuvõtmist. Kaebaja tõlgendus kättetoimetamisest võimaldaks isikul endal valida haldusakti kehtima hakkamise aega, mis ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning ei tagaks kõikidele isikutele ühetaolist kaebeõigust. MKS § 54 lg 6 teine lause on sisuliselt Riigikohtu praktika seadustamine ning kohatu on rääkida selle vastuolust põhiseadusega. Säte on selge

3-12-2082 5(5) ning üheselt mõistetav. MKS § 54 lg 6 teisest lausest tulenev piirang on proportsionaalne ning aitab taotletavat eesmärki saavutada. Heas usus toimiva ja oma tegevust hoolsalt korraldava juriidilise isiku jaoks ei ole piirangust tulenev koormus märkimisväärne. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub vajadus, kuna MKS § 54 lg 6 on kooskõlas põhiseadusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks pole alust. Kohtumääruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et halduskohus luges tähtkirja saabumise kohta teate kaebaja postkasti jätmise ajaks 22.06.2012, kuigi vaide tagastamise otsusest nähtuvalt jäeti teade 25.06.2012 – mõlemal juhul on vaie esitatud tähtaega rikkudes. Halduskohus selgitas õigesti kohaldamisele kuuluvate sätete sisu. MKS § 54 lg 6 sätestas 2012. a kehtinud redaktsioonis võimaluse toimetada maksuotsus kätte juriidilise isiku registrijärgsel aadressil lihtkirjana. Halduskohus viitas õigesti asjakohasele kohtupraktikale selle sätte tõlgendamise kohta. Seaduses ei ole kättetoimetamise regulatsiooni osas eristatud suure käibe ja töötajaskonnaga äriühinguid ühe töötaja ja juhatuse liikmega äriühingutest. Ringkonnakohtu arvates ei toonud see kaasa käesoleval juhul põhiseadusevastast olukorda. Maksukorralduse seaduse § 54 lg 6 eesmärk oli tagada maksuhalduri haldusaktide õigeaegne kättetoimetamine ning seeläbi maksude tähtaegne määramine ja maksude kiirem laekumine. Kui maksukohustuslasel oleks võimalik viivitada maksuotsuse kättesaamise kinnitamisega, pärsiks see oluliselt maksuhalduri tööd. Maksukohustuslasel on võimalik taotleda dokumendi kättetoimetamist tema enda poolt näidatud aadressil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2009 määrus asjas nr 3- 3-1-65-09, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2011 otsus kohtuasjas nr 3-10-1351, p 9) või muuta äriregistrisse kantud asukohta nii, et äriühingule saabunud posti oleks võimalik kätte saada õigeaegselt. Nii on võimalik äriühingul sõlmida võlaõiguslikke kokkuleppeid ka teiste äriühingutega posti kättesaamise korraldamiseks. Määruskaebuse esitaja pole tõendanud, et see oleks ülemäära kulukas. Kui maksukohustuslane ei ole posti kättesaamist korraldanud nii, et ta saaks tähitud kirja kohta teate või lihtkirjaga saadetud dokumendi kätte postkastist viivitamatult, tuleb tal arvestada vajadusega vaidlustada haldusakt tegelikust kättesaamisest kiiremini. Ka lühemat tähtaega ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. 11. Analoogia korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamiseks maksumenetluses alust ei ole. Analoogia korras saab õigusnorme kohaldada vaid juhul, kui asjaomast õigussuhet reguleerivad normid puuduvad või on ebaselged. Käesoleval juhul oli nii maksukorralduse seadus kui MKS § 45 alusel kohaldamisele kuulunud haldusmenetluse seadus haldusaktide kättetoimetamise reguleerimise osas selged ja üheselt mõistetavad. 12. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman