3-12-1356/43 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1356 Haldusasi OÜ Swestal kaebus Aseri Vallavolikogu 29.06.2009. a otsusega nr 176 tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.01.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Swestal apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Swestal, esindaja Kaimo Räppo Vastustaja Aseri Vald RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.01.2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 28.02.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.03.2009 edastas OÜ Swestal Aseri Vallavalitsusele ettepaneku Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamiseks (tl 56-59).

2. 29.06.2009 võttis Aseri Vallavolikogu vastu otsuse nr 176 (tl 12), millega otsustas nimetatud üldplaneeringu teemaplaneeringut mitte algatada.

3. 29.06.2012 esitas OÜ Swestal Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 2-5) Aseri Vallavolikogu 29.06.2009. a otsusega nr 176 tekitatud 109 703, 69 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitis Aseri Vallavolikogu 30.05.2007. a otsusega nr 77 kehtestatud tuulikupargi

2

teemaplaneeringule ja 28.05.2008. a otsusega nr 120 AS Windest Green Energy taotluse alusel selle laiendamiseks antud põhimõttelisele nõusolekule tuginedes, et soovis rajatavat tuulikuparki laiendada. Laiendamiseks antud põhimõtteline nõusolek tekitas kaebajal põhjendatud eelduse täiendavate tuulikute paigaldamiseks, mistõttu esitas ta vastavasisulise taotluse ja asus tegema detailplaneeringuga seonduvaid kulutusi. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg-le 2 ja §-le 54 tuginedes leidis kaebaja, et volikogu vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse ja kaalutlusõigusega rakendamisega ning asjaolusid ei ole piisavalt põhjendatud. 29.06.2009. a toimunud Aseri Vallavolikogu istungi protokollist (tl 13-14) nähtuvalt on arvestatud üksnes kohalike elanike huvidega, jättes kaebaja huvid kaalumata.

OÜ Swestal selgitas, et talle on tekkinud kokku 109 703, 69 euro suurune kahju, sest OÜ Swestal võttis tuulepargi laiendamisega seotud kulutuste kandmiseks kaebajale kuuluvalt ettevõttelt OÜ Aseri Tuul 95 867, 47 euro suuruse laenu ja pidi tasuma 13 836, 22 euro suurused intressid.

Kaebaja väitis, et teda on võrreldes OÜ-ga Alikonte ebavõrdselt koheldud. Nimelt esitas OÜ Alikonte Aseri Vallavalitsusele taotluse Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulikupargi) asukoha valiku teemaplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Aseri Vallavolikogu 31.08.2009. a otsusega nr 187 rahuldati OÜ Alikonte avaldus ja algatati Aseri vallas Kõrkküla ja Kestla külas tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneering.

4. OÜ Swestal esitas 02.01.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse (tl 78-80), milles ei nõustunud vastustaja 26.10.2012. a vastuses (tl 45) esitatud väitega, mille kohaselt olid OÜ-ga Alikonte seotud asjaolud erinevad. OÜ Swestal viitas AS-ga Windest Green Energy sõlmitud lepingust saadud teabe alusel tegutsemisele ning lisas, et volikogu istungi protokollist ei nähtu, kas ja milliseid tema erahuve on kaalutud. Kaebaja rõhutas, et haldusmenetlusse teda ei kaasatud ning omapoolsete seisukohtade või vastuväidete esitamise võimalust talle ei antud. Tekkinud kahju osas selgitas kaebaja, et laenulepingu sõlmimisel lepiti kokku erinevate ettevalmistuslike tööde tegemine seoses Aseriaru tuulepargi arendamisega ja nende maksumuse tasaarvestamine väljastatud laenusummaga. Kaebaja esitas alternatiivse taotluse mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel juhul, kui kohus ei pea kahjuhüvitist taotletud suuruses põhjendatuks.

5. Tartu Halduskohus jättis 24.01.2013. a otsusega (tl 86-87) kaebuse rahuldamata. Tartu Halduskohus selgitas, et kuna varalise kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamine saab toimuda ainult siis, kui on tuvastatud kahju tekkimise fakt ning põhjuslik seos selle ja avaliku võimu õigusvastase tegevuse vahel, puudub kohtul vajadus hinnata Aseri Vallavolikogu 29.06.2009. a otsuse nr 176 õiguspärasust ja käsitleda OÜ Swestal kaebuse sellekohaseid väiteid.

Tartu Halduskohus selgitas, et riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt saab avaliku võimu kandjalt isikule tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud isiku õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. OÜ Swestal kaebuse kohaselt on talle tekkinud kahju põhjuseks Aseri Vallavolikogu 29.06.2009. a otsus nr 176, kuid selle tühistamiseks esitatud nõude menetlemine on kohtute infosüsteemis kättesaadavatest andmetest nähtuvalt 01.12.2009 haldusasjas nr 3-09-2150 koostatud ja 08.04.2010 jõustunud kohtumäärusega kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetatud. Seega on kaebaja jätnud oma õiguste kaitsmiseks vajalikud esmased kaitsevahendid õigeaegselt kasutamata ega saa loota nende taastamisele kahju hüvitamise nõude esitamise abil.

3

Tartu Halduskohus rõhutas, et erinevalt kaebuses väidetust oli OÜ Swestal hoopis ise kaebusele lisatud laenulepingu (tl 10) ja selle lisade (tl 11) järgseks laenu andjaks ja OÜ Aseri Tuul selle saajaks. Seda asjaolu selgitab kaebaja erinevate ettevalmistustööde teostamise kohta sõlmitud lisakokkuleppe (tl 83) olemasoluga. Asjaolu, et nimetatud dokument ei sisalda erinevalt laenulepingust ja teistest selle lisadest mingeid kuupäevi ja esitati kohtule alles pärast seda, kui vastustaja oli juhtinud vastavale ebakõlale tähelepanu, viitab võimalusele, et tegemist on kaebuse õigustamiseks hiljem tagantjärele vormistatud dokumendiga. Lisaks ei võimalda see dokument ka kuidagi tuvastada, missugused konkreetsed, millal ja millise täpse maksumusega tuulepargi arendamise tööd siis ikkagi tehti ning arusaamatuks jääb lepingu kohaselt kaebajale endale tasuda tulnud intresside (tl 15-16) arvestamine kahjusumma hulka. Tartu Halduskohus rõhutab, et mingeid muid dokumentaalseid tõendeid, mis saaksid kinnitada tuulepargi laiendamisega seotud reaalseid kulutusi, ei ole OÜ Swestal kohtule esitanud, kuigi sai selleks enda taotluse (tl 70-71) alusel kolme nädala pikkuse lisaaja (tl 72).

Tartu Halduskohus juhtis tähelepanu ajaolule, et kaebuse alusena viidatud laenulepingu seos väidetava kahju tekkimisega on äärmiselt kaheldav ka lepingu ja selle lisa sõlmimise aegadest lähtuvalt. Kaebuse esitaja on sõlminud laenulepingu 16.02.2009 (tl 10), seega veel enne kui ta üldse koostas 26.02.2009 ja edastas 02.03.2009 Aseri Vallavalitsusele adresseeritud ettepaneku Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamiseks (tl 56-57). Lepingu lisa täiendava 600 000 krooni (38 347 euro) suuruse laenusumma kohta (tl 11 pöördel) on ta sõlminud aga 01.09.2009, kui Aseri Vallavolikogu oli juba langetanud otsuse mitte algatada planeeringut ja möödunud oli ka selle haldusakti kohtus vaidlustamise tähtaeg.

Tartu Halduskohus selgitas, et kohus ei kahtle selles, et põhimõtteliselt võis OÜ Swestal teha tuulepargi arendamisega seotud ettevalmistusi ja sõlmida selleks nii laenulepinguid kui tasuta kasutamise lepinguid (tl 82), kuid teise äriühingu taotlusel tuulepargi laiendamiseks antud põhimõtteline nõusolek (tl 7) ei saanud tal kuidagi tekitada õiguspärast ootust, et tema sarnane taotlus lahendatakse samuti positiivselt ja kohalik omavalitsus otsustab vastava planeeringu algatada. Seega on kõik toimingud ja kulutused, mida OÜ Swestal enda väitel Aseriaru tuulikupargi laiendamise kavatsusega seoses tegi, pelgalt tema äritegevusega seotud risk. Tartu Halduskohus tugineb otsuses Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-79-09, milles on öeldud, et planeeringu koostamise algatamise ettepaneku teinud isikul puudub õigus nõuda oma taotluse rahuldamist. Taotluse esitamisega ei kaasne vältimatult planeeringu algatamine, sest kohalikul omavalitsusel on ulatuslik kaalutlusruum ja kohustus arvestada taotleja põhjendatud huvide kõrval ka avalikke huve.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 6. OÜ Swestal esitas apellatsioonkaebuse (tl 95-100), milles palub halduskohtu otsuse tühistamist asja uueks läbivaatamiseks saatmata ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada OÜ Swestal kaebus. Alternatiivselt palub kaebaja välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel juhul, kui kohus ei pea kahjuhüvitist taotletud suuruses põhjendatuks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Kaebaja leiab, et hüvitamiskaebuse esitamise eelduseks ei ole selle haldusakti, millega tekitatud kahju hüvitamist hüvitamiskaebuses nõutakse, kehtetuks tunnistamise kaebuse ehk tühistamiskaebuse eelnevalt esitamine. b) Kaebaja ei nõustu Tartu Halduskohtu hinnanguga, mille kohaselt puudub kohtul vajadus hinnata Aseri Vallavolikogu 29.06.2009. a otsuse nr 176 õiguspärasust. OÜ Swestal leiab, et

4

kohus peab hüvitamiskaebuse menetlemisel võtma seisukoha ka asjassepuutuva haldusakti õiguspärasuse küsimuses. c) Tartu Halduskohtu otsusest ei ole objektiivselt jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ega need konkreetsed asjaolud, mida kohus arvestas või arvestamata jättis. Otsusest puuduvad arvestamata jäetud asjaolude arvestamata jätmise põhjendused. Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohus on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 157 lg-s 1 sätestatud nõudeid. d) Kaebaja on seisukohal, et vastustaja otsus nr 176 on õigusvastane. Nimetatud otsus ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastustaja on teinud kaebaja ja OÜ Alikonte sarnaste taotluste osas kaks täiesti erinevat otsust, eelistades sama piirkonda puudutava tuulikupargi rajamise teemaplaneeringu algatamise otsustamisel põhjendamatult OÜ-d Alikonte. Vastustaja tegi otsuse nr 176 ennatlikult. Kaebaja ei soovinud asuda rajama tuulikuparki, vaid taotles üksnes planeeringumenetluse käigus täiendavate tuulikute ehitamise otstarbekuse ja võimalikkuse välja selgitamist. OÜ Swestal on seisukohal, et vastustaja lähtus otsuse nr 176 tegemisel üksnes avalikest huvidest ning jättis kaebaja erahuvid täielikult kaalumata. Kaebaja jäeti haldusmenetlusse kaasamata ning talle ei antud võimalust esitada endapoolseid seisukohti ja vastuväiteid. Otsus nr 176 on vastuolus HKMS § 40 lg-te 1 ja 2 nõuetega. e) Kaebaja selgitab, et laenulepingust nr 2009/1 ning selle lisakokkulepetest tuleneb, et kaebaja väljastas OÜ-le Aseri Tuul laenu kogusummas 109 703, 69 eurot, mille ulatuses kohustus laenusaaja ehk OÜ Aseri Tuul tegema apellandi kasuks erinevaid Aseriaru tuulepargi arendamisega seonduvaid ettevalmistuslikke töid. Kaebaja kohustus OÜ Aseri Tuul poolt teostatud tööde maksumuse tasaarvestama viimasele väljastatud laenusummaga. Kaebaja rõhutab, et kuna vastustaja otsusega nr 176 keelduti Aseriaru tuulepargi teemaplaneeringut algatamast, muutus OÜ Aseri Tuul poolt kaebaja kasuks teostatud tööde väärtus sisuliselt nulliks. Antud tööd on rahaliselt hinnatav hüve, mistõttu on tööde väärtuse kaotamine käsitletav kaebaja kahjuna. Kaebaja leiab, et asjaolu, et lisakokkuleppel puudub selle sõlmimise kuupäev, ei muuda antud lisakokkulepet automaatselt tühiseks. OÜ Swestal selgitab, et lisakokkuleppest tuleneb üheselt, et kaebaja ei väljasta tehtud tööde kohta OÜ-le Aseri Tuul eraldi arveid. Arved väljastatakse vaid nende tööde osas, mis ületavad laenusumma. Kuna kaebaja ei ole OÜ-le Aseri Tuul arveid väljastanud, ei ole kaebajal võimalik arveid kohtule esitada. f) OÜ Swestal on seisukohal, et võis arusaadavalt eeldada vastustaja huvi teemaplaneeringu läbiviimise osas. Kaebaja taotluse rahuldamine võimaldanuks saada küllaldase ülevaate rajatavate tuulikute mõjust ümbruskonna elanikele ning ka tuulikute rajamise majanduslikust otstarbekusest tervikuna. Asjaolu, et vastustaja muutis otsusega nr 176 kardinaalselt oma seniseid seisukohti on vastuolus nii haldusmenetluse eesmärgipärasuse kui ka hea halduse põhimõtetega. 7. Vastustaja palub 13.03.2013 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 114) apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused: a) Vastustaja on seisukohal, et Aseri Vallavolikogu 29.06.2009. a otsus nr 176 ja 31.08.2009. a otsus nr 187 on õiguspärased. Aseri Vallavolikogu teeb oma otsused kaalutletult, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest ning kohalike elanike huvist ja tahtest. b) Vastustaja ei nõustu kaebaja kahju saamise tõendamisega ja väidetega, mille kohaselt tekitas Aseri Vallavolikogu kaebajale kahju. Kaebaja esitatud leping ja lisadokumendid ei ole

5

piisavaks tõenduseks, et kahju summas 109 703, 69 eurot on põhjustanud Aseri Vallavolikogu otsused. c) Vastustaja selgitab, et Aseri Vallavolikogu algatas 02.11.2005. a otsusega nr 7 AS Windest Green Energy taotluse alusel Oru, Rannu ja Aseriaru külas olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise, mis nägi ette kaheksa 3 MW võimsusega tuuliku planeerimist ja ehitamist antud piirkonda. Aseri Vallavolikogu 30.05.2007. a otsusega nr 77 kehtestati tuulikupargi teemaplaneering ning Aseri Vallavalitsuse korraldusega 09.01.2008 nr 1 anti välja AS-le Windest Green Energy ehitusluba. AS Windest Green Energy müüs arenduse ja alates 20.02.2009 on nimetatud tuulikupargi omanikuks ja ehitajaks OÜ Nelja Energia, kes ehitas tuulikupargi ja käivitas selle. OÜ Swestal taotlus tuulikupargi edasisteks uuringuteks ja arendamiseks ei oleks kuidagi olnud võimalik, kuna praegu töötavad tuulikud on põhjustanud ümberkaudsetele majapidamistele olulist ebamugavust, mis kahjuks eelnenud keskkonnamõju analüüsist ei ilmnenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

9. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §- des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb seega põhimõte, et kahju ei kuulu hüvitamisele, kui kahju olnuks võimalik kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega ära hoida. Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et nimetatud põhimõte rakendub vaid juhul, kui kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (RKHK 17.06.2002. a otsus asjas nr. 3-3-1-32-02, p 25).

10. Kaebaja kahju tekkis väidetavalt Aseri Vallavolikogu 29.06.2009. a otsuse nr 176 tagajärjel, millega ei algatatud Aseriaru tuulikupargi laiendamiseks Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringut. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja esitas küll kohtusse nõude eelviidatud otsuse tühistamiseks, kuid selle menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu (haldusasi nr. 3-09-2150), millest halduskohus järeldas, et kaebaja jättis oma õiguste kaitseks vajalikud esmased õiguskaitsevahendid õigeaegselt kasutamata ning kaebajal puudub õigus nõuda kohtult otsusega tekitatud kahju hüvitamist.

11. Ringkonnakohus leiab, et RVastS § 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et enne, kui halduskohus asub analüüsima, kas kaebaja võttis õigeaegselt tarvitusele meetmeid haldusaktiga tekitatud kahju ärahoidmiseks, kõrvaldamiseks või vähendamiseks, tuleb kohtul hinnata, kas haldusorgan sai haldusaktiga kaebajale üldse kahju tekitada. Kohtupraktikas on leitud, et kahju hüvitamise eeldusteks on kaebaja õiguste rikkumine ja haldusorgani õigusvastane tegevus. Samuti tuleb tuvastada põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel (vt RKHK 16.03.2005. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-04, p 11; 09.03.2010. a otsus asjas nr. 3-3-1-94-09, p 9 ning 26.04.2012. a otsus asjas nr. 3-3-1-17-12, p 7). Isiku õiguste rikkumist ei saa toimuda olukorras, kus norm, millele isik tugineb, ei loo ega kaitse isiku õigust, mille rikkumisest väidetav kahju tekkis (vt RKHK 26.04.2012. a otsus asjas nr. 3-3-1-17-12, p 7). Seega kui isikul puudub õigus, mida kahjuhüvitise nõude aluseks olev haldusakt saanuks

6

rikkuda, kui ei ole võimalik tuvastada kahju tekkimist või kui puudub põhjuslik seos haldusakti ja isikule väidetavalt tekkinud kahju vahel, jääb kaebus juba eeltoodud põhjustel rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmist ei ole sellisel juhul võimalik ega vajalik põhjendada sellega, et isik õigeaegselt haldusakti kohtus ei vaidlustanud, kuna haldusakti vaidlustamine ei saanuks isiku õiguse, kahju või põhjusliku seose puudumise tõttu ka väidetavat kahju ära hoida. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas haldusasjas ei ole kaebajale kahju tekkimine ega selle põhjuslik seos Aseri Vallavolikogu otsusega tõendatud.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebaja väited tekkinud varalise kahju kohta summas 109 703,69 eurot (laenusumma 95 867,47 eurot ning intressid, 13 836,22 eurot) on tõendamata. Nimetatud ulatuses kahju tekkimist ei ole võimalik tõendada laenulepingu ja selle lisaga, millest nähtuvalt andis kaebaja ise laenu Aseri Tuul OÜ-le, mitte vastupidi, nagu väidab kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses (tl 10-11p), laenulepingu lisaga, millest nähtuvalt pidi Aseri Tuul OÜ tasuma kaebajale laenult intressi (tl 11), laenu intresside arvestusega (tl 15) ega alles halduskohtumenetluse käigus kohtule esitatud dateerimata laenulepingu lisakokkuleppega, millest nähtuvalt kohustus Aseri Tuul OÜ teostama kaebaja kui laenuandja heaks erinevaid ettevalmistuslikke töid seoses Aseriaru tuulepargi arendamisega, kusjuures tööde maksumus tasaarvestati laenusummaga (tl 83). Arvestades lisakokkuleppe esitamist alles halduskohtumenetluse käigus pärast vastustaja poolset tähelepanujuhtimist kaebaja väidetes ja tõendites sisalduvatele ebakõladele, nõustub ringkonnakohus halduskohtu kahtlusega lisakokkuleppe usaldusväärsuses. Ühtlasi puuduvad toimikust tõendid laenusumma ja intresside tasumise ning teostatud ettevalmistuslike tööde kohta.

13. Tõendatud ei ole ka kahju tekkimine Aseri Vallavolikogu otsuse tagajärjel. Halduskohus leiab õigesti, et esialgne laenuleping Aseri Tuul OÜ-ga sõlmiti veel enne kui kaebaja esitas Aseri vallale taotluse teemaplaneeringu algatamiseks (vrdl tl 10 ja tl 56). Õige on ka halduskohtu viide Riigikohtu 27.01.2010. a otsusele asjas nr. 3-3-1-79-09, milles leiti, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist (otsuse p 13). Taotluse esitamisest ei saanud kaebajal seega tekkida õigustatud ootust taotluse rahuldamiseks. Seega olenemata sellest, kas ettevalmistuslike töödega alustati enne või pärast taotluse esitamist, võttis kaebaja endale sellega ise riski, et tuulikupargi laiendamiseks tehtud kulutused võivad osutuda asjatuks. Ühtlasi leiab halduskohus õigesti, et täiendav laenuleping 600 000 krooni laenamiseks on sõlmitud 16.02.2011, mil Aseri Vallavolikogu otsus oli juba tehtud. Selleks ajaks pidi kaebajale kahtlusteta selge olema, et vallavolikogu kaebaja taotlust ei rahuldanud ning vallavolikogu otsust ei ole võimalik ka tühistada, kuna halduskohus oli selleks ajaks lõpetanud menetluse kaebaja kaebuses vallavolikogu otsuse tühistamiseks (haldusasi nr. 3-09-2150). Halduskohtu määrus jõustus Riigikohtu 08.04.2010. a määrusega, millega jäeti ringkonnakohtu 22.01.2010. a määrusele esitatud kaebaja määruskaebus menetlusse võtmata. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tuvastada ka põhjuslikku seost kaebaja väidetava kahju ning Aseri Vallavolikogu otsuse vahel.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kahju tekkimine ning selle seos kaebaja väidetud haldusaktiga ei ole kohtumenetluse käigus kinnitust leidnud, ei eksinud halduskohus kohtumenetluse normide vastu sellega, et ta ei analüüsinud vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust. Antud asjaoludel ei kuuluks kaebaja kahju hüvitamise nõue ka vallavolikogu otsuse sisulise õigusvastasuse korral rahuldamisele. Samuti ei oma antud asjaoludel tähtsust küsimus sellest, kas kaebaja kasutas enne kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist võimalust vältida või kõrvaldada kahju tekkimist tähtaegse tühistamiskaebuse esitamisega. Eeltoodust lähtuvalt ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks hinnata seda, kas või

7

kuidas teostas Aseri Vallavolikogu otsuse vastuvõtmisel kaebaja õiguste kaalumist ega analüüsida otsuse kooskõla võrdse kohtlemise põhimõttega.

15. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel