3-13-486/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated3-13-486/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-486 Haldusasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 28.02.2013. a vaideotsuse nr 1-11/42-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lebedevi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 22. märtsi 2013. a määrus muutmata ja Nikolai Lebedevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 04.03.2013. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 28.02.2013. a vaideotsuse nr 1-11/42-1 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Kaebuse kohaselt on N. Lebedevil amputeeritud mõlemad jalalabad, kuid Tartu Vangla ei rahuldanud N. Lebedevi taotlust ortopeediliste susside saamiseks ning jättis 28.02.2013. a vaideotsusega nr 1-11/42-1 rahuldamata N. Lebedevi esitatud vaide. Kaebuses palus N. Lebedev võimaldada endale kaitsja, kuna ta ei ole võimeline selles keerukas kohtuasjas end kaitsma ja tal puudub võimalus ise endale kaitsja valida.
2. Tartu Halduskohus jättis 22.03.2013. a määrusega N. Lebedevi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Halduskohus leidis, et N. Lebedev on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ning kaebaja on esitanud kohtule korrektse kaebuse, mida on võimalik menetlusse võtta. Kaebaja ei vaja edasises menetluses ja kohtuistungil osalemiseks täiendavat
2 juriidilist abi. Ta on ka varasemalt mitmel korral iseseisvalt pöördunud halduskohtusse ning osalenud kohtuistungitel ilma esindajata. Halduskohtus ei nõuta kaebajalt õiguslike põhjenduste esitamist ning valitseva uurimisprintsiibi tõttu ei sea õigusalaste teadmiste vähesus kaebajat halvemale positsioonile kui on vastustaja.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. N. Lebedev esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.03.2013. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei anna teistes haldusasjades kaebuste esitamine ilma kaitsja abita alust antud haldusasjas õigusabi mitteandmiseks. Kaebaja ei ole nii kompetentne ja ei tunne hästi seadust ega kohtupraktikat. Arvestades kohtuasja asjaolusid, on tegemist väga keeruka kohtuasjaga. Kohtunik esitas N. Lebedevile vastamiseks küsimusi, mis olid alandavad ja nende esitamise eesmärk jäi arusaamatuks.
4. Tartu Vangla palus jätta N. Lebedevi määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei nähtu määruskaebusest, millistel põhjustel on kohtumäärus õigusvastane. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt ei ole riigiõigusabi andmine absoluutne kohustus, mille saamiseks piisab üksnes isiku soovist ja tahtest. Isiku võimekus ise oma õigusi kaitsta ei sõltu mitte seaduste tundmisest, vaid eelkõige sellest, kas isiku arusaamisvõime toimuvast vaidlusest on objektiivne, kas ta suudab ennast piisavalt selgelt kohtule ning vastaspoolele väljendada ning oma taotlusi arusaadavalt esitada. Kuna N. Lebedev on suutnud varasemalt iseseisvalt pöörduda kohtusse ning osaleda ilma esindajata kohtuistungitel, siis on ta võimeline oma nõudeid ning nende põhjendusi ka kohtus esitama. N. Lebedev ei ole selgitanud, kuidas see kaebus võrreldes eelnevatega on keerukam ning on ekslikult seisukohal, et varasem kohtusse pöördumine ei anna alust riigi õigusabi andmisest keelduda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.03.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja N. Lebedevi määruskaebus rahuldamata.
6. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on halduskohtule esitanud kaebuse, mida oli võimalik menetlusse võtta. Asjaolu, et kaebajal paluti oma kaebust täpsustada, ei anna veel alust väita, et kaebus oli selle tõttu ebaselge. Samuti on alusetu kaebaja väide, et tegemist on keeruka haldusasjaga, kuna vaidlus käib ainult selle üle, kas kaebajal oli õigus nõuda vastustajalt talle ortopeediliste susside väljastamist. Halduskohus on õigesti märkinud, et kuna kaebaja on ka varem kaebustega halduskohtusse pöördunud ja ei ole selleks kasutanud õigusabi, siis on kaebaja võimeline ka selles asjas oma õigusi kaitsma. Peale selle on halduskohtul uurimisprintsiip, mis annab kaebajale vastustajaga võrreldes samasugused tingimused. Ka seaduste mittetundmine ei ole õigusabi andmise eelduseks, kuna eelkõige kohtul on võimalik määrata need seaduse sätted, mis on asja lahendamiseks vajalikud. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja menetlusabi andmise taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi
3