3-13-1472/32 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1472 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti 3. mai 2013. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 tühistamiseks ja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2013. a ja 13. detsembri 2013. a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.G. määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON

1. Jätta P.G. määruskaebus Politseija Piirivalveameti otsuste tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Politseija Piirivalveameti tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. 2. Jätta läbi vaatamata P.G. taotlus, et Tartu Ringkonnakohus vaataks asja läbi sisuliselt, vabastaks kaebaja riigilõivude tasumisest kaebuse läbivaatamisel, tuvastaks esimese astme kohtu otsuse õigusvastasuse ja tühisuse, vabastaks kaebaja riigilõivu tasumisest kahju hüvitamise nõude esitamisel, määraks kohtuistungi aja ning nõuaks Politseija Piirivalveametilt välja kohtukulud. 3. Jätta muus osas P.G. määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2013. a ja 13. detsembri 2013. a määrused muutmata. 4. Jätta P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 3. mai 2013. a otsusega pikendati P.G. osas lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra kuni 2. juunini 2013.

2

2. P.G. esitas 8. juulil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuse tühistamiseks, õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Lisaks palus kaebaja tema vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, riigi õigusabi määramist käesolevas asjas, kohtukulude väljamõistmist vastustajalt, kohtuliku arutamise tähtaja määramist ja otsuse esitamist kaebajale vene keeles. Kaebuse põhjenduste kohaselt on PPA otsus motiveerimata. Kaebaja ei pea vaidlusalust otsust enda suhtes soodsaks, kuna ilma rahaliste vahendite ja sotsiaalsete garantiideta on Eestis keeruline hakkama saada. Kaebaja soovib, et tema siinviibimine legaliseeritaks või korraldataks tema riigist väljasaatmine.

3. Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2013. a määrusega tagastati P.G. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Määruse põhjendused: 3.1. Kaebaja on kohtus vaidlustanud PPA 20. jaanuari 2012. a tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse ja PPA 8. veebruari 2012. a ettekirjutuse, millega kaebajat kohustati Eestist 30 päeva jooksul lahkuma. Neid kaebusi menetletakse vastavalt haldusasjade nr 3-12-173 ja nr 3-12-301 raames. Alates 9. märtsist 2012 on PPA pikendanud P.G. le tehtud ettekirjutust Eestist lahkumiseks 30 päeva võrra ning kõik nimetatud haldusaktid on P.G. halduskohtus ka vaidlustanud. 3.2. Vaidlusalune otsus on kaebaja jaoks soodne ega riku tema õigusi, mistõttu ei ole kaebajale tekkinud ka hüvitamisele kuuluvat kahju. Lisaks ei aita nimetatud otsuse vaidlustamine kaebajal soovitud eesmärki saavutada, mis tulenevalt kaebuste esemest on seaduslikul alusel Eestisse elama jäämine. Kohus on neid seisukohti ka varasemalt kaebajale teiste analoogsete haldusasjade menetlemisel selgitanud.

4. Tartu Halduskohtu 25. novembri 2013. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati P.G. määruskaebus järgmiste nõuete osas: tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks ettekirjutuse pikendamine; tuvastada lahkumisettekirjutuse pikendamise iga toimingu ja otsuse vastavus põhiseadusele; katkestada PPA ebaseadusliku otsuse täitmine; määrata kohtuistungi aeg; nõuda PPA-lt välja kohtukulud; hüvitada kaebajale PPA tekitatud materiaalne ja moraalne kahju kohtu äranägemisel; tagada kohtuistungi audioja videosalvestus. Kohus selgitas, et määruskaebuse menetluses ei lahenda kohus kaebust sisuliselt ega võta seisukohta nõuete osas, mida esialgses kaebuses ei esitatud. Seetõttu ei ole neid nõudeid võimalik määruskaebemenetluses läbi vaadata.

5. P.G. esitas 9. detsembril 2013 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 25. novembri 2013. a määruse resolutsiooni p 1, millega kohus tagastas kaebaja määruskaebuses esitatud nõuded. Kaebaja leidis, et kohus jättis kohtule esitatud nõuded õigusvastaselt läbi vaatamata. P.G. esitas määruskaebuses ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

6. Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2013. a määrusega jäeti rahuldamata P.G. menetlusabi taotlus ning kohustati teda tasuma riigilõivu 15 euro ulatuses. Halduskohus märkis, et jääb 25. novembri 2013. a määruses esitatud seisukohtade juurde. Kuna kohus pidas 25. novembri 2013. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks esitatud määruskaebust täiesti perspektiivituks, jättis ta menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3

7. P.G. esitas 11. novembril 2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2013. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused: 7.1. Lahkumisettekirjutuse pikendamise otsust ei saa pidada kaebaja suhtes positiivseks otsuseks. PPA-l ei olnud mingit reaalset alust lahkumisettekirjutuse pikendamiseks, kuna ei esine asjaolusid, mille täitmine oleks sõltunud lahkumisettekirjutuse pikendamisest ja oleks taganud riigist lahkumise. Kaebuse eesmärgiks ei ole Eestisse elamajäämine. 7.2. Kaebaja siirdumine Vene Föderatsiooni on võimatu. Kaebajal ei ole seal mingeid sidemeid. 7.3. Riigist välja saatmata jätmine piirab kaebaja õigusi. 7.4. Lisaks esitas kaebaja määruskaebuses järgmised taotlused: tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks ettekirjutuse pikendamine; tuvastada lahkumisettekirjutuse pikendamise iga toimingu ja otsuse vastavus põhiseadusele; katkestada PPA ebaseadusliku otsuse täitmine; määrata kohtuistungi aeg; nõuda PPA-lt välja kohtukulud; hüvitada kaebajale PPA tekitatud materiaalne ja moraalne kahju kohtu äranägemisel; tagada kohtuistungi audioja videosalvestus.

8. P.G. esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2013. a määruse. Kaebaja esitas ühtlasi järgnevad nõuded ja taotlused: vaadata asi ringkonnakohtu poolt läbi sisuliselt; määrata asjas istungi toimumise aeg; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse läbivaatamisel; määrata kaebajale riigi õigusabi; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluse ja selle läbivaatamise eest; tuvastada esimese astme kohtu otsuste õigusvastasus; tuvastada esimese astme kohtu otsuste tühisus; hüvitada kaebajale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju; vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kahju hüvitamise nõude esitamisel; jätta kohtukulud PPA kanda; tuvastada PPA otsuste tühisus ja õigusvastasus.

9. PPA vastuses P.G. määruskaebusele leitakse, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuse kohaselt on ettekirjutuse pikendamise otsus õiguspärane. Ettekirjutuse otsusega pikendati ainult lahkumise tähtaega, muus osas on 8. veebruari 2012. a haldusakt muutmata. Ka selle peale on esitatud kaebus, mida menetletakse haldusasjana nr 3-12-301. Vastustaja hinnangul leiavad lahkumisettekirjutust puudutavad küsimused lahenduse haldusasja nr 3-12- 301 menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohtu menetluses on kaks P.G. määruskaebust: 22. oktoobri 2013. a määrusega tagastati P.G. halduskohtule esitatud kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning 13. detsembri 2013. a määrusega jäeti kaebaja vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 25. novembri 2013. a määrusele, millega kaebaja määruskaebuses esitatud nõuded ja taotlused tagastati. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha 22. oktoobri 2013. a määruse (I), seejärel 13. detsembri 2013. a määruse õiguspärasuse osas (II). Ringkonnakohus võtab seisukoha ka 13. detsembri 2013. a määruse peale esitatud määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotluse suhtes (III).

I

11. Kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud mitte ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiks käesoleva määruskaebuse rahuldamise.

4

12. Tähtaja pikendamise otsust tuleb pidada isikut soodustavaks haldusaktiks, kuna sellega anti adressaadile õigus viibida Eestis kauem, kui lahkumisettekirjutusest tuleneb. Isikule ebasoodsalt mõjuks vastav otsustus eelkõige juhul, mil isik on esitanud ise taotluse ettekirjutuse tähtaja pikendamiseks, aga seda ei pikendata isiku jaoks soovitud ulatuses (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2013. a määrus nr 3-3-1-74-13, p-d 12 ja 13). Kuigi kaebaja arvates on vaidlusalune haldusakt tema õigusi rikkuv, ei sõltu kaebaja subjektiivsest hinnangust see, kas haldusakti saab pidada isikut soodustavaks või koormavaks.

13. Kaebaja seni halduskohtule esitatud kaebustest ja nende esemest järeldub, et tema eesmärgiks on siiski Eestisse jäämine. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine ja isikule lahkumisettekirjutuse tegemine on isikule ebasoodsa mõjuga haldusaktid. Kaebaja on need ka vaidlustanud. Kaebaja käitumine ja tema kohtule esitatud väited on vastuolulised, kuna oma sõnade kohaselt ei soovi ta riigis viibida. Kaebaja jätab tähelepanuta, et lahkumisettekirjutuse tähtaja pikendamine ei takista kaebajal riigist lahkumast. Kui ta seda jätkuvalt teinud ei ole, näitab see pigem tahet Eestisse jääda.

II

14. HKMS § 207 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Määruskaebuses 13. detsembri 2013. a määruse tühistamiseks esitas P.G. nõuded tuvastada PPA otsuste tühisus ja õigusvastasus, hüvitada kaebajale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Kaebaja taotles ka seda, et ringkonnakohus vaataks asja läbi sisuliselt, vabastaks kaebaja riigilõivude tasumisest kaebuse läbivaatamisel, tuvastaks esimese astme kohtu otsuse õigusvastasuse ja tühisuse, vabastaks kaebaja riigilõivu tasumisest kahju hüvitamise nõude esitamisel, määraks kaebajale riigi õigusabi ja vabastaks kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest riigi õigusabi taotluse esitamisel ja selle läbivaatamisel, määraks kohtuistungi aja ning nõuaks PPA-lt sisse kohtukulud.

15. Halduskohus leidis 9. jaanuari 2014. a määruses, millega võeti menetlusse P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2013. a määruse tühistamiseks, et tähelepanuta tuleb jätta kaebaja nõue tuvastada esimese astme kohtu otsuste õigusvastasus ja tühisus, määrata vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele kaebajale tekitatud kahjuhüvitise suurus, sisse nõuda kohtukulud PPA-lt ning tuvastada PPA otsuste õigusvastasus ja tühisus. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebemenetluses lubamatud nõuded tuleb siinkohal jätta läbi vaatamata. Nende nõuete tähelepanuta jätmine ei tähenda, et halduskohus oleks jätnud nõuded määruskaebemenetlusse võtmata. Käesoleva määruskaebuse esemeks on kaebajale menetlusabi andmata jätmine, seega ei ole muud nõuded ega taotlused käesoleval juhul lubatud. Ühtlasi ei toimu määruskaebemenetluses asja sisulist läbivaatamist. Riigi õigusabi määramise taotluse osas võtab ringkonnakohus seisukoha alljärgnevalt, kuid eelnevalt välja toodud nõuete ja taotluste osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

16. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2013. a määruses esitatud seisukohaga, et menetlusabi andmine määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu 25. novembri 2013. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ei ole põhjendatud, kuna nimetatud määruskaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4 ei pea ringkonnakohus siinkohal vajalikuks täiendavalt halduskohtu määruses esitatud põhjendusi korrata.

5

III

17. Menetlusabi andmata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuses on P.G. esitanud taotluse riigi õigusabi määramiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks nimetatud taotluse esitamisel. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotluse esitamine on tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 10 riigilõivuvaba.

18. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuna ringkonnakohtu menetluses on kaks kaebaja määruskaebust, mille läbivaatamine toimub käesoleva määrusega, siis tõlgendab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotlust ja laiendab seda ka määruskaebuse läbivaatamisele, millega tagastati P.G. halduskohtule esitatud kaebus lahkumisettekirjutuse tähtaja pikendamise tühistamiseks.

19. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotluses märkinud, millist liiki riigi õigusabi ta soovib. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-de 5 ja 8 kohaselt võiks kaebaja riigi õigusabi taotlust tõlgendada soovina isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Ringkonnakohus on arvamusel, et P.G. riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks puudub alus. RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 12 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Käesoleva määruskaebuse esemeks on menetlusabi andmata jätmine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et menetlusabi andmata jätmine oli õiguspärane, kuna 25. novembri 2013. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks esitatud määruskaebust ei saa perspektiivikaks pidada. Ühtlasi on kaebaja halduskohtus soovinud vaidlustada teda soodustavat otsust, mistõttu on halduskohus kaebuse tagastanud. Sellise otsuse vaidlustamine ei saa suure tõenäosusega kaebajale kaasa tuua mingisugust kasu. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemi alusel on kaebaja vaidlustanud ka 8. veebruari 2012. a lahkumisettekirjutuse, mida menetletakse haldusasja nr 3-12-301 raames. Nimetatud haldusasjas on kaebajale riigi õigusabi võimaldatud

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene