2-13-55729/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-13-55729

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada J. L.`i (IK xxx, surnud xxx) pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kuna pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 2. Vabastada ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus J. L.`i pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduri ülesannetest pärast pankrotimenetluse toimingute lõpetamist. 3. Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e tasuks ja kulude katteks 381,84 EUR (kolmsada kaheksakümmend üks eurot ja 84 senti), sh pankrotihalduri tasu 265,60 eurot ja kulud 52,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 63,64 eurot. Kohtuasja number 2-13-55729 Määruse tegemise aeg ja koht 23 jaanuar 2014, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus J. L.`i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega / Käsutuskeelu tühistamine

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja:

Ajutine pankrotihaldur:

Võlgnik: (pärandaja)

Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla- Järve Linnavalitsuse kaudu , RK xxx, e-post linnavalitsus@kjlv.ee ) Pankrotihaldur Tiia Kalaus (Fortuuna 1 (II korrus), 50603 Tartu, tel: 7407 662; 504 6694, e-post: tiia.kalaus@haldur.just.ee). J. L. (IK xxx, surnud xxx)

2 4. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 381,84 EUR (kolmsada kaheksakümmend üks eurot ja 84 senti, sealhulgas käibemaks 20% summas 63,64 eurot). Nimetatud summa kanda OÜ CiviLex arvelduskontole nr. 221022387366 AS-s Swedbank. 5. Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2013 kohtumäärusega võlgniku J. L.`i (IK 336102022220, surnud 18.05.1999) pärandvara suhtes rakendatud käsutuskeeld. 6. Avaldada teade J. L.`i pärandvara pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes vastavalt PankrS § 163 lg 7. 7. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

25.11.2013.a esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus avalduse J. L.`i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Kuna J. L.`i pärandavara väärtus ei kata kohustusi siis palub pärija kuulutada välja J. L.`i pärandvara pankrot. Viru Maakohtu 29.11.2013.a. kohtumäärusega algatati pärija Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avalduse alusel J. L.`i pärandvara pankrotimenetlus ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus. Sama kohtumäärusega peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine.

18 detsembril 2013 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande ning palus määrata pankrotimenetluse jätkamiseks menetluse kulude katteks 2000 eurot. Ajutine haldur palus juhul, kui ükski isik ei ole nõus tasuma nimetatud summat, siis lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Ajutine haldur tegi ettepaneku avaldada kuulutus AT-kaudu ja küsida 2000 € maksmist kohtu deposiiti. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud aruandest nähtub, et võlgnikul vara puudub, kohustused moodustavad vähemalt 463,29 eurot.

Esitatud aruande kohaselt:

I Andmed võlgniku vara kohta:

Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste, kohtutäituri, notari poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Natalja Malahhova teostanud J. L.`i pärandvara inventuuri.

1.1. Kinnisvara:

Kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele käesoleval ajal kinnisvara registreeritud ei ole. Pärandaja viimane elukoht xxx, on kinnistusraamatu andmetel registreeritud alates 11.11.2013 pärandaja nimele. Kinnistusraamatusse on korteriomand registreeritud alles 2007.a., s.o. 8 aastat pärast pärandaja surma. Seega, kinnistamisavalduse esitamisel oleks tulnud kohalikul omavalitsusel kontrollida, kas isik kellele korteriomand kinnistusraamatusse kantakse, seda ka tegelikult kasutab. Kohtutäitur on inventuuri teostamisel hinnanud pärandaja korteri väärtuseks 300 eurot. Ajutine haldur nõustub sellega, kuid möönab, et tegelik müügihind võib läbiviidavate enampakkumiste käigus veelgi madalamaks osutuda. Kuna pärija on võtnud korteriomandi üle, siis käesoleval ajal on kohustus pärijal katta korteriomandilt jooksvaid kulusid. Lähtudes eeltoodust, käesoleval ajal pärandaja nimele kinnisvara registreeritud ei ole.

3

1.2. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid:

1.2.1. Maanteeameti andmetel pärandaja nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud.

1.2.2. Muu vallasvara:

Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata.

1.2.3. Rahalised vahendid :

Pärandaja nimele ei olnud avatud väärtpaberikontot ning isik ei olnud liitunud kogumispensioniga. Eestis tegutsevate krediidiasutuste andmetel pärandajal pangakontot avatud ei olnud.

1.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu

Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega, pärandvaras puudub kinnisvara ja vallasvara, samuti puuduvad rahalised vahendid, mida pankroti väljakuulutamisel saaks pankrotihaldur arvata pankrotivarasse.

II Andmed võlgniku kohustuste kohta:

Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja registri andmetel nõuded täiturite menetluses puuduvad. OÜ Sompa Maja on inventuuri käigus teatanud nõuded J. L.’i vastu summas 463,29 eurot. Nõue on tekkinud ilmselt pärast pärandaja surma, andmed võla olemasolu kohta pärandaja surma hetkel puuduvad. Ajutine haldur peab võimalikuks, et kui osa võlanõudest on vanem kui kolm aastat, siis on õigus tugineda ka nõude aegumisele. Maksuja Tolliameti ees kohustused puuduvad. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 19.12.2013 pärandvara vastu esitatavaid nõudeid summas 463,29 eurot.

Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus.

III Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta

Pärandaja surmast on möödunud kuni pärandi vastuvõtmiseni 14,5 aastat. Maksejõuetuse põhjuseks on isiku surm. Ajutine haldur ei välista, et pärandaja surma hetkel üldse kohustused puudusid ning need on tekkinud alles mitmed aastad pärast isiku surma.

Vara tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud, kõikide võimalike nõuete esitamise tähtajad on aegunud. Eeltoodu põhjal ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ning on tuvastatud, et vara tagasivõitmise alused puuduvad.

IV Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta.

Ajutise halduri hinnangul pärandvara ei kata pankrotimenetluse kulusid ning selle arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Kuivõrd kinnistusraamatu andmete kohaselt

4 pärandajal vara puudub ja selle omanikuks on pärija, siis ei ole ajutise halduri arvates mõistlik pärandvara hakata müüma pankrotimenetluse käigus koos pärijaga, sest pankroti väljakuulutamisel pärandvaral lasuvad jooksvad kulud on masskohustuseks, mis tuleb tasuda enne võlausaldajate nõudeid. Arvestades vara vähest likviidsust on pigem tõenäoline, et vara müügihind ei kata jooksvaid kulusid. Pankrotimenetluse läbiviimiseks oleks vajalik tasuda deposiiti vähemalt 2000 eurot. Samas on ajutine haldur arvamusel, et pankrotimenetlust on mõistlik läbi viia siis, kui sellel on perspektiiv, et menetluse lõpuks on võimalik pankrotivara suurendada ja selle arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid. Käesoleval juhul sellised võimalused puuduvad. Samuti on ajutine haldur arvamusel, et võlausaldajal oleks korteriühistuna olnud võimalus juba varem pärandvara arvelt nõude oma kohustuste täitmist (nt. nõuda pärandvara hooldaja määramist, kes oleks saanud esitada samuti pankrotiavalduse).

Juhul, kui võlausaldajad või pärija rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel: - lõpetada J. L.`i pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; - avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.

Ajutine pankrotihaldur esitas 07.01.2014 kohtule avalduse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel.

Avaldaja esindaja esitas 09.01.2014 nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt PankS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

5 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Ajutine haldur palus, lähtudes PankrS § 23 lg 1 ja lg 4, mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 381,84 eurot (sh pankrotihalduri tasu 265,60 eurot ja kulud 52,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 63,64 eurot), mis kanda OÜ CiviLex arvelduskontole nr. 221022387366 AS-s Swedbank.

Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda seadusega ettenähtud ulatuses - summas 381,84 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine.

Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1,2 lõpetab kohus J. L.`i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud