3-13-983/28 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-983 Otsuse kuupäev 27. jaanuar 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi E.P.i kaebus Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.18, 7.1.39, 7.1.49, 8.2.10, 8.2.11, 8.4.5, 9.7, 9.8, 9.13, 10.1, 11.5.1, 16.11.3 ja 20.7 tühistamiseks ning Tartu Vangla 18. märtsi 2013 vastuse nr 6-29/936-1 õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja E.P. Vastustaja Tartu Vangla 1. Jätta E.P.i kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. veebruaril 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla direktori 11.veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitati uus Tartu Vangla kodukord (kodukord). E. P. esitas Tartu Vanglale 4. märtsil 2013 ning 15. ja 22. märtsil 2013 kokku 17 vaiet vaidlustamaks kodukorra punkte 7.1.18, 7.1.39, 7.1.49, 8.2.9, 8.2.10, 8.2.11, 8.4.5, 9.7, 9.8, 9.13, 10.1, 11.5.1, 16.11.3 ja 20.7. Tartu Vangla tagastas 16. mail, 24. mail, 29, mail, 30. mail, 4. juunil, 5. juunil 2013 kodukorra punktide 8.2.9, 8.2.10, 8.2.11, 8.4.5, 9.7, 9.8, 9.13, 11.5.1 ja 16.11.3 peale esitatud vaided põhjusel, et vaide esitajal puudub vaiete esitamise õigus. 28. mai 2013 vaideotsusega jäeti E. P.i 22. märtsi 2013 vaie kodukorra punkti 7.1.39 peale rahuldamata. 2. Kodukorra punktide 7.1.18, 7.1.39, 7.1.49, 10.1 ja 20.7 peale esitatud vaided edastas Tartu Vangla Justiitsministeeriumile.

2

Justiitsministeeriumi 5. juuli 2013 vaideotsusega nr 11-7/13-2573-13 jäeti kaebaja 4. märtsi 2013 vaie nr 1-11/138 kodukorra p 7.1.18 osaliseks tühistamiseks (hariliku pliiatsi ja värviliste pastapliiatsite keelamise osas) rahuldamata. Justiitsministeeriumi 5. juuli 2013 vaideotsusega nr 11-7/13-2573-12 jäeti kaebaja 4. märtsi 2013 vaie nr 1-11/145 kodukorra p 7.1.39 osaliseks tühistamiseks (mõõtekannu keelamise osas) rahuldamata. Justiitsministeeriumi 9. juuli 2013 vaideotsusega nr 11-7/13-2573-14 jäeti kaebaja 4. märtsi 2013 vaie nr 1-11/136 kodukorra p 7.1.49 osaliseks tühistamiseks (isiklike toidunõude ja käterätiku keelamise osas) rahuldamata. Justiitsministeeriumi 11. juuli 2013 vaideotsusega nr 11-7/13-2573-15 jäeti kaebaja 4. märtsi 2013 vaie nr 1-11/135 kodukorra p 10.1 tühistamiseks (kohustatud liigiti koguma ja sorteerima enda valduses olevad või enda tekitatud paberja papijäätmed, pakendijäätmed ja segaolmejäätmed) rahuldamata. Justiitsministeeriumi 9. juuli 2013 vaideotsusega nr 11-7/13-2573-16 jäeti kaebaja 4. märtsi 2013 vaie nr 1-11/150 kodukorra p 20.7 tühistamiseks (avada peale ravimi manustamist suu ja liigutada keelt) rahuldamata. 3. Tartu Halduskohtusse saabus 22. aprillil 2013 E. P. taotlus tühistada Tartu Vangla kodukorra punktid 7.1.18, 7.1.39, 7.1.49, 8.2.9, 8.2.10, 8.2.11, 8.4.5, 9.7, 9.8, 9.13, 10.1, 11.5.1, 16.11.3 ja 20.7 ning Tartu Vangla 18. märtsi 2013 vastus 6-29/936-1. 4. Tartu Halduskohus jättis 4. juuli 2013 määrusega kaebuse käiguta, selgitades, et Tartu Vangla 18. märtsi 2013 vastus 6-29/936-1 ei ole haldusakt, mistõttu ei ole see vaidlustatav tühistamisnõudega. Kohus tegi kaebajale ettepanku kaaluda kaebuse nõude muutmist. Kohtu hinnangul on kaebuse eesmärgiks saavutada elektriseadmete originaalpakendite vangla lattu paigutamine. Sellest tulenevalt soovitas kohus muuta kaebuse nõuet selliselt, et taotleda Tartu Vangla kohustamist paigutada televiisori ja raadio pakendid lattu. 8. juulil 2013 saabus Tartu Halduskohtusse kaebuse täpsustused, mille kohaselt taotleb kaebaja Tartu Vangla 18. märtsi 2013 vastuse 6-29/936-1 õigusvastasuse tuvastamist. 5. Tartu Halduskohus võttis 6. augustil 2013 E. P.i kaebuse Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.18, 7.1.39, 7.1.49, 8.2.9, 8.2.10, 8.2.11, 8.4.5, 9.7, 9.8, 9.13, 10.1, 11.5.1, 16.11.3 ja 20.7 tühistamiseks ning Tartu Vangla 18. märtsi 2013 vastuse nr 6-29/936-1 õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse. 6. Tartu Halduskohus jättis 12. detsembri 2013 määrusega E. P.i kaebuse läbi vaatamata Tartu Vangla kodukorra punkti 8.2.9 tühistamise nõude osas. Kaebuse põhjendused 7. Kaebaja märgib, et vaidlustab kodukorra punkti 7.1.18 osas, milles punkt keelab hariliku pliiatsi ja värviliste pastapliiatsite hoidmise ja kasutamise kambris. Kaebaja märgib, et vaidlustab kodukorra punkti 7.1.39 osas, milles see keelab talle mõõtekannu lubamist kambrisse. Samuti vaidlustab kaebaja kodukorra p 7.1.39 osas, milles see piirab lubatud säilituskarpide kogust ja mahtu. Kaebajal on korduvalt riknenud vanglas päeval välja antud sai ja leib, kuna tal on puudunud võimalus neid säilitada sobivas mahus karbis. Kaebajal leiab, et on piiratud tema vabadust tarbida oma toitu selleks enda poolt valitud ajal. Süües kuivanud toitu rikutakse tema eneseväärikust.

3

Seoses kodukorra punkti 7.1.49 vaidlustamisega märgib kaebaja, et tulenevalt nimetatud punktist, kohustas vangla teda ajavahemikul 15. veebruar kuni 15. märts 2013 loobuma isiklikust plastkausist, plastist termikruusist ning käterätiku kasutamisest. Seoses kodukorra punkti 8.2.10 vaidlustamisega märgib kaebaja, et nimetatud punkt keelab tal hoida kambris pakendit ja plasttaarat kokku mahuga rohkem kui kuus liitrit. Kaebajal ei ole võimalik tellida vangla kauplusest nimetatud pakendites kaupa kodukorra punkti 16.9 alampunktides sätestatud maksimaalses lubatud koguses. Kaebaja märgib, et kauplusest kaupade ostmisel lubatud ostunormide piires, oleks pakendis kaupade kogumaht kambris ületanud kuue (6) liitri piiri, mis võib viia distsiplinaarkaristuseni. Kaebaja märgib, et vaidlustab kodukorra punkti 8.2.11 osas, milles see piirab tal hoida enda juures kambris äratarvitatud jookide pandipakendeid. Seoses kodukorra p 8.4.5 vaidlustamisega märgib kaebaja, et nimetatud punkt rikub tema õigust kasutada enda isiklikku elektroonikaseadet. Seoses kodukorra punkti 9.7 vaidlustamisega, märgib kaebaja, et nimetatud punktis sätestatu on toonud kaasa selle, et kaebaja on pidanud tarvitama kuivanud saia, leiba, sest seda ei ole võimalik kambris säilitada. Säilituskarpi kogumahuga üks liiter ei ole võimalik mahutada kinnipeetava päevast saia ja leiva normi. Vaidlustatud kodukorra punkt piirab kaebaja õigust tarvitada oma toitu ettenähtud aja jooksul, ilma et see rikneks ning rikub õigust tarvitada toitu värskena. Kodukorra punkt 9.8 keelab kaebajal vangla väljastatud toitu anda üle teistele kinnipeetavatele ning rikub vangistusseaduse § 6. Kodukorra punkt 9.13 rikub vangistusseaduse § 43 lg 1 ja § 45 lg 2, põhiseaduse § 29 lg 2 ja õigust tervise kaitsele. Kinnipeetav ei ole kohustatud pesema vanglale kuuluvaid toidunõusid, samuti ei ole vaide esitaja kohustatud kasutama isiklikku veekeedukannu sooja vee saamiseks ning kulutama enda rahalisi vahendeid, et pesta vangla toidunõusid. Kaebaja märgib, et vaidlustab kodukorra punkti 10.1 osas, milles see kohustab prügijäätmeid liigiti koguma. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud punktist tulenev kohustus ei saa olla kohustuslik, kuna kaebajal ei ole lepingulist suhet jäätmekäitlusfirmaga. Jäätmete liigiti sorteerimine alandab kaebaja hinnangul tema inimväärikust ning on solvav. Kaebaja märgib, et vangla majandustöölistele makstakse jäätmete liigiti sorteerimise eest tasu ning leiab seetõttu et kuna teistele kinnipeetavatele tasu ei maksta, on nõue jäätmeid liigiti sorteerimiseks ebaseaduslik. Selline tegevus on diskrimineeriv, kuna üks osa kinnipeetavaid saab töö eest raha, kuid teine osa mitte. Kodukorra punkt 11.5.1 rikub kaebaja õigust hoolitseda oma hügieeni eest. Rikutud on vangistusseaduse § 41 lg 1, rikkudes sellega kaebaja õigust kanda kinnipidamisasutuses karistust, ilma et talle tekitatakse ebameeldivusi ja kannatusi. Vaidlustatud kodukorra punktist tulenev kohustus alandab tema inimväärikust. Kodukorra punkt 11.5.1 ja punkt 4.2 on vastuolus, mistõttu peaks vaidlustatud punkt haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 4 ja 5 alusel olema tühine. Kodukorra punkt 16.11.3 on ebaselge ning sellest ei ole võimalik üheselt aru saada. Punkt sisaldab mõttetuid nõudmisi tellimuslehe täitmiseks, kuid puuduvad käitumisjuhised, kuidas käituda olukodukorras, kus tellimuslehel on tekkinud viga ning kust saaks uue tellimuslehe. Kaebaja hinnangul ei ole kodukorra punkt 20.7 selge ja üheselt mõistetav. Nimetatud punkti rakendamine alandab kaebaja inimväärikust ning sunnib teda avaldama delikaatseid isikuandmeid. Kaebaja on seisukohal, et rikutud on tema õigust avaldada tervisliku seisundiga seonduvaid delikaatseid isikuandmeid ainult meditsiinitöötajale. Kaebaja vaidlustab kodukorra punkti 20.7 osas, milles see kohustab kaebajat avama suud ja liigutama keelt ravimi võtmisel.

4

Vastustaja vastuväited 8. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus tühistamisnõuete osas rahuldamata ja tuvastamisnõude osas läbi vaatamata. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise kodukorra justiitsminister määrusega. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vangla sisekodukorraeeskirja (VSkE) § 11 annab pädevuse VangS § 15 lg 4 alusel otsuse tegemiseks vangla direktorile. Seega on vangla direktoril juhul, kui aine või ese vastab VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tingimustele, pädevus seada täiendavaid keelde. Vastustaja viitab Riigikohtu 21. juuni 2010 otsuses nr 3-3-1-24-10 toodud seisukohale, et eseme ohtlikkuse hindamisel ning VskE § 641 p-s 1 märgitud keelatud esemena käsitamisel on vanglal ulatuslik hindamisruum. 9. Kodukorra punktis 7.1.18 nimetatud esemed on keelatud, kuna vangla ei suuda tagada nende sihipärast kasutamist ning reeglina on neid esemeid väga keeruline ka läbi otsida. Punktis nimetatud esemed on ohtlikud mitmel põhjusel (oht tätoveeringute tegemiseks, vara kahjustamiseks, väikesemõõduliste keelatud esemete ja ainete peitmiseks, dokumentide võltsimiseks). Harilikke pliiatseid on nendes sisalduva grafiidi tõttu võimalik kasutada süütamisvahenditena, mis on ohuks nii isikute elule ja tervisele kui ka vangla julgeolekule tervikuna. Kinnipeetava õigused ei saa rikutud kui talle jääb kambrisse maksimaalselt viis sinist pastapliiatsit, millega kirjutada. Vastustaja osutab, et kehtestatud keeluga ei võeta kinnipeetavatelt ka joonistamisvõimalust, sest lisaks sinistele pastapliiatsitele jäävad lubatuks ka 12 värvipliiatsit. 10. Tartu Vangla kodukorra punktis 7.1.39 nimetatud esemete keelamise põhjuseks on vangla üldise julgeoleku tagamine. Lisaks läbiotsimise raskendamisele on plastikust alused ja kannud ohtlikud eelkõige seetõttu, et nendest on võimalik saada suuri teravaid kilde, mida on võimalik kasutada teiste isikute ründamiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et kodukorra punktiga 7.1.39 keelatud mõõtekann vastab VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele, kuna kaebaja mainitud mõõtekannust on võimalik saada teravaid kilde, mis võivad ohustada vangla julgeolekut. Seega on vangla direktori keeld õiguspärane. 11. Kodukorra punktis 7.1.49 nimetatud esemete omamine kambris seab ohtu vangla julgeoleku. Vanglal on oluliselt lihtsam tagada vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavatel on kasutusel vangla poolt väljastatud esemed. Seesugustesse esemetesse on reeglina keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripärasid. Väljapoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib olla peidetud keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei toimu vangla poolt väljastatud esemetega reeglina mingisugust äritsemist nagu isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu oma õigused teostamata, vaid ta saab neid teostada esemetega, mille on vangla väljastanud, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetava õigusi. Tartu Vangla on seisukohal, et vaidlusaluses punktis sätestatud keeld on vangla julgeoleku tagamiseks vajalik ning eesmärgipärane meede. Vastustaja täpsustab, et Tartu Vangla direktori 2. augusti 2013 käskkirjaga nr 1-1/119 muudeti Tartu Vangla kodukorda ning sealhulgas ka kodukorra punkti 7.1.49 sõnastust („sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla, sealhulgas termokruus ning kahvlid ja noad, v.a üks saunalina

5

või käterätt ja vangla vahendusel soetatud plastmassist ühekordsed noad, kahvlid ja lusikad.“). Seega on kaebajal võimalik täiendavalt vangla poolt väljastatud käterättidele kasutada kambris ka ühte isiklikku saunalina või käterätikut. Samuti on vangla poolt kinnipeetavatele väljastatud lisaks metallist kruusile ka plastmassist kruus ning seega on kaebaja kasutuses kaks vangla poolt väljastatud kruusi 12. Seoses kodukorra punkti 10.1 vaidlustamisega märgib Tartu Vangla, et kinnipeetaval on kohustus jäätmeid liigiti koguda. Vangla viitab Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2012 määrusele nr 71 „Tartu linna jäätmehoolduseeskiri“, mille § 1 lg 2 kohaselt on eeskirja täitmine kohustuslik kõikidele Tartu linna haldusterritooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele. Jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 1 kohaselt on jäätmetekitaja kohustatud koguma jäätmete tekkekohas liigiti taaskasutatavad jäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, suurjäätmed ja püsijäätmed. Vastustaja hinnangul võib sellest järeldada, et jäätmete liigiti kogumise kohustus on ka kinnipeetaval. Vangla hinnangul ei saa iseenda poolt tekitatud jäätmete liigiti sorteerimist pidada inimväärikust alandavaks ja solvavaks. Vangla on seisukohal, et kaebaja väited nagu saaksid teised kinnipeetavad jäätmete liigiti sorteerimise eest tasu, põhjendamatud. Ühelegi kinnipeetavale ei maksta selle eest tasu. Kambrites liigiti sorteeritud jäätmed kogutakse 2 korda nädalas kinnipeetavatest majandustööliste poolt, kes saavad tasu tööülesannete täitmise mitte enda kambris prügi sorteerimise eest. 13. Seoses kodukorra punkt 20.7 vaidlustamisega märgib vastustaja, et ravimid määratakse ja jagatakse meditsiiniosakonna poolt ravimipinalitesse, mistõttu on väga täpselt teada kes, millal ja millist ravimit peab manustama. Ravimi esmakordsel määramisel selgitab meditsiinitöötaja kinnipeetavale mis ravimiga on tegemist, milline on tema oodatav ravitoime, millised on võimalikud kõrvaltoimed ja kuidas ravimit võetakse. Seega ei ole ravimite manustamise juures vajalik meditsiinitöötaja kaasamine. Vangla ametnikud peavad olema veendunud, et ravimid manustatakse nende juuresolekul, kuna ravimeid on kambris keelatud omada. Avatud suuõõne kontrollimine on ilmselgelt tõhusaim viis kontrollimaks seda, kas kinnipeetav on ravimid manustanud. Kontroll ravimi manustamise üle tuleneb ka vangla julgeoleku tagamise vajadusest vältimaks ravimite kuritarvitamist ning mittesihipärast kasutamist. Kaebaja väide, et rikutud on tema õigust avaldada tervisliku seisundiga seotud delikaatseid isikuandmeid ainult meditsiinitöötajale, ei ole põhjendatud. Valvuril, kes kontrollib tablettide manustamist, puuduvad meditsiinilised eriteadmised hindamaks visuaalselt vaatluse teel kaebaja võimalikke terviserikkeid. Suu avamisel ei ole kaebajal kohustust avaldada valvurile, milliseid terviserikkeid tal on. Seega ei edastata valvurile tableti manustamise kontrollimise käigus andmeid isiku terviseseisundi kohta isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 tähenduses. Vastustaja märgib, et VangS § 132 kohaselt ei tohi vanglaametnik avaldada temale seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sh kinnipeetavale isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid. Ametisaladuse hoidmine on tähtajatu. 14. Vastustaja leiab, et vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise kodukorral ei ole kaebajal võimalik kahju hüvitamist nõuda, kuna ükski riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg-s 1 nimetatud alustest ei anna selleks võimalust. Kaebaja poolt nimetatud esemete lattu paigutamata jätmist ei saa pidada väärikuse alandamiseks. Riigikohus on oma 22. juuni 2010 määruses nr 3-3-1-20-10 märkinud, et kaebust saab ilmselgelt lugeda perspektiivituks ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärje (kahju) saabumisel mittevaralise kahju hüvitamist, kui selle tekkimine on põhjuslikus seoses

6

haldusorgani õigusvastase ja süüliste käitumisega. Kui nimetatud eeldused on täitmata, puudub isikul õigus mittevaralise kahju hüvitamise taotlemiseks. 15. Kodukorra punktiga 9.7 ei ole kaebaja õigusi rikutud, kuna hommikusöögi ajal väljastatud leivasaia säilitamine on võimalik kodukorra p-ga 7.1.39 lubatud säilituskarpides või kilekotis. Kaebaja on 28. märtsi 2013 avalduses välja toonud, et korduvalt on tema sunnitud leiba-saia ära viskama, kuna endal ei olnud soovi seda ära tarvitada. Seetõttu leiab vastustaja, et kaebaja ei ole tõendanud, et temal on toit riknenud just säilitusvõimaluste puudumise tõttu, mitte aga muul põhjusel. 16. Kodukorra punktiga 9.8 ei ole piiratud kaebaja õigust veendumustele ega ole sunnitud neid muutma. Viibides kinnipidamisasutuses ei ole võimalik kõiki veendumusi järgida. Keeld toitu üle anda teistele kinnipeetavatele ei tähenda, et kaebajal oleks keelatud toitu austada ja et sätestatud piirang seda ei võimaldaks. Seega ei ole vastustaja hinnangul vaidlustatud punktiga kaebaja õigusi rikutud. 17. Vastustaja märgib, et kodukorra punktiga 8.4.5 on silmas peetud pikemaajalist eemalviibimist kambrist, näiteks viibimine jalutuskäigul, spordisaalis, osakonna köögis süüa tegemas vms, mis nähtub ka kodukorra seletuskirjast. Kui kaebaja ei viibi kambris, siis ei kasuta tema ka elektriseadet ning nõue elektriseade välja lülitada ei piira kaebaja õigust seadet kasutada. Seetõttu leiab vastustaja, et keeld jätta kambrist lahkudes elektriseadet tööle, ei riku kaebaja õigust elektriseadme kasutamisele. 18. Kodukorra punktiga 9.13 sätestatakse, et kinnipeetavad sisuliselt koristavad iseenda järelt. Kambrites on veevarustus tagatud, sealhulgas on igapäevaselt tagatud sooja vee olemasolu. Kaebaja ei ole toidunõude puhastamiseks kohustatud kasutama isiklikke puhastusvahendeid, kuna sooja veega on võimalik toidunõusid puhastada ka ilma puhastusvahendita. 19. Kodukorra punkt 11.5.1 ei riku kaebaja õigusi, kuna ei sätesta kohustust kanda äratusest öörahuni korrektset riietust elukambris. Kodukorra punkt 4.2 täpsustab kodukorra punkti 11.5.1, mis ütleb, et korrektset riietust tuleb kanda väljaspool elukambrit. Samuti sätestab kodukorra punkt 6.2 erandi riietuse kohta elukambris, mille kohaselt peab loenduse ajal peab kinnipeetav olema korrektselt riietatud. Kui vaidlusalune punkt 11.5.1 sätestaks kohustuse elukambrist äratusest öörahuni kandma korrektset riietust, puuduks vajadus punktis 6.2 märgitu järele. Seega ei ole kinnipeetaval keelatud viibida elukambris osaliselt riietatuna või pesta end ilma riieteta. 20. Vastustaja on seisukohal, et isiku õigusi ei saa rikkuda kodukorra punktis 16.11.3 sätestatud nõue tellimislehe täitmiseks. Nõue märkida tellimislehele kaubad hinnakirjas märgitud nimetusega, aitab pigem kaasa tellimuse õigele täitmisele kui isiku õiguste rikkumisele. Vaidlustatud õigusnormiga ei ole kohustatud kinnipeetavat kirjutama tellimislehele kaupasid hinnakirjas märgitud järjekodukorras. Samuti ei ole sätestatud keeldu parandustega tellimislehe vastuvõtmisele. Kaebaja parandustega tellimislehed on vangla poolt ka vastu võetud ning tellimused täidetud, mis kinnitab, et kaebaja arusaam kodukorra punktis 16.11.3 sätestatust on ekslik. 21. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole vaidlustatud kodukorra punktidega rikutud ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Vastustaja viitab Riigikohtu 30. mai 2000 lahendis nr 3-3-1-20-00 toodud seisukohale, et kui kohus leiab ,et vaidlustatud haldustoiming või –akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. 13. juuni 1997 lahendis nr 3-3-1- 19-97 on Riigikohus märkinud, et halduskohtusse pöördumise aluseks on isiku õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. Kui halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt või reaaltoiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut õigusakti või reaaltoimingu õiguspärasusele.

7

Kohtu seisukoht 22. E. P. on vaidlustanud Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu vangla kodukorra (kodukord), taotledes selle osalist tühistamist ja 18. märtsi 2013 pakendite isiklike asjade lattu paigutamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse lahendamiseks annab kohus eraldi hinnangu kodukorra punktide 7.1.18., 7.1.39., 7.1.49. (I), punktide 8.2.10., 8.2.11. (II), punkti 8.4.5. (III), punktide 9.7., 9.8., 9.13. (IV), punkti 10.1. (V), punkti 11.5.1. (VI), punkti 16.11.3. (VII) ja punkti 20.7. (VIII) õiguspärasusele ning nõudele tuvastada 18. märtsi 2013 pakendite isiklike asjade lattu paigutamisest keeldumise õigusvastasus (IX). I 23. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Vanglas kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu on sätestatud justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekodukorraeeskirja (VSE) §‑s 641. Vastav volitus tuleneb VangS § 15 lg-st 3. VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg‑s 2 nimetatud tingimustele. Käesolevas asjas on vaidlustatud Tartu Vangla kodukord muu hulgas osas, milles keelatakse kunstija kontoritarbed, kirjutusja joonistusvahendid (v.a vangla vahendusel soetatud plastmassist kirjaklambrid, kooli poolt väljastatud esemed, vangla vahendusel soetatud või karistust kandma saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud või karistust kandma saabudes kaasas olnud värvipliiatsid (kuni 12 tk)) [p 7.1.18.]; kandekott, kohver, karp, kast, kann, plastikalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese (v.a vanglateenistuse loal või poolt väljastatud kott, viis kilekotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks, kuni 2 läbipaistvat plastikust säilituskarpi kogumahuga mitte rohkem kui 1 liiter) [p 7.1.39.]; ja sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla (v.a üks saunalina) [p 7.1.49.]. 24. Riigikohus on 25. oktoobri 2012 otsuses (p 10) selgitanud, et: „Varasemast rangema ja ulatuslikuma keelava regulatsiooni loomisel üldkodukorraldusega tuleb järgida volitusnormi eesmärki, erinevaid õiguspõhimõtteid ja kaalumisreegleid. Vangla direktori käskkirjaga kui üldkodukorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas täidetud koormava haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust.“ Seega on kodukord kaevatavas osas õiguspärane juhul, kui p-des 7.1.18., 7.1.39. ja 7.1.49. esemed vastavad VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tingimustele ja vastustaja on esemete keelamist olulisi asjaolusid ja kaalutlusi arvestades põhjendanud. 25. Kodukorra põhjendused on esitatud Tartu vangla kodukorra seletuskirjas. Seletuskirjast nähtuvalt on kodukorra p 7.1.18. põhjendatud sellega, et selles punktis nimetatud esemed sobivad tätoveeringute tegemiseks, vara kahjustamiseks, väikesemõõduliste keelatud esemete ja ainete peitmiseks (nt nõel, narkootilised ained), kasutamiseks ründerelvana ja nendes sisalduva grafiidi tõttu süütamisvahenditena. Sellega ohustavad esemed vangla julgeolekut ning isikute elu ja tervist. Kinnipeetavate kirjutamisja joonistamisvõimaluse tagamiseks on lubatud siiski sinised pastapliiatsid ja komplekt värvipliiatseid.

8

Punkti 7.1.39. kohta on seletuskirjas märgitud, et selles punktis nimetatud esemete hoidmine kambris raskendab kambrite efektiivset jälgimist ja läbiotsimist. Kottidesse ja kohvritesse on hõlbus peita keelatud esemeid ja aineid. Plastikust esemetest on võimalik saada suuri teravaid kilde, mida on võimalik kasutada isikute ründamiseks. Kinnipeetavatel on võimalik hoida asju vähem ohtlikul viisil kambris selleks ette nähtud kohas, s.o kapis, nagis või kilekottides. Kuna toit säilib kõige paremini spetsiaalsetes plastikust toidukarpides, siis jääb lubatuks maksimaalselt kaks karpi, mille kogumaht ei ületa ühte liitrit. Piirang on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Punkti 7.1.49. piirangut on vajalikuks peetud seetõttu, et väljapoolt vanglat kaasa võetud või saadetud esemetesse võib olla peidetud keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms, lisaks võivad sellised esemed olla äritsemise objektiks. Samuti võivad sellised esemed (näit noad, kahvlid) olla kasutatavad ründerelvana. 26. Kohtu hinnangul on kodukorra seletuskirjas esitatud põhjendused veenvad ning eluliselt usutavad. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks kodukorra p-des 7.1.18., 7.1.39. ja 7.1.49. nimetatud esemete osas piirangud kehtestataks, m.h miks on vajalik keelata esemete soetamine muul viisil kui vangla poest või vanglateenistuse kaudu. Asjakohane on vastustaja seisukoht, et nimetatud esemete ja nende hoidmisel ka elukambrite läbiotsimine on vähemalt raskendatud, mistõttu ohustab esemete lubamine vangla julgeolekut. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et vähemalt osa esemetest võivad olla kasutatavad kinnipeetavate eneste või teiste isikute vigastamiseks. Seega tuleneb kodukorra p-de 7.1.18., 7.1.39. ja 7.1.49. õiguslik alus VangS § 15 lg 4 ja § 15 lg 2 p-dest 1-3. Inimese või vangla julgeolekut ohustavate või vara kahjustamiseks sobivate esemete kinnipeetavate valdusse sattumise ärahoidmist tuleb pidada käesoleval juhul keelu legitiimseks eesmärgiks. Meede on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik, sest kohtule ei ole teada muud meedet, mis tagaks eesmärgi saavutamise sama tõhusalt. Meede ei piira ka kinnipeetavate õigusi ebaproportsionaalselt, kuna kinnipeetavatele säilib võimalus vaidlusalustes punktides nimetatud esemete omamiseks ja kasutamiseks kodukorras nimetatud ulatuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et kodukorra p-d 7.1.18., 7.1.39. ja 7.1.49. on õiguspärased. II 27. Kodukorra p-dega 8.2.10. kuni 8.2.11. on piiratud kinnipeetavatele kambrisse lubatud toidu ja pakendite hulka ning nende hoidmise tähtaega. 28. Punktide 8.2.10. ja 8.2.11. põhjendades on välja toodud, et pakendid (pandi-, plast- , tetrapakendid) sobivad spordivahendite valmistamiseks, mis on kinnipeetavale keelatud. Suures koguses pakendite hoidmine kambris raskendab kambri läbiotsimist, läbipaistmatust pakendist võivad varjata keelatud esemeid. Seetõttu on need ohtlikud vangla üldisele julgeolekule. Äratarvitatud pandipakendite hoidmine kauem, kui järgmise poepäevani ja äratarvitatud pakendite hoidmine kauem, kui järgmise jäätmete ära andmise päevani ei ole vajalik ning nende ära andmise tagajärjel suureneb vangla julgeolek, kuna läbiotsimisi on kergem teostada. 29. Kohtu hinnangul on kodukorra seletuskirjas piisava põhjalikkusega selgitanud, miks kodukorra p-des 8.2.10. ja 8.2.11. nimetatud esemete osas piirangud kehtestataks. Asjakohane on vastustaja seisukoht, et nimetatud esemete ja nende hoidmisel on elukambrite läbiotsimine vähemalt raskendatud, mistõttu ohustab esemete lubamine vangla julgeolekut. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et vähemalt osa esemetest võivad olla kasutatavad kinnipeetavate eneste või teiste isikute vigastamiseks. Seega tuleneb kodukorra p-de 8.2.10. kuni 8.2.11. õiguslik alus VangS § 15 lg 4 ja § 15 lg 2 p-dest 1-3. Inimese või vangla julgeolekut ohustavate või vara kahjustamiseks sobivate esemete kinnipeetavate valdusse sattumise ärahoidmist tuleb pidada käesoleval juhul keelu legitiimseks eesmärgiks. Meede

9

on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik, sest kohtule ei ole teada muud meedet, mis tagaks eesmärgi saavutamise sama tõhusalt. Meede ei piira ka kinnipeetavate õigusi ebaproportsionaalselt, kuna kinnipeetavatele säilib võimalus vaidlusalustes punktides nimetatud esemete omamiseks ja kasutamiseks kodukorras nimetatud ulatuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et kodukorra p-d, 8.2.10. ja 8.2.11. on õiguspärased. III 30. Kodukorra p-st 8.4.5. tuleneb keeld jätta elektriseade tööle kambrist lahkumisel. Kaebaja hinnangul rikub keeld tema õigust kasutada isiklikku elektroonikaseadet oma äranägemisel. Sage sisse ja väljalülitamine võib elektroonikaseadmeid kahjustada. 31. Seletuskirja kohaselt on keelu eesmärgiks suunata kinnipeetavaid õiguskuulekale käitumisele, õpetades neile tavaelus normaalseid käitumismalle ja olema kokkuhoidlik saamaks tavaelus ka rahaliselt paremini hakkama. Kambrist lahkumise all peetakse silmas ka kambrist lahkumist eluosakonna piires liikumiseks. 32. Kehtiv õigus ei sätesta kinnipeetava subjektiivset õigust kasutada isiklikku elektroonikaseadet elukambris omal äranägemisel. Kinnipeetaval võib elektroonikaseade elukambris olla üksnes vanglateenistuse loal (VangS § 31 lg 2). Juhul, kui kinnipeetavale on antud elektroonikaseadme elukambris hoidmiseks, ei saa sellest teha järeldust, et seadme kasutamine oleks lubatud kinnipeetava suva järgi. Seadmete kasutamine ei ole muu hulgas lubatud viisil, mis häirib teisi isikuid (VangS § 31 lg 2). Samuti ei ole kinnipeetaval õigust seadme töötamisele olukodukorras, kus ta on ise kambrist lahkunud ja seadet tegelikkuses ei kasuta. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu võiks kodukorra p 8.4.5. õigusvastasus tuleneda sellest, et sage sisse-ja väljalülitamine võib seadet kahjustada. Osakonnasisesel liikumisel on kinnipeetaval võimalik kavandada seadme kasutamist nii, et puudub vajadus selle lühiajaliseks sissevõi väljalülitamiseks. Osakonnast lahkumise tõttu kambrist eemalviibimise kodukorral ei ole ilmselt enam tegemist olukodukorraga, kus sisseja väljalülitamine võiks seadet kahjustada. Seetõttu on kohus seisukohal, et kodukorra p 8.4.5. on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ega piira kaebaja õigusi. IV 33. Kodukorra p-ga 9.7. sätestatakse leiva ja sai päevase normi väljajagamine hommikusöögi ajal, p-ga 9.8. keeld toitu teistel kinnipeetavatele üle anda ja p-ga 9.13. kohustus pesta oma toidunõud. Kaebaja hinnangul rikneb leib ja sai kuivamise tõttu päeva jooksul. Ka ei ole kambrisse lubatud piisaval hulgal säilituskarpe säilitustingimuste tagamiseks. Toidu kaaskinnipeetavatele üleandmise keeld tingib hooletu suhtumise toitu ja on vastuolus kinnipidamise eesmärgiga. Nõudepesemise kohustuse panemine kinnipeetavatele ei ole põhjendatud seetõttu, et elukambrit varustatakse sooja veega piiratud ajal. Jääkülma veega pestes võib külmetuda; pesemise edasilükkamine ei ole aga hügieeniline. 34. Seletuskirjas on kodukorra p 9.7. regulatsiooni põhjendatud sellega, et see väldib täiendavat lisatööd ametnikele ja toidujagajast kinnipeetavale. Toidu teistele kinnipeetavatele üleandmise keeld (kodukorra p 9.8.) on vajalik, et kinnipeetavale oleks tagatud päevaseks tarbimiseks ettenähtud toidunorm. Kambrites veevarustuse olemasolu tõttu on peetud põhjendatuks kinnipeetavatele toidunõud pesemise kohustuse panemist (kodukorra p 9.13.). 35. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et leib ja sai ei rikne hoidmisel toatemperatuuril väljaspool originaalpakendit ühe päevaga. Kaebaja väidetud leiva ja saia kuivamist on võimalik vältida ka kinnipeetavatele kambrisse lubatud esemeid kasutades. Aga isegi juhul, kui leib/sai päeva jooksul elukambris mõnevõrra kuivab, ei tulene sellest, et kaebajale ei oleks tagatud korrapärane

10

toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja toiduhügieeni nõuetega vajaliku toidutarve tagamiseks. Seega ei riku päevase sai ja leiva jagamine hommikusöögi ajal kaebaja õigusi ning sellega kaasneda võiv ebamugavus on põhjendatud vangla töö otstarbekama korraldamise eesmärgil. 36. Kohus nõustub vastustajaga, et toidu üleandmise keelul on vähemalt osaliselt kinnipeetava õigusi kaitsev funktsioon eesmärgiga tagada iga kinnipeetava nõuetekohane toitlustamine. Asjaolu, et kaebaja ei vaja talle ettenähtud toitu kogu ulatuses ei tingi vajadust toitu kaaskinnipeetavatele üle anda. Kaebaja õigus ega kohustus ei ole lahendada teiste kinnipeetavate probleeme, mis seonduvad toitlustamisega. Kehtivast õigusest ei tulene kaebaja õigust toidu üleandmiseks. Seetõttu ei riiva üleandmise keeld kaebaja subjektiivseid õigusi vahetult. Kinnipeetavatel, kes vajavad normist rohkem toitu on õigus taotleda lisatoidu määramist. Toidu piiranguteta edasiandmise lubamine võiks kaasa tuua olukodukorra, kus mõni kinnipeetav ei saa tegelikkuses piisavalt toitu ning teisalt tingida kaubanduslike suhete tekkimise. Eeltoodut asjaoludel on ilmne, et isegi kui möönda kaaslaste aitamise ja toidu võimalikult säästliku kasutamise kooskõla vangistuse eesmärkidega, ei saa see kaasa tuua toidu üleandmise lubamist. 37. Kohtu hinnangul on toidunõude pesemise kohustuse panemine kinnipeetavatele kooskõlas vangistuse eemärgiga. See on vabaduses viibivate isikute tavapäraseks toiminguks ning aitab seega kaasa tavapäraste käitumismudelite omaksvõtmisele. Vastustaja on kinnitanud, et kodukorra p-st 9.13. ei tulene kaebaja kohustust kasutada toidunõude puhastamiseks isiklikke puhastusvahendeid. Asjaolu, et kaebajale ei ole kambris igal ajahetkel tagatud soe vesi, ei muuda nõude pesemise kohustust iseenesest õigusvastaseks. Kaebajal on võimalik toiminguid vastavalt planeerida ning vajadusel vähemalt loputada nõud ka külma vett kasutades. Ilmselgelt põhjendamatu on siinjuures kaebaja väide, et isiklike toidunõude pesemine külma veega põhjustaks kaebaja haigestumise. 38. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kodukorra p-d 9.7., 9.8. ja 9.13. on õiguspärased. V 39. Kodukorra p 10.1. tuleneb kaebajale kohustus koguda liigiti ja sorteerida enda valduses olevad või enda tekitatud paberja papijäätmed, pakendijäätmed ning segaolmejäätmed. Kaebaja hinnangul on õigusvastane nimetatud kohustuse panemine talle, sest kaebajal ei ole lepingulist suhet jäätmekäitlusettevõttega ning kaebajale ei maksta jäätmete sorteerimise eest eraldi tasu. 40. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Justiitsministeeriumi 11. juuli 2013 vaideotsuses nr 11-7/13-2573-15 on põhjalikult selgitatud miks jäätmete sorteerimise kohustuse panemine kinnipeetavatele on põhjendatud ja õiguspärane. Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega ning järgib neid otsuse tegemisel. Tuginedes HKMS § 165 lg-le 2 ei korda kohus vaideotsuse põhjendusi. VI 41. Kodukorra p 11.5.1. järgi ajavahemikul äratusest öörahuni on kinnipeetav kohustatud kandma korrektset riietust.

11

Kaebaja hinnangul on säte õigusvastane, sest elukambris on kinnipeetaval päeva jooksul vaja teha toiminguid (näit koristamine, pesemine), mille juures ei ole samaaegselt võimalik täita korrektse riietumise nõuet. 42. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et korrektselt riietumise kohustust tuleb täita kodukorra pdes 4.2. ja 6.2. arvestades. Seega ei tulene vaidlustatud sättest kaebajale kohustust olla korrektselt riietatud kogu päeva jooksul ka elukambris viibimise ajal. Korrektse riietumise kohustus on kaebajal väljaspool kambrit viibimisel (kodukorra p 4.2.) ja loenduse ajal (kodukorra p 6.2.). Seetõttu ei piira kodukorra p 11.5.1. kaebaja õigusi kaebuses väidetud viisil. VII 43. Kodukorra p 16.11.3. kohaselt tuleb vangla poest ostmiseks tellimisleht täita korrektselt. Kaupade nimetused peavad olema loetletud hinnakirja järgi. Kaupade maksumustes ning tellimuse kokku arvestamises tuleb vältida parandusi. Tellimuslehel kogusumma välja toomine on kohustuslik. Tellimuse kinnitab kinnipeetav oma allkirjaga. Ebakorrektselt täidetud ja mitte õigeaegselt esitatud tellimislehti valvur ei võta ning informeerib kassapidajat, kes tühistab broneeringu. Kaebaja hingul kohustab toodud säte täitma tellimislehte põhjendamatute formaalsete reeglite järgi, mis tellimuse täitmisel (näiteks kui raha ei piisa kõigiks ostudeks) võib kaasa tuua kaebaja tahtega vastuolus olevad tagajärjed. 44. Kodukorra seletuskirja kohaselt on tellimislehe korrektne täitmine vajalik, et kauplus saaks tellimuse täita. Kui tellimisleht on täidetud ebakorrektselt või puudustega või esitatud hilinemisega, ei ole kauplusel võimalik tellimus täita ja finants – ja majandusosakonna spetsialist tühistab broneeringu. 45. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et vaidlustatud sättest ei tulene kaebajale kohustust märkida tellimislehele kaubad hinnakirjas toodud järjestuses ega keeldu parandustega tellimuslehe esitamiseks. Säte on suunatud sellele, et kinnipeetavad esitaksid tellimused üheselt arusaadavalt, et võimaldada tellimuste täitmist ning eksitusi tellitud kauba nimetuse ja koguse osas. seetõttu ei piira kodukorra p 16.11.3. kaebaja õigus kaebuses väidetud viisil. VIII 46. Kodukorra p 20.7. järgi annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad on kohustatud võtma kätte veekruusi ning ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks kodukorralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ja teeb vastava märke tervisekaarti. Kaebaja hinnangul rikub säte tema isikuõigusi, kuna suu avamisel ja keele liigutamisel näeb valvur tema suuõõnt ja saab seega teadlikuks tema tervislikust seisundist, s.o saab teada kaebaja delikaatsed isikuandmed. 47. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Justiitsministeeriumi 11. juuli 2013 vaideotsuses nr 11-7/13-2573-16 on põhjalikult selgitatud miks ravimite võtmise kontrollimine sättes kirjeldatud viisil on vajalik, põhjendatud ja õiguspärane. Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega ning järgib neid otsuse tegemisel. Tuginedes HKMS § 165 lg-le 2 ei korda kohus vaideotsuse põhjendusi. IX

12

48. Vastustaja 18. märtsi 2013 kirjaga teavitati kaebajat viimasele kuuluva televiisori ja raadio pakendite vangla lattu hoiustamisest keeldumisest. Kaebaja hinnangul oli keeldumine õigusvastane, sest õigusaktidest, k.a kodukorrast ei tulenenud keeldu pakendite lattu andmiseks. Pakendite hoiustamine oli vajalik, kuna elektriseadmete hooldustingimuste kohaselt tuli anda seade hooldusse originaalpakendis. 49. Tartu Vangla 28. mai 2013 vaideotsusega jäeti rahuldamata kaebaja vaie elektriseadmete pakendite lattu paigutamiseks. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt muutub elektriseadme pakend pärast seadme pakendist eemaldamist keelatud esemeks kodukorra p 7.1.39. mõttes ning selle kambris hoidmine ei ole lubatud. Kinnipeetavate isiklike asjade lattu paigutatakse üldjuhul vanglas lubatud esemed. Kohtumenetluses on vastustaja leidnud, et pakendite isiklike asjade lattu paigutamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole HKMS § 45 lg 2 järgi lubatav, sest nimetatud toiming ei saanud põhjustada kaebajale riigivastutuse seaduse kohaselt hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. 50. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus nõustub vastustajaga, et pakendite isiklike asjade lattu paigutamisest keeldumine ei saanud kaebajale tekitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kui keeldumine ka võis riivata kaebaja isikuõigusi, siis oli riive ilmselt sedavõrd väheintensiivne, et ei saanud tekitada kaebajale mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetavatega seotud kohtupraktikat silmas pidades on ilmselge, et ka juhul, kui vastustaja käitus õigusvastaselt ei tooks see kaasa kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist ning seetõttu on hüvitamiskaebus selles osas ilmselgelt perspektiivitu. 51. Samas ei nõustu kohus vastustajaga selles, et vaidlusalune toiming ei oleks võinud kaebajale põhjustada varalist kahju. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et pakendite säilitamine oli vajalik seetõttu, et elektroonikaseadmete hooldusse andmine oli võimalik üksnes originaalpakendis. Vastustaja ei ole sellele väitele vastanud ei kaebaja vaide lahendamisel ega kohtumenetluses. Seega ei ole vastustaja välistanud võimalust, et kaebajale võinuks kahju tekkida sellega, et originaalpakendite puudumisel ei ole tal võimalik saata elektroonikaseadmeid näiteks garantiiremonti. Käesoleval juhul on siiski ilmne, et kaebajale kahju tekkinud ei ole. Kaebaja kinnitusel 4. juulil 2013 kokkusaamisel sai ta pakendid vanglast välja saata. Kohtumenetluses ei ole kaebaja väitnud, raadio või televiisor oleks vajanud hooldust või remonti ja, et pakendite puudumine oleks seda takistanud. Seetõttu on ilmne, et kaebaja majanduslikus sfääris ei ole pakendite puudumine esile kutsunud negatiivseid muutusi ning vastav varalise kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu hinnangut ei muuda hüpoteetiline võimalus, et sedalaadi kahju võiks tekkida tulevikus. Kohus osutab siiski sellele, et pakendite isiklike asjade lattu paigutamisest keeldumisega on vastustaja võtnud endale kohustuse tagada kaebaja elektroonikaseadmete hooldus või remont ka olukodukorras, kus seadmete originaalpakendid puuduvad. 52. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse lahendamine lubatud ka preventiivsel eesmärgil, sest Tartu Vangla direktori 2. augusti 2013 käskkirjaga muudetud Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5. sätestab muu hulgas keelu paigutada isiklike asjade lattu pakendeid nagu televiisori/raadio karbid.

13

Seega on asjaolud muutnud ning ka käesoleva kaebuse rahuldamise kodukorral ei saaks sellest järeldada, et vastustaja on kohustatud kinnipeetava elektroonikaseadmete pakendid isiklike asjade laos hoiustama. 53. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebuse lahendamine ei puuduta kaebaja õigusi. Seetõttu on kaebus selles osas vastuolus HKMS § 44 lg-ga 1, kuna ei ole esitatud kaebaja õiguste kaitseks, s.t kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebuse esitamine üksnes põhjusel, et veenduda mõne vastustaja toimingu õiguspärasuses või õigusvastasuses ei ole lubatud. Kohus ei pea siiski põhjendatuks kaebuse tagastamist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, vaid jätab kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse rahuldamata. X 54. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla kodukorra punktid 7.1.18., 7.1.39., 7.1.49., 8.2.10., 8.2.11., 8.4.5., 9.7., 9.8., 9.13., 10.1., 11.5.1., 16.11.3. ja 20.7. on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Pakendite isiklike asjade lattu paigutamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks puudub E. P.il kaebeõigus, Kaebus jääb rahuldamata. 55. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik