2-13-55028/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-13-55028/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number 2-13-55028
Otsuse kuupäev
28.jaanuar 2014
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
Hagihind
Menetlusosalised ja nende esindajad
XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes
3 500 eurot
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX);
Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev 27. jaanuar 2014
Istungil osalenud isikud
hageja XXX
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Lahutada XXX ja XXX abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX abieluakti nr XXX.
Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX. Abielust lapsi sündinud ei ole.
2 Hageja soovib abielu lahutada. Poolte kooselu on lõppenud 2013 jaanuaris. Poolte kooselu ei laabunud, ilmnes, et nad on väga erinevad inimesed. Erinevad tõekspidamised takistasid nende teineteisemõistmist. Hageja on seisukohal, et poolte perekondlike suhete taastamine ei ole enam võimalik.
Kostja arvamus Kostja on hagiavalduse ja kohtukutse isiklikult kätte saanud 09.12.2013, kuid kohtuistungile ei ilmunud ning kirjalikku vastust hagile ei esitanud.
Kohtu järeldused Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades, artikkel 28 punkt 2 sätestab, et kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hageja XXX on Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht on Eestis.
Perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
Kohus, kuulanud ära hageja seletuse, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
Hageja väite kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud 2013 aasta algusest. Kohtuistungil selgitas hageja, et üheks probleemiks miks abielu ei ole võimalik taastada, on asjaolu, et hageja ei soovi elama asuda Moskvasse. Hageja töö ja tegevus on seotud käesoleval ajal Peterburgiga ning sellest ta loobuda ei soovi. Kuna hageja avaldas kohtuistungil kindlat soovi abielu lahutamiseks ning kostja ei ole lahutamisele vastuväiteid esitanud, siis tuleb poolte abielu lahutada.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik