3-12-1979/47 · 3-12-1979/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1979 Haldusasi AP Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.06.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/3070-16 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.01.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AP Oil OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AP Oil OÜ, esindaja advokaat Meelis Krautmann Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA) RESOLUTSIOON 1. Tagastada menetlusosalistele nende poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid vastavalt otsuse p-s 10 märgitule. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2013. a otsus muutmata. 3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis AS AP Oil (registrikood 10241495, käesoleval ajal AP Oil OÜ) käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust OÜ-ga Vladaran Invest (müüja) seotud kütusetehingutelt maksustamisperioodil juuni 2011.

2. MTA 14.06.2012. a maksuotsusega nr 12.2-3/3070-16 kohustati AS-i AP Oil tasuma täiendavalt käibemaksu 3026,37 eurot, kuna ta oli 2011. a juuni käibedeklaratsioonis esitanud valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu 3026,37 euro võrra tegelikust suuremana.

2

Nimelt esitasid nii AS AP Oil kui ka OÜ Vladaran Invest maksuhaldurile 30.05.2011 toimunud kütusetehingu kohta arve nr 268, kuid need arved ei langenud kokku. Arvete sisu: a) AS AP Oil esitatud arve nr 268 näitas, et AS AP Oil ostis OÜ-lt Vladaran Invest kütust 395 236 l, selle hind oli 359 930,84 eurot ja lisatud käibemaks 71 986,17 eurot, summa kokku 431 917,01 eurot; b) OÜ Vladaran Invest esitatud arve nr 268 näitas, et OÜ Vladaran Invest müüs AS-ile AP Oil kütust 394 056 l, selle hind oli 344 799 eurot ja lisatud käibemaks 68 959,80 eurot, summa kokku 413 758,8 eurot. Maksuotsuse kohaselt maksuhaldur tuvastas, et AS AP Oil oli arvet nr 268 muutnud omal initsiatiivil ning eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Maksusumma 3026,37 eurot tulenes arvetel näidatud käibemaksude vahest (71 986,17-68 959,80).

3. MTA jättis maksuotsuse peale esitatud vaide oma 16.08.2012. a vaideotsusega nr 6-1/957-2 rahuldamata.

4. AP Oil OÜ esitas 17.09.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 14.06.2012. a maksuotsuse tühistamiseks. 19.11.2012 esitas kaebaja täiendavad seisukohad ja tõendid (tl 46-48), 07.12.2012 ja 19.12.2012 täiendavad tõendid ning 10.01.2013 kokkuvõtvad seisukohad (tl 127-128). Kaebuse kohaselt on küsimus selles, milline OÜ Vladaran Invest 30.05.2011. a arve nr 268 andis kaebajale õiguse käibemaksu mahaarvamiseks, st milline oli õige arve. Maksuhalduri seisukohalt on kaebaja arvet nr 268 muutnud. Kaebaja leiab, et tema arve nr 268 on õige arve, millele vastavalt ta kütuse ka soetas, ning OÜ Vladaran Invest esitas valede andmetega arve. Maksuhaldur kohaldas asjas ebaõigesti käibemaksuseadust (KMS) ning hindas ebaõigesti tõendeid. Kaebaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt. a) Kaebaja leiab, et ta ei saa vastustada müüja raamatupidamise eest. Kaebaja ei nõustu, et A.T. 16.01.2012. a seletus tõendab kaebaja poolt arve nr 268 koostamist tagantjärele ja selle juhatusele liikmele allkirjastamiseks esitamist. Asjaolu, et A.T. leidis arve e- posti aadressilt XXXXXX (vt tl 32), võib kinnitada ka seda, et ta leidis üles kaebajale saadetud õige arve. b) Kütuse kogust kilogrammides (268 048 kg) kinnitavad nii kütuse üleandmise-vastuvõtmise akt nr 268 kui ka AS NCC & PO ja TÜ Bitest kommertsladude, kus diislikütuse müügitehingud toimusid, laopidajate esitatud andmed. Oluline ongi veenduda kilogrammide õigsuses, sest kütuse kogus liitrites on sõltuv kütuse temperatuurist. c) Kaebaja tasus kütuse eest 431 917,01 eurot, so summa, mis nähtus tema enda käibemaksuarvestuses olevalt arvelt nr 268. Teiseks oli sama summa märgitud ka OÜ Vladaran Invest avalduses, milles paluti summa tasuda OÜ Aleksor Est pangakontodele. Seega tegemist ei saanud olla arve hilisema muutmisega kaebaja initsiatiivil. Samas tuleb märkida, et ka arvete muutmine ja parandamine ei ole keelatud. d) Maksuhalduri väide, justkui kaebaja oleks kütusemüüjale ette kirjutanud, milliste andmetega arvet tuleb aktsepteerida, on meelevaldne. Kaebaja on selgitanud, et arved ja avaldus saadi müüjalt elektrooniliselt ning need olid allkirjastamata. e) Käibemaksu mahaarvamisel ei saa olla määravaks asjaolu, kas OÜ Vladaran Invest on veast tulenevalt oma käibemaksudeklaratsiooni parandanud või mitte. Maksuhaldur väidab, et kuna müüja ei ole MTA-le parandusdeklaratsiooni esitanud, siis ta ei aktsepteeri suurendatud andmetega arvet. Kui müüja käibedeklaratsiooni ei paranda, siis saab maksuhaldur ise maksukohustuse aluseks olevad asjaolud määrata kindlaks maksuotsusega. Maksuhaldur pidi vähemlaekunud käibemaksu nõudma sisse müüjalt. f) Maksuhalduri väide, et kaebaja on justkui müüjale tasutud raha osaliselt tagasi saanud, põhineb oletusel.

3

g) Oluline on ka see, et maksuhaldur ei ole tasumisele määranud tulumaksu, mis tähendab, et tehingu toimumist ei ole kahtluse alla seatud.

5. Tartu Halduskohtu 25.01.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Otsuse kohaselt on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja osalusel ja/või initsiatiivil tagantjärele suuremate arvandmetega arve koostamise eesmärgiks sai olla üksnes kaebaja sisendkäibemaksu alusetu suurendamine. Vastustaja lähtus õigesti A.T. i väljastatud ja allkirjastatud arvest, mitte muudetud arvest. Kohtu põhjendused: a) Asjas tuvastatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et vastustaja pidanuks ostja asemel maksustama müüjat ehk OÜ-d Vladaran Invest. b) Kaebaja ei ole käesoleval juhul kütuse üleandmise-vastuvõtmise aktide (tl 35p-36) vormistamisel järginud tema töötaja V.K. kirjeldatud tavapärast rutiini ja selle põhjuseid pole ka usaldusväärselt selgitatud. Lisaks on oluline, et arve erinevad variandid on allkirjastanud erinevad isikud. c) Kohtul on alust kahelda kaebaja seisukohtade usaldusväärsuses, sest ta on käesolevas asjas oma seisukohti modifitseerinud ning esitanud alles kohtule tõendeid, mida saanuks esitada juba maksu- või vaidemenetluses. Kaebaja on maksumenetluses pahauskselt käitunud. d) Kaebaja ei ole mõistlikult ja eluliselt usutavalt selgitanud, miks ta tasus 413 758,80 euro maksmist nõudva arve alusel 431 917,01 eurot, sest kaebajal ei saanud olla arve tasumise ajal suurema summa maksmiseks kohustavat arvet. d) Vastustaja on tõendanud (tl 32), et 431 917,01 euro tasumiseks kaebajat kohustava arve allkirjastas A.T. alles 2011. a detsembris V.K. palvel. Asjaoludest järeldub, et arve saatis talle e-posti teel kaebaja. Kohus märgib, et kui kaebajale oleks 30.05.2011 väljastatud suuremate arvandmetega arve, nagu väidab kaebaja, olnuks tal seda arvutisüsteemi andmete kaudu võimalik tõendada. Arve tagasisaatmise fakt on aga juba tõendatud A.T. seletusega. Sellest, et kaebaja esitatud suuremate arvandmetega arvet nr 268 ei olnud suvel 2011 allkirjastatud, ei saa järeldada, et A.T. ei olnud OÜ Vladaran Invest raamatupidamises säilitatavat, so väiksemat arvet nr 268 (tl 24) enne selle kaebajale väljastamist allkirjastanud. Viimatinimetatud fakt kummutab kaebaja väite, et müüjale tasuti allkirjastamata arve alusel. e) Eelneva põhjal ei saa nõustuda, et asjas sai esineda müüjapoolne eksimus vastustajale arve nr 268 esitamisel. Nimelt suurema arve nr 268 allkirjastamine toimus alles pärast vastustajapoolse kontrolli alustamist kaebaja üle, mistõttu dokumendi muutmine oligi tingitud kontrolli alustamisest. A.T. 16.01.2012. a seletus ei ole usaldusväärne, sest 08.09.2011. a seletuse (tl 30-31) kohaselt tegeles vaidlusaluse tehinguga tema poeg A.T. ning ka väiksem arve oli tema allkirjaga. A.T. 16.01.2012. a seletus on mõjutatud tema ja V.K. kohtumisest detsembris 2011. A.T. seletusest tuleneb üheselt, et ta sai suurema arve kaebajalt. f) Määrav on see, et OÜ Vladaran Invest 2012. aastast tegutsev juhatus/juhatuse liikmed ei ole MTA-le parandusdeklaratsiooni esitanud. Seega, müüja ei aktsepteeri A.T. tagantjärele allkirjastatud arvet nr 268, vaid aktsepteerib A.T. i 2011. mais allkirjastatud arvet. Tegelikult A.T. polnudki arve allkirjastamiseks õigustatud, sest mõlema arve (tl 24, 25) väljastajaks on märgitud A.T. . g) Kohus lähtub kaebajal arve nr 268 tasumise ajal olnud dokumentidest ja leiab, et kütuse tiheduse, temperatuuri jmt asjaolude seostamine maksuotsuse väidetava õigusvastasusega ei ole tehingu teostamise faktilistel asjaoludel kaebaja maksustamise aspektist asjakohane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4

6. AP Oil OÜ 25.02.2013. a apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada MTA 14.06.2012. a maksuotsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõigusnormi, hindas ebaõigesti tõendeid ning rikkus kohtumenetluse normi. Põhjendused: a) Halduskohus on tuginenud ebaolulistele asjaoludele ja tõenditele. Kohus ei ole põhjendanud ega viidanud KMS-i sätetele, mille alusel ta leidis, et kaebajal ei ole õigust käibemaksu maha arvata. b) Asjaolu, et müüja polnud teadlik kaebaja esitatud arve nr 268 olemasolust, pole tõendatud. Põhjendamatult kaugeleulatuvaid järeldusi on tehtud V.K. ja OÜ Vladaran Invest suhtlusest 2011. a detsembris, kuigi selles ei olnud midagi ebatavalist. c) Kaebaja tähelepanu pole ei maksu- ega kohtumenetluses juhitud sellele, et oleks vaja esitada digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktid. Maksuhaldurile esitas kaebaja aktid paberkandjal, kuid kaebajal on need olemas ka digitaalselt allkirjastatud kujul. d) Kaebaja ei ole eitanud, et sai OÜ-lt Vladaran Invest allkirjastamata arve nr 268 e-postiga. Ebaselgeks jääb, miks on oluline, et erinevate andmetega arved nr 268 allkirjastasid erinevad isikud. Tehingu toimumise ajal oli juhatuse liige A.T. , seletuste andmise ajal tema ja A.T. . Äriregistrist piiranguid esindamiseks ei tulenenud. e) Kohus pole põhjendanud, milles seisneb kaebaja poolt oma seisukohtade oluline modifitseerimine ning mis mõju avaldab see väitele, et kaebaja sai müüjalt kütust vastavalt tema variandile arvest nr 268. f) Kaebaja ei ole maksumenetluses pahauskselt käitunud, vaid esitas nõutud tõendid ja andis seletusi. Kohtumenetluses täiendavate tõendite esitamise tingis selleks tekkinud vajadus. Kohus pole põhjendanud, milliseid tõendeid oleks kaebaja pidanud esitama juba maksumenetluses ning mille alusel ta leidis, et kaebajal oli võimalik neid esitada. g) Kohtu hinnangul pole kaebaja usutavalt selgitanud, miks ta tasus 413 758,80 euro maksmist nõudva arve alusel 431 917,01 eurot. Kaebaja hinnangul on aga asjaolu, et müüja eksib või kajastab oma käibemaksuarvestuses teadlikult väiksemat arvet, küllaltki usutav. h) MTA poolt kaebajale täiendava tulumaksu määramata jätmine kinnitab, et maksuhalduril puuduvad pretensioonid 431 917,01 euro tasumise osas. i) A.T. seletused arve allkirjastamise kohta on ekslikult kajastatud. A.T. ei ole oma seletusi muutnud. 08.09.2011 ei olnud juttu arvete nr 268 erinevusest. j) Kohtu väide, et V.K. kinnitas 11.08.2011. a seletuses, et OÜ Vladaran Invest väljastas kaebajale esialgsete summadega arve 30.05.2011 e-posti teel, on meelevaldne. k) Kohtul võib olla õigus, et A.T. oli OÜ Vladaran Invest raamatupidamises oleva arve enne kaebajale väljastamist allkirjastanud, kuid kaebaja ei olnud sellest arvest ega allkirjastamisest teadlik. Põhjendamatu on seisukoht, nagu oleks arve parandamine välistatud, kui dokumentide muutmine oli tingitud raamatupidamisdokumentide kontrollist. l) Kaebaja käibemaksu mahaarvamise õigus ei sõltu sellest, kas müüja parandusdeklaratsiooni esitab. Oluline on see, milline arve oli õigete arvnäitajatega. Uute tõenditena on lisatud: 1) digitaalallkirjadega 31.05.2011. a üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 268 ja 275 ja 2) 08.06.2011. a e-kiri manustega.

7. Vastustaja palub 21.03.2013. a vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused: a) Alusetu on etteheide, et kohus pole viidanud KMS-i sätetele, mis ei luba maha arvata käibemaksu kaebaja arvel märgitud ulatuses. Küsimus ei ole selles, kas kaebajal oli mahaarvamise õigus, vaid selles, milline kahest arvest selleks õiguse andis. Kohus lähtus õigesti A.T. i väljastatud ja allkirjastatud arvest. b) Apellatsioonkaebuse p-s 5.4 viidatud kohtu hinnangud ei saanud olla üllatavad, sest need tulenesid tõenditest. Kohus on andnud kaebajale võimaluse oma seisukohtade selgitamiseks.

5

c) Pole kahtlust, et tegelikku tehingut kajastab OÜ Vladaran Invest esitatud arve, millel oli diislikütuse koguseks märgitud 794 056 l. Nimelt kinnitavad üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 268 ja nr 275, et AS NCC & PO kommertslaos andis müüja ostjale üle 318 764 l. TÜ Bitest kommertslaos antud kauba saatelehed kinnitavad 75 292 l diislikütuse üleandmist. Seega kokku anti üle 794 056 l kütust. Üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamise küsimus ei oma asja lahendamisel tähendust, seega ei ole apellatsioonkaebusele lisatud üleandmise- vastuvõtmise aktid vajalikud. Need on juba vastustaja poolt kohtule esitatud. d) Maksuhaldur ei ole kinnitanud, et kütuse eest maksti 431 917,01 eurot, vaid seda, et selline summa OÜ Aleksor Est pangakontodele kanti. See ei tähenda, et summa tasuti täies mahus soetatud kütuse eest. Vastustaja on seisukohal, et kütuse eest tasuti 413 758,80 eurot. e) Kaebaja pole suutnud tõendada, et müüdud kütuse kogus liitrites oli suurem kui nähtub kommertsladudes vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktidest. Sealjuures ei saa seda tõendada edasimüüki kajastavate tõenditega, sest nagu kaebaja ise on selgitanud, oleneb kütuse kogus ja tihedus temperatuurist. Seega ei saa kütuse soetamisaegset kogust tuvastada edasimüügiaegse koguse alusel. Kaebaja väited muudab absurdseks ka see, et lisaks koguste erinevustele olid arvetel erinevad liitrihinnad. f) Asjaolu, et OÜ Vladaran Invest ei ole käibedeklaratsiooni parandanud, on tehingu asjaolude hindamisel oluline. Järelikult ei ole müüja üheselt kinnitanud tehingu toimumist kaebaja väidetud asjaoludel. g) Õige on seisukoht, et A.T. ei olnud õigustatud arvet allkirjastama, sest tema polnud selle väljastajaks. Küsimus ei ole üleüldises volituste puudumises, vaid konkreetse arve väljastajas ja allkirjastajas. Kohtu seisukohad seoses A.T. seletuste ebausaldusväärsusega on põhjendatud. h) Kohus ei ole arve parandamist võimatuks pidanud, vaid leidis, et praegusel juhul oli see tingitud raamatupidamisdokumentide kontrollist. i) Vastustaja juhib tähelepanu, et avalduse, milles paluti kütuse eest tasumist OÜ Aleksor Est pangakontole, esitas kaebaja maksuhaldurile alles 04.01.2012. j) Vastustaja ei pidanud käesolevas asjas tegema järeldusi kaebaja tulumaksukohustuse osas, sest kontrolliti käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. k) Halduskohus tuvastas õigesti, et suuremate arvandmetega arve allkirjastamine toimus kaebaja ettepanekul. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu oleks müüja kaebajale arve väljastanud e-kirja teel 08.06.2011, on vastuolus kaebaja varasemate väidete ja teiste kogutud tõenditega, eriti arvestades, et esimese makse kütuse eest tegi kaebaja juba 30.05.2011. Uue tõendina lisatud 08.06.2011. a e-kirja osas pole kaebaja põhjendanud, miks seda tõendit ei saanud esitada varem. Lisaks pole aru saada, kes on kirja saatja. Vastustaja esitab ringkonnakohtule tõendina maksekorralduse nr 296 selle kohta, et esimene makse kütuse eest tehti 30.05.2011 OÜ Aleksor Est pangakontole.

8. Kaebaja esitas 24.10.2013 vastuse MTA vastusele ja 28.11.2013 menetluskulude nimekirja. Vastuse põhjendused: a) Kaebaja ei vaidle vastu, et TÜ Bitest lattu paigutati ostetud kütusest 75 292 l. AS NCC & PO laos ladustas kaebaja aga OÜ-lt Vladaran Invest soetatud kütust koguses 268 048 kg, millele vastas 319 944 l. Aktidel märgitud liitrid ei olnudki olulised, kuna kokku lepiti tihedustes. Ühestki tõendist ei tulene, et müüja müüs kaebajale 394 056 l kütust. b) Asjaolu, et A.T. seletused on olnud ebalevad, on põhjustatud sellest, et tehinguga tegeles A.T. . Kogu summa tasuti kütuse eest. Määrav ei ole ka erinevus liitrihinnas. Kaebaja kinnitab jätkuvalt, et ei ole müüja poolt maksuhaldurile esitatud arvet näinud, vaid on lähtunud 08.06.2011 saadust.

6

Kuna müüja ja kaebaja olid pikaajalised tehingupartnerid, siis ei ole midagi ebatavalist selles, et makseid tehti juba enne arve saamist. Kaebaja on ka varem müüja korraldusel tasunud OÜ Aleksor Est kontole. Täiendavate tõenditena esitab kaebaja kolm maksekorraldust, millest nähtub, et kaebaja on varem müüjale tasunud OÜ Aleksor Est pangakontole. Veel kaks tõendit tõendavad 08.06.2011. a e-kirja ja selle manustesse puutuvat.

9. Vastustaja esitas 09.12.2013 vastuse kaebaja seisukohtadele. a) Kaebaja on nõustunud 31.05.2011. a kütuse üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud kütuse kogusega 318 764 l ehk 268 048 kg. Puudub igasugune alus öelda, et kogus kilogrammides on õige, aga kogus liitrites mitte. Absurdne on väide, et kütuse tihedus on kokkulepitav. Tegemist on füüsikalise suurusega. b) Pole eluliselt usutav, et tegelik kütusekogus selgus alles edasimüügil ja et suurem osa kütuse eest tasuti juba enne arve saamist. Väide arve saatmise kohta 08.06.2011 on vastuolus kaebaja varasema väitega, et arve saadeti 30.05.2011 (tl 33p) ja A.T. 08.09.2011. a seletusega. c) Maksuhaldur ei pidanud müüja maksuarvestuses mingeid muudatusi tegema, sest A.T. 16.01.2012. a seletus polnud tõene. Maksekorraldused varasemate maksete kohta OÜ-le Aleksor Est pole asjakohased. Vastustaja ei sea kahtluse alla, et kaebaja teadis kontonumbrit. Küsimus on selles, et käesolevatel asjaoludel on sinna maksete tegemine ilma arveta ebausutav. Ka tõendid seonduvalt 08.06.2011. a e-kirja ja selle manustega ei oma tähendust. 08.06.2011 mingite dokumentide saatmine ei lükka ümber, et arve saadeti kaebajale juba 30.05.2011. Kaebaja püüab täiendavate selgituste ja tõenditega kohtu tähelepanu olulistelt tõenditelt ja asjaoludelt kõrvale juhtida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus tagastab kaebajale viimase poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud digitaalallkirjadega 31.05.2011. a üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 268 ja 275, kuna samad aktid on toimikus juba olemas (tl 35-36) ja 08.06.2011. a e-kirja koos manustega, sest apellant pole põhjendanud, miks seda tõendit ei saanud vajadusel esitada juba halduskohtule (HKMS § 182 lg 2). Kuna 08.06.2011. a e-kiri tagastatakse, siis puudub vajadus asja materjalide juurde võtta ka kaebaja täiendavale kirjalikule seisukohale lisatud 08.06.2011. a e-kirjaga seonduvaid väljatrükke. Kolm maksekorraldust numbritega 540, 94 ja 293 tagastab ringkonnakohus kaebajale põhjusel, et need ei ole oma sisult käesoleva vaidlusküsimuse lahendamiseks asjakohased tõendid. Kuna kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud täiendavad tõendid tagastatakse, puudub vajadus asja materjalide juurde võtta ka vastustaja poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastusele lisatud maksekorraldust nr 296 ja see tuleb MTA-le tagastada.

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning sel põhjusel ja lähtudes HKMS §-st 108 lg 1 jäävad ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide ja vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduste pinnal võimalik nõustuda kaebaja väidetega, nagu oleks Tartu Halduskohus 25.01.2013. a otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud kohtumenetluse norme, mis tõi kaasa sisult ja lõppjäreldustelt ebaõige lahendi tegemise. Vaidlusalune kohtuotsus on igati õiguspärane ja ringkonnakohus ei tuvastanud asja

7

materjalide alusel ka ühtegi sellist olulist menetlusnormi rikkumist, mis annaks aluse halduskohtu otsuse tühistamiseks.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on põhiliseks vaidlusküsimuseks olnud see, milline OÜ Vladaran Invest 30.05.2011 arve nr 286 annab kaebajale õiguse käibemaksu mahaarvamiseks. Maksumenetluses kogutud tõenditest on nimelt selgunud, et AP Oil OÜ ostjana kajastas enda maksuarvestuses arvet, mille kohaselt on müüdud kütuse koguseks märgitud 395 236 liitrit ning mille on tagantjärele allkirjastanud A.T. (tl 25). Müüja OÜ Vladaran Invest maksuarvestuses oli kajastatud arve, mille kohaselt on müüdud kütuse koguseks olnud 394 056 liitrit ning mille allkirjastas A.T. (tl 24). Arved erinevad ka summa osas. Eeltoodu alusel on põhjendamatu kaebaja etteheide, et halduskohus ei ole otsuses viidanud käibemaksuseaduse sätetele, mille alusel leiti, et AP Oil OÜ-l ei ole õigust maha arvata käibemaksu tema poolt maksuhaldurile esitatud 30.05.2011 arvel nr 268 märgitud käibemaksusumma ulatuses. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, kas AP Oil OÜ-l oli õigus käibemaksu mahaarvamiseks AP Oil OÜ arve alusel. Küsimus oli üksnes selles, milline kahest tehingu kohta koostatud arvest selleks õiguse annab ja seega ei pidanudki halduskohus viitama käibemaksuseaduse sätetele, mis ei võimalda AP Oil OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamist, vaid pidi võtma seisukoha, milline arve annab sisendkäibemaksu mahaarvamiseks aluse. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 25.01.2013. a otsuses asunud põhjendatult seisukohale, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse tegemisel õigesti lähtunud A.T. i väljastatud ja allkirjastatud arvest ning on kaebaja maksukohustuse määratlenud õigesti. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et sisendkäibemaksu alusetut mahaarvamist õigustavad dokumendid on koostatud kaebaja teadmisel ja/või osalemisel. Ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuse punktis 5.4 viidatud halduskohtu hinnangud ja seisukohad ei saanud kaebajale olla üllatavad, sest need tulenevad asjas kogutud tõenditest ning poolte endi poolt avaldatud seisukohtadest. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus pole andnud talle võimalust oma seisukohti selgitada. Toimiku materjalidest nähtub vastupidine olukord - kuna kaebaja asus halduskohtu istungil seisukohale, et vajab täiendavate tõendite kogumiseks aega, võimaldas halduskohus talle seda ning rahuldas ka kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses, kus kaebaja esitas veel hulgaliselt uusi tõendeid ning seisukohti.

14. Mis puudutab veel arvet nr 268, siis lisaks sellele arvele on kütuse ostu-müügi tehingu käigus vormistatud veel mitmeid dokumente, mis kinnitavad täiendavalt maksuhalduri seisukohta, et vaatlusalust tehingut kajastab just OÜ Vladaran Invest raamatupidamises kajastatud arve. Nimelt on OÜ Vladaran Invest AP Oil OÜ-le kütuse üle andnud NCC & PO kommertslaos ning TÜ Bitest kommertslaos. OÜ Vladaran Invest poolt AP Oil OÜ-le kütuse üleandmist AS NCC & PO kommertslaos kinnitavad 31.05.2011 koostatud üleandmise- vastuvõtmise aktid nr 268 ja 275, millest nähtuvalt on OÜ Vladaran Invest andnud AS NCC & PO kommertslaos AP Oil OÜ-le üle 318 710 + 54 = 318 764 liitrit diislikütust. Lisaks sellele on OÜ Vladaran Invest andnud AP Oil OÜ-le kütust üle TÜ Bitest kommertslaos – kauba saatelehtede nr 310511-1, nr 310511-2 ja nr 310511-3 kohaselt on OÜ Vladaran Invest toimetanud AP Oil OÜ-le Bitest TÜ kommertslattu 33 000 + 24 500 + 17 792 = 75 292 liitrit diislikütust. TÜ Bitest laos üle antud kütuse kogust kinnitab ka 01.06.2011 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvalt andis AP Oil OÜ 31.05.2011 TÜ Bitest terminali kommertslattu hoiule 75 292 liitrit kütust. Seega kinnitavad nii saatelehed kui ka üleandmise-vastuvõtmise akt, et OÜ Vladaran Invest andis TÜ Bitest kommertslaos AP Oil OÜ-le üle diislikütust 75 292 liitrit. Eeltoodust nähtuvalt on OÜ Vladaran Invest kahes laos andnud kokku AP Oil OÜ-le üle 318 764 + 75 292 = 794 056 liitrit diislikütust. Sama koguse kütust – 794 056 liitrit – on OÜ

8

Vladaran Invest müünud AP Oil OÜ-le ka vastavalt arvele nr 268, mille esitas maksuhaldurile 08.09.2011 kontrollimiseks OÜ Vladaran Invest. Seega ei ole ka ringkonnakohtul kahtlust selles, et tegelikku tehingut kajastab OÜ Vladaran Invest maksuarvestuses kajastatud ning tema poolt maksumenetluses 08.09.2011 maksuhaldurile esitatud arve ning sellega seonduv avaldus nr 268, milles paluti arve tasuda OÜ Aleksor Est pangakontodele summas 413 758,80 eurot. Asjaolu, et halduskohus on pidanud vajalikuks otsuses tähelepanu juhtida üleandmise- vastuvõtmise aktide tavapärasest erinevale vormile, ei oma ringkonnakohtu hinnangul asja sisulise lahendamise seisukohalt määravat tähendust, sest halduskohus ei teinud selle põhjal kaebaja maksukohustust mõjutavaid järeldusi.

15. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on apellatsioonkaebuses samuti ekslikult väitnud, et maksuhaldur kinnitab maksuotsuses kütuse eest tasumist summas 431 917.07 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust olnud selle üle, et kaebaja on sellise summa OÜ Aleksor Est pangakontodele kandnud, kuid maksuhaldur ega ka halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et see summa tasuti täies mahus OÜ-lt Vladaran Invest soetatud kütuse eest. Maksuhaldur leidis, et AP Oil OÜ tasus OÜ-le Vladaran Invest soetatud kütuse eest 413 758,80 eurot, millest käibemaks moodustab 68 959,80 eurot. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses tõendanud, et tehingu pooled oleksid tehingu käigus tuvastanud, et müüdud kogus liitrites oleks olnud suurem, kui nähtub kommertsladudes vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktidest. Eeltoodu tõttu on ebaõige ka kaebaja väide, et ta oli saanud kütuse just ja üksnes tema raamatupidamises kajastatud arvel märgitud koguses (liitrites). Sellega seonduvalt on maksuhaldur õigesti viidanud asjaolule, et kaebaja raamatupidamises kajastatud arvel nr 268 näidatud kütuseliitri hinna ja koguse korrutamisel ei ole tulemuseks arvel näidatud summa ning nimetatud asjaolu viitab endiselt sellele, et OÜ Aleksor Est arvele kantud summat on üritatud sisustada tagantjärele ning see ei ole olnud OÜ Vladaran Invest poolt müüdud kauba tegelik hind.

16. Kaebaja on korduvalt püüdnud OÜ-lt Vladaran Invest soetatud kütusekogust (liitrites) tõendada kütuse edasimüüki kajastavate tõenditega, kuid ringkonnakohus leiab samuti, et kaebaja viited AP Oil OÜ poolt kütuse müüki kajastavatele dokumentidele ei ole asjakohased, sest välistingimuste (temperatuuri) erinevuse tõttu ei saa müügiaegset kütuse tihedust ja sellest tulenevalt ka kogust liitrites võtta arvesse soetamisaegse kütusekoguse kindlakstegemisel. Lisaks nähtub soetamisaegne kütusekogus liitrites selgelt olemasolevatest kütuse soetamise käigus koostatud dokumentidest, milleks on üleandmise-vastuvõtmise aktid ja saatelehed. Samuti on kaebaja väide, et kütuse soetamise koguse (liitrites) kindlakstegemisel tuleb lähtuda kogustest ja tihedusest edasimüügi ajal, vastuolus tema enda esitatud seisukohaga, et kütuse kogus liitrites ja selle tihedus sõltub temperatuurist. Iseenesest ei ole vale väide, et kütuse tihedus ja sellega seonduvalt ka kütuse kogus liitrites sõltub temperatuurist, kuid samal põhjusel ei saa kütuse soetamisaegset tihedust ja kogust liitrites kindlaks teha alles 7-10 päeva hiljem, kui välistingimused võivad märgatavalt erineda soetamisaegsetest tingimustest. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kütuse koguseid või tihedust on sellel ajal, kui AP Oil OÜ kütuse vastu võttis, kontrollitud ja et oleks kindlaks tehtud, et üleandmise-vastuvõtmise aktides on kajastatud ebaõiged andmed. Seega on põhjendamatu AP Oil OÜ väide, et kütuse tihedus või kogus, mis OÜ Vladaran Invest AP Oil OÜ-le üle andis, oli erinev OÜ Vladaran Invest raamatupidamises kajastatud arvel ning üleandmise aktidel märgitust ning et just sellest tingituna oli üleantud kütuse kogus (liitrites) suurem. Eeltoodud väidet ei kinnita ka asjaolu, et AP Oil OÜ raamatupidamises kajastatud arvel oli lisaks kütuse koguse suurenemisele ka kütuse liitrihind oluliselt kõrgem (3,6 sendi võrra liitrilt), kui esialgsel arvel. Ainsaks selgituseks selle kohta väitis OÜ Vladaran Invest juhatuse

9

liige maksuhaldurile antud seletuses, et hind tõusis seetõttu, et OÜ-le Aleksor Est kanti üle suurem summa. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga, mille järgi üksnes asjaolu, et ostja kandis OÜ-le Aleksor Est üle suurema summa, ei põhjusta hinna muutmist kahe isiku vahelises tehingus. Ostja eksimus kauba eest tasumisel ei ole müüdava kauba hinna tõstmise ja arve muutmise põhjenduseks, sest selline käitumine tehingupoolte vahel ei oleks eluliselt usutav. Kuna AP Oil OÜ kauba saajana oli tegelikult teadlik, et kaupa saadi väiksemas koguses, oli kaebaja seega teadlik ka sellest, et kogu väljamakstud summa ei olnud tasu soetatud kütuse eest. Seetõttu ei saanud tal tekkida arusaama, et vastav väljamakse kujutas endast muuhulgas ka käibemaksu tasumist nende enda poolt fabritseeritud ja tegelikult soetatud kütusest suuremat kogust ja hinda kajastava arve järgi. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti lähtunud kaebajal arve nr 268 tasumise ajal olemas olnud dokumentidest ja leidnud, et kütuse tiheduse, temperatuuri jmt asjaolude seostamine maksuotsuse väidetava õigusvastasusega ei ole tehingu teostamise faktilistel asjaoludel kaebaja maksustamise aspektist asjakohane.

17. Kaebaja on apellatsioonkaebuses samuti leidnud, et käibemaksu mahaarvamisel ei saa olla määravaks asjaolu, kas OÜ Vladaran Invest on veast tulenevalt oma käibedeklaratsiooni parandanud või mitte. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et nimetatud asjaolu oli oluline tehingu asjaolude hindamisel. OÜ Vladaran Invest seisukohta nimetatud küsimuses ei saa arvestada üksnes juhatuse liikme ütluse põhjal, kui äriühingu deklareeritud maksukohustuses muudatust kajastatud ei ole. OÜ Vladaran Invest ei ole rohkem kui aasta jooksul parandusdeklaratsiooni esitanud ja seega asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et OÜ Vladaran Invest ei ole üheselt kinnitanud tehingu toimumist AP Oil OÜ raamatupidamises kajastatud arvel näidatud tingimustel. Ringkonnakohtu hinnangul on ka halduskohus õigesti pidanud vaidluse lahendamisel oluliseks seda, et müüja esindajad ei ole pidanud vajalikuks parandusdeklaratsiooni esitada ja eeltoodu pinnal põhjendatult järeldanud, et müüja ei aktsepteeri A.T. poolt tagantjärgi allkirjastatud arvet nr 268, vaid A.T. i poolt 2011. a mais allkirjastatud arvet nr 268. Halduskohtu sellesisuline seisukoht ei saanud ka kaebajale üllatav olla, sest sellele väitele on tuginenud ka maksuhaldur nii maksuotsuses kui ka 11.10.2012. a vastuses kaebusele.

18. Halduskohus on samuti õigesti leidnud, et A.T. ei olnud õigustatud arvet nr 268 allkirjastama, sest tema ei olnud selle väljastajaks. Halduskohus ei ole teinud kaebajale etteheidet selles osas, et A.T. l üldse puuduksid volitused Vladaran Invest OÜ esindamiseks või selle äriühingu nimel arvete allkirjastamiseks, vaid on viidanud asjaolule, et konkreetsel arvel oli selle väljastajana märgitud A.T. ning seetõttu pidi arvel olema ka sama isiku allkiri. Põhjendamatu on kaebaja viide sellee, et A.T. on A.T. i isa. Nimetatud asjaolu ei anna A.T. le õigust teise isiku eest arvele allkirja kirjutamiseks.

19. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et A.T. poolt oma 08.09.2011 seletuste muutmine 16.01.2012 antud seletuses ei ole usaldusväärne, kuna viimati nimetatud seletus on ilmselgelt mõjutatud A.T. ja V.K. kohtumisest detsembris 2011. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalidest nähtuvalt maksuhaldurile 08.09.2011 seletust andes ei olnud A.T. üldse teadlik AP Oil OÜ raamatupidamises kajastatud arve nr 268 olemasolust ning kinnitas, et juunis 2011 OÜ Vladaran Invest arveid AP Oil OÜ-le ei esitanud. Samuti on kaebaja vaidlustatud kohtuotsuse põhjal ekslikult asunud seisukohale, et halduskohus peab arve nr 268 parandamist võimatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus nõustunud kaebaja väitega OÜ Vladaran Invest eksimusest maksuhaldurile arve nr 268 esitamisel põhjusel, et arve muutmine oli halduskohtu hinnangul tingitud kaebaja raamatupidamisdokumentide kontrollist.

10

Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et kuna müüjal oli müügi kohta kaks arvet, pidi müüja maksuhaldurile teatama, milline arve on õige. Ringkonnakohus leiab, et ka juhul kui müüja kinnitab tehingut, oli maksuhalduril õigus kontrollida selle väite tõesust ja seda eriti juhul, kui müüja maksuarvestus kajastas tehingut ostjast erinevalt. Menetluse käigus kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude pinnalt asus maksuhaldur seega põhjendatult seisukohale, et A.T. kinnitus tehingu toimumisest AP Oil OÜ raamatupidamises kajastatud arve nr 268 tingimustel ei ole tõene.

20. Ringkonnakohus ei nõustu samuti kaebaja väitega, et ta soetas kütuse vastavalt tema valduses olevale arvele nr 268 ning tasus müüjale sellel arvel märgitud summa. Kaebaja on ka märkinud, et tema arvates ei takista asjaolu, et OÜ Vladaran Invest arvestas, deklareeris ja tasus kütuse müügilt käibemaksu 3026,37 euro võrra vähem, kaebajal käibemaksu maha arvata summas, mis on märgitud tema käibemaksuarvestuses kajastatud OÜ Vladaran Invest arvel (so 71 986,17 eurot). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles osas ning leiab, et asja materjalidest nähtuvalt on maksuhalduri poolt teostatud kontrolli käigus tõendamist leidnud, et suuremate arvnäitajatega arve koostati AP Oil OÜ initsiatiivil, kuid tegelikult toimus tehing AP Oil OÜ ja OÜ Vladaran Invest vahel OÜ Vladaran Invest maksuarvestuses kajastatud tingimustel. Maksuhaldur on võtnud 16.01.2012 seletuse ka OÜ Vladaran Invest juhatuse liikmelt A.T. lt ja sellest seletusest nähtuvalt pöördus 2011. a detsembris A.T. poole AP Oil OÜ esindaja V.K. , kes palus tal allkirjastada suuremate arvandmetega arve nr 268. A.T. seletuse kohaselt leidis ta vastava arve oma e-posti aadressilt XXXXXX. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et suuremas summas arve allkirjastamine A.T. poolt toimus kaebaja ettepanekul. Maksumenetluses on samuti selgunud, et ostetud kütusekogus liitrites vastas OÜ Vladaran Invest raamatupidamises kajastatud arvele. AP Oil OÜ oli kütuse ostjana teadlik, milline kogus kütust tegelikult osteti ning ei ole eluliselt usutav, et ta oleks olnud nõus tasuma suurema koguse kütuse eest, kui ta tegelikult soetas. Sellest tulenevalt asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et tagantjärele suuremas koguses kütuse ja suurema summaga arve koostamise eesmärgiks oli kaebaja sisendkäibemaksu suurendamine. Eeltoodust tulenevalt on ka halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja väited seonduvalt OÜ-ga Vladaran Invest 2011.a mais tehtud tehinguga ei ole eluliselt usutavad. Kaebaja ei ole kohtu hinnangul välja toonud ühtegi eluliselt usutavat ja tavapärasele ettevõtlusele omast asjaolu, miks ta käitus taoliselt olukorras, kus ükski tõend ei viita sellele, et kaebajal kui ostjal oli müüjaga sõlmitud 30.05.2011. a seisuga mingi teisesisuline kokkulepe kui tuleneb 30.05.2011. a arvest nr 268 (tl 24).

21. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et OÜ-le AP Oil tulumaksu määramata jätmine kinnitab eeskätt seda, et maksuhalduril puuduvad pretensioonid nimetatud summa tasumise suhtes. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur AP Oil OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2011. a juuni. Kuna kontroll toimus üksnes käibemaksu osas, ei pidanudki maksuhaldur kontrolli tulemusel tegema järeldust AP Oil OÜ tulumaksukohustuse osas. Maksuhalduril on võimalik võtta seisukoht AP Oil OÜ nimetatud perioodi tulumaksukohustuse osas MKS §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. Samuti ei ole maksuhaldur piiranud kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust vaid leidis, et see õigus on kaebajal OÜ Vladaran Invest raamatupidamises kajastatud arve nr 268 alusel, mitte AP Oil OÜ raamatupidamises kajastatud sama numbriga arve alusel. Käesoleval juhul on müüja aga deklareerinud käivet vastavalt tema raamatupidamises olnud arvele ning on seetõttu maksnud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksuna maha arvas. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et maksuhalduri poolt ostja sisendkäibemaksu vähendamine oli põhjendatud.

11

22. Ringkonnakohus leiab, et ka kaebaja 24.10.2013. a täiendavast seisukohast tulenevad põhjendused ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Nagu juba varasemalt märgitud, oli poolte vahel vaidlus selle üle, kas OÜ Vladaran Invest ja AP Oil OÜ vahel toimunud kütusemüüki kajastab OÜ Vladaran Invest 30.05.2011 arve nr 268, millel näidati müüdud kütuse kogusena 395 236 liitrit ja arve summaks oli 431 917,07 eurot (AP Oil OÜ raamatupidamises kajastatud arve) või sama kuupäeva ja numbriga arve, millel müüdud kütuse kogusena näidati 394 056 liitrit ja arve summaks oli 413 758,80 eurot (OÜ Vladaran Invest raamatupidamises kajastatud arve). Vastustaja oli seisukohal, et tehingut kajastab arve, millel diiselkütuse kogusena märgiti 394 056 liitrit ja arve summaks oli 413 758,80 eurot. OÜ Vladaran Invest müüdud kütus on AP Oil OÜ-le üle antud osaliselt AS NCC & Po kommertslaos ning osaliselt TÜ Bitest laos alljärgnevalt: 01.06.2011 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on OÜ Vladaran Invest TÜ Bitest kommertslaos AP Oil OÜ-le kütust üle andnud 75 292 liitrit. TÜ Bitest kommertslaos ladustatud kütusekogust 75 292 liitrit kinnitab ka 01.06.2011 üleandmise-vastuvõtmise akt, millega AP Oil OÜ andis kütuse hoiule TÜ Bitest kommertslattu, ning saatelehed. Kaebaja 24.10.2013. a täiendavast seisukohast nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust nimetatud kütusekoguse osas. Seega ei ole kaebajal iseenesest mingit põhjust arvutada TÜ Bitest laos üle antud kütusekogust ümber kilogrammidesse ja arvutada välja kütuse tihedust, sest sellel ei ole vaidluse sisulise lahendamise seisukohalt mingit tähtsus. Samuti ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluline asjaolu, milline oli kütuse tihedus siis, kui seda TÜ Bitest laost edasi müüdi. AS NCC & PO kommertslaos on 31.05.2011. a üleandmise-vastuvõtmise aktidest nr 268 ja 275 nähtuvalt Vladaran Invest OÜ andnud OÜ-le AP Oil üle (318 710 + 54 =) 318 764 liitrit kütust. Aktidel on kogus fikseeritud ka kilogrammides – 268 048 kg. Seega, kokku on TÜ Bitest ja AS NCC & PO kommertsladude üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt üle antud kütust 318 764 + 75 292 = 394 056 liitrit. Sama kogus kajastub ka OÜ Vladaran Invest raamatupidamises kajastatud arvel.

23. Kaebaja on oma 24.10.2013. a seisukohas nõustunud, et 31.05.2011. a kütuse üleandmise- vastuvõtmise aktist nähtub üleantud kütusekogusena 318 764 liitrit / 268 048 kg. Samas väidab ta, et diislikütuse üleandmisel olid olulised eeskätt kilogrammid ja et need olid õiged. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu, sest kui üleandmise-vastuvõtmise aktil on kajastatud kogus nii liitrites kui ka kilogrammides, siis akti allkirjastamine tähendab seda, et isikud kinnitavad kõikide sellele kantud andmete õigsust. Seega puudub igasugune alus väita, et kütuse kogus ainult kilogrammides oli oluline või et kogus liitrites oli ebaõige. Kütuse üleandmine ja vastuvõtmine toimus 31.05.2011. Aktist nähtuvad kogused koos TÜ Bitest laos üle antud kogustega kinnitavad maksuhalduri poolt aktsepteeritud arve nr 268 õigsust. Kaebaja väide on see, et kui AS NCC & PO kommertslaost müüdi AP Oil OÜ poolt 319 944 liitrit kütust edasi, siis järelikult AP Oil OÜ ka sama koguse liitrites OÜ-lt Vladaran Invest soetas. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide, et kütuse soetamise koguse (liitrites) kindlakstegemisel tuleb lähtuda kogustest ja tihedusest edasimüügi ajal, endiselt ilmses vastuolus tema enda seisukohaga, et kütuse kogus liitrites ja tihedus muutuvad tulenevalt välistemperatuurist. Ühest küljest väidab kaebaja, et kütuse tihedus ja kogus liitrites sõltuvad välistemperatuurist, teisalt aga peab ta võimalikuks tugineda kütuse kogusele liitrites, kui muutumatule suurusele. Nagu varem juba märgitud, nõustub ringkonnakohus iseenesest kaebaja väitega, et kütuse tihedus ja sellega seonduvalt ka kogus liitrites, sõltub temperatuurist. Samas nõustub ringkonnakohus ka vastustaja seisukohaga, et just selsamal põhjusel ei saa kütuse soetamisaegset tihedust ja kogust liitrites kindlaks teha 7-10 päeva hiljem toimunud edasimüügi andmetest lähtudes, sest müügihetke välistingimused võivad märgatavalt erineda soetamisaegsetest tingimustest. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja arutlused

12

ja arvutused teemal, milline kogus kütust liitrites müüdi AP Oil OÜ poolt edasi ning täiesti alusetu on kaebaja järeldus, et sama kogus liitrites järelikult ka soetati. Iseenesest võis AS NCC & PO laost kütuse edasimüügi ajal 268 048 kg kütusele vastata ka kütusekogus 319 944 liitrit. See aga ei tähenda, et soetamise hetkel oleks kütusel olnud sama tihedus ja sama kogus liitrites. Sõltuvalt välistingimustest võib 268 048 kilogrammile kütusele vastav kogus liitrites olla ka 318 764 liitrit, nagu AS NCC & PO laos toimunud üleandmise- vastuvõtmise aktidest nähtubki. Millegagi ei ole põhjendatav ka kaebaja väide, et kütuse tihedus on kokkulepitav suurus. Aine tihedus on teatavasti füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus ning see ei saa kuidagi sõltuda poolte kokkulepetest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluse maksuotsusega vastuolus ka see, et AP Oil OÜ-le kuuluva diislikütuse jääk AS NCC & PO laos enne Vladaran Invest OÜ-lt kütuse soetamist oli 0, nagu väidab kaebaja esmakordselt 24.10.2013. a seisukohas. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et tegelik kütusekogus selgus alles edasimüügil, so nädal aega pärast tehingut. Samuti on kaebaja alles apellatsioonkaebuses esitanud väite, et arve nr 268 saadeti/koostati pärast arvele märgitud kuupäeva, so pärast 30.05.2011. Selline väide on aga ilmses vastuolus kaebaja enda varasema väitega, et arve saadeti e-posti teel 30.05.2011 (tl 33p). Kaebaja väidet arve saatmisest 08.06.2011 ei kinnita ka OÜ Vladaran Invest juhatuse liige A.T. . Tema 08.09.2011. a seletuse kohaselt on arve AP Oil OÜ-le tehtud enne üleandmise akti vormistamist (so enne 31.05.2011). Tuginedes kaebaja väitele, et arve saadi alles 08.06.2011, järelduks sellest, et kaebaja müüs suurema osa kütust edasi juba enne OÜ-lt Vladaran Invest arve saamist. Ringkonnakohus ei pea seda tõepäraseks ning eluliselt usutav ei ole ka see, et OÜ Vladaran Invest teatas kaebajale üksnes väljastatava arve numbri ja kaebaja hakkas juba selle põhjal tegema osamakseid. Sellise kaebaja väite muudab veelgi ebausutavamaks asjaolu, et makseid tehti kolmanda isiku kontole. Sellisel juhul oli täiesti ebavajalik OÜ Vladaran Invest poolt 30.05.2011 koostatud avaldus selle kohta, et AP Oil OÜ tasuks arvel näidatud summad OÜ-le Aleksor Est.

24. Kaebaja leidis veel, et maksuhaldur oleks pidanud lugema OÜ Vladaran Invest juhatuse liikme seletuse käigus antud lubaduse, teha parandus OÜ Vladaran Invest raamatupidamises ja deklaratsioonides, MKS § 89 lg-s 1 sätestatud maksuhalduri teavitamiseks deklaratsiooni vigadest. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu, sest maksuhaldur asus maksumenetluse käigus kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude pinnalt õigele seisukohale, et AP Oil OÜ raamatupidamises kajastatud arve nr 268 on ebaõige ning et A.T. 16.01.2012. a seletus ei ole tõene. Sellest tulenevalt ei pidanud maksuhaldur tegema mingeid muudatusi Vladaran Invest OÜ maksuarvestuses. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kaebaja väide, et üleandmise- vastuvõtmise aktidel märgitud liitrid ei olnud olulised, ilmselgelt alusetu, sest tehingu pooled on tehingu käigus arvele märkinud kütusekoguse liitrites, mitte kilogrammides. Seega oli vaidluses määrava tähtsusega just see, milline oli müüdud kütusekogus liitrites ning selle asjaolu kindlakstegemiseks piisas tehingute käigus vormistatud dokumentidest, mis kinnitavad selgelt, et OÜ Vladaran Invest poolt üle antud kütusekoguseks oli 394 056 liitrit.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk