2-13-40887/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-13-40887
Legislator headnote
AI generated2-13-40887/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2-13-40887
Full text
2-13-40887
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-40887 Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi XXXOÜ (livideerimisel) vastu kahju nõudes Hagihind
20 324,67 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Olavi Järve (Swedbank AS, Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: Olavi.Jarve@swedbank.ee); Kostja: XXXOÜ (pankrotis, registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja esindaja: pankrotihaldur Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg & Ko, Juhkentali 8-16, 10132 Tallinn, e-post: advokaat@selberg.ee). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Tuvastada, et läbi XXXOÜ (pankrotis) on kriminaalmenetluses nr 1-09-15385 kirjeldatud õigusvastaste tegudega Swedbank AS-ile tekitatud kahju summas 33 563,82 eurot; 3. Tuvastada, et kriminaalasja nr 1-09-15385 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkti 8.1 kohaselt XXXOÜ (pankrotis) kontodelt XXX ja nr XXX konfiskeeritud raha summas 20 324,67 eurot näol on täies ulatuses tegemist varaga, mis on omandatud Swedbank AS vara arvelt ning Swedbank AS-i õiguste rikkumise teel kriminaalmenetluses nr 1-09-15385 kirjeldatud õigusvastaste tegudega. 4. Menetluskulud jätta kostja XXXOÜ (pankrotis) kanda. 5. Välja mõista XXXOÜ-lt (pankrotis) Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks menetluskulud seitsesada viiskümmend (750) eurot, s.o riigilõiv hagi esitamisel 750 eurot.
2-13-40887
2 6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse selgitused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse kostja õigeksvõtul, mis on esitatud kohtule ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.
Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt asjas tasunud riigilõivu summas 750 eurot.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud, kuid kostja ei ole tõendanud/väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Viktor Brügel Kohtunik