3-12-1843/54 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jAuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1843 Haldusasi A Ai kaebus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 27.04.2012 koosolekul tehtud otsuse osaliseks tühistamiseks ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjonile ettekirjutuse tegemiseks A Ai kutsetunnistuse pikendamise avalduse uuesti läbi vaatamiseks rahuldamata jäänud osas Menetlusosalised Kaebaja – A A Vastustaja – Eesti Ehitusettevõtjate Liit, esindaja Indrek Peterson Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.01.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A Ai apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta A Ai apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.01.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1843 muutmata. 2. Jätta A Ai menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.02.2014, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

3-12-1843 2(9) se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) kutsekomisjoni poolt on A Aile väljastatud Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni nõuetele vastavust tõendavad kutsetunnistused järgmiselt: 14.03.2003 kutsetunnistus nr 000554 kehtivusega kuni 14.03.2004, 14.05.2004 kutsetunnistus nr 001941 kehtivusega kuni 14.05.2007 ning 27.04.2007 kutsetunnistus nr 022616 kehtivusega kuni 27.04.2012. 2. A. A esitas 28.02.2012 EEEL-le avalduse kutsetunnistuse pikendamiseks. EEEL 29.02.2012 e-kirjaga paluti A. Ail teatada, milliseid ehitusjuhtimise ning omanikujärelevalve tegevusalasid soovib ta kutsetunnistusel näha, kuna uued kutsetunnistused väljastatakse spetsialiseerumisega. 3. A. A esitas 05.03.2012 EEEL-le avalduse Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni saamiseks koos varasemalt omistatud kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega ja AS Autoveod- Tehnika soovituse. 06.03.2012 täpsustuses märkis A. A, et soovib Ehitusjuht III kutse saamist järgmistel tegevusaladel: üldehituslik ehitamine; hoonesiseste ja kinnistusiseste küttesüsteemide ja soojussõlmede ehitamine; kaugküttesüsteemide ehitamine; ventilatsioonisüsteemide ehitamine; jahutussüsteemide ehitamine; hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuseja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; välisveevarustuseja kanalisatsioonivõrkude, s.h pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste ehitamine; üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine; kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, veeja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine; nõrkvoolu-, sideja ehitiste kontrollimisja juhtimissüsteemide automatiseerimise omanikujärelevalve tegemine; ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine. 06.03.2012 edastas A. A EEEL-le oma tööalase tegevuse kirjelduse. 4. EEEL teatas 23.03.2012 e-kirjaga A. Aile, et talle omistati Ehitusjuht III kutsetunnistus spetsialiseerumisega üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve teostamisele. Ülejäänud taotletud spetsialiseerumisi EEEL A. Aile ei omistanud, leides, et tal puudub vastav kogemus. 5. A. A esitas 04.04.2012 EEEL-le oma täpsustatud tööalase tegevuse kirjelduse seonduvalt muude taotletud spetsialiseerumistega, mille osas jättis EEEL A. Ai taotluse kutsekvalifikatsiooni tunnistuse väljastamiseks rahuldamata. EEEL teatas 11.04.2012 e-kirjaga, et kutsekomisjoni 23.03.2012 otsust ei muudeta. 6. A. A esitas EEEL-le 12.04.2012 veelkordselt täiendatud tööalase tegevuse kirjelduse, kus tõi välja enda kogemuse taotletud Ehitusjuht III spetsialiseerumiste osas. EEEL teatas 23.04.2012 vastuseks 12.04.2012 kirjale, et kutsekomisjoni arutelu toimub 27.04.2012. A. A teatas 23.04.2012, et tal ei ole võimalik komisjoni koosolekul tervislikel põhjustel osaleda, kuid vajadusel on ta valmis oma tööalast tegevust detailsemalt täpsustama ja tõendama. 7. EEEL kutsekomisjon otsustas 27.04.2012 koosoleku protokollist nähtuvalt omistada A. Aile Ehitusjuht III kvalifikatsiooni järgmistel tegevusaladel: üldehitusliku ehitamise oma-

3-12-1843 3(9) nikujärelevalve tegemine; kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, veeja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine; nõrkvoolu-, sideja ehitiste kontrollimisja juhtimissüsteemide automatiseerimise omanikujärelevalve tegemine. A. Aile otsustati vastava töökogemuse puudumise tõttu mitte omistada Ehitusjuht III kvalifikatsiooni järgmistel tegevusaladel: üldehituslik ehitamine; hoonesiseste ja kinnistusiseste küttesüsteemide ja soojussõlmede ehitamine; kaugküttesüsteemide ehitamine; ventilatsioonisüsteemide ehitamine; jahutussüsteemide ehitamine; hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuseja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; välisveevarustuseja kanalisatsioonivõrkude, s.h pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste ehitamine. Samuti otsustati A. Aile mitte omistada Ehitusjuht III kvalifikatsiooni ehitise omaniku ehitustehnilise konsulteerimise ja esindamise tegevusalal, kuna tal puudub üldehitusliku ehitamise pädevus. 8. A. A esitas 11.05.2012 EEEL e-postiaadressile Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogule (kutsenõukogu) adresseeritud taotluse vaadata läbi tema avaldus ehitustehnilise konsulteerimise ehitusjuhi ja üldehitusliku ehitamise tegevusalade lisamiseks tema kutsetunnistusele. Taotlusele oli lisatud avaldus, milles A. A kirjeldas oma töökogemust Hoovihoolduse OÜ-s, mis oli varasemalt jäänud mainimata. Vastuseks EEEL 15.05.2012 e-kirjale teatas A. A samal päeval, et 11.05.2012 dokumendid olid esitatud siiski EEEL kutsekomisjonile. 9. EEEL kutsekomisjoni 25.05.2012 koosoleku protokollist nähtuvalt käsitleti A. Ai esitatud vastulauseid vaidena 27.04.2012 koosolekul tehtud otsusele. Koosolekul otsustati mitte anda A. Aile Ehitusjuht III üldehitusliku ehitamise pädevust, kuna otsene ehitustööde juhtimise kogemus tal puudub ja ka täiendavalt esitatud dokumentidest nähtub, et A. A ei olnud ehitustööde teostaja esindaja, vaid tellija esindaja. A. Aile omistati erandkorras Ehitusjuht III kutsekvalifikatsioon ehitise omaniku ehitustehniliste konsulteerimise ja juhendamise tegevusalal, arvestades tema pikaajalist omaniku esindamise töökogemust. 10. A. A saatis 29.05.2012 EEEL-le e-kirja, milles osundas, et 25.05.2012 koosolekul otsust tehes on jäetud tähelepanuta tema poolt 11.05.2012 täiendavalt saadetud materjalid, milles ta selgitas oma töökogemust Hoovihoolduse OÜ-s. A. A palus selle võtta läbivaatamiseks järgmisel kutsekomisjoni koosolekul. 11. A. A esitas 27.06.2012 kutsenõukogule vaide, milles palus omistada endale Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni kõigil taotletavatel aladel, kuna ta omab ehitusalast kogemust 1965. aastast. 12. SA Kutsekoda 06.08.2012 e-kirjaga teavitati A. Ai, et 02.08.2012 toimunud kutsenõukogu erakorralisel koosolekul otsustati 27.06.2012 vaiet mitte rahuldada. Kirjale oli lisatud nõukogu 02.08.2012 koosoleku protokolli väljavõte. 13. A A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EEEL kutsekomisjoni 27.04.2012 otsuse tühistamiseks osas, millega otsustati mitte omistada kaebajale Ehitusjuht III kvalifikatsiooni. Ühtlasi palus kaebaja kohustada EEEL kutsekomisjoni vaatama kaebaja taotlus Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni saamiseks rahuldamata jäänud tegevusalade osas uuesti läbi ning arvestama seejuures kaebaja töökogemust ehitustööde juhina täies ulatuses, s.h nii töövõtja kui ka tellija esindajana. 1) Kaebaja on täitnud kutsestandardis kutsekvalifikatsiooni omistamiseks kõik nõuded, mistõttu on otsus vaidlustatud osas õigusvastane. Kaebajal on ehitustehniline keskeriharidus ning ehitustehniku kvalifikatsioon. Kaebaja on juhtinud ehitustöid muu hulgas Tartus Aardla 23C kaupluslao ehitustöödel AS Autoveod-Tehnika töötajana (mai - oktoober 2006; märts - mai 2011; oktoober 2010 - jaanuar 2011). Tegemist on olnud ehitustööde teostaja esindaja ülesan-

3-12-1843 4(9) nete täitmisega, mitte aga tellija esindaja ülesannete täitmisega. Kõigi viidatud tööde puhul on kaebaja olnud otseselt seotud ehitustööde juhtimiseks vajalike otsustuste tegemisega.

2) Vastustajale 11.05.2011 esitatud töökogemust tõendavast avaldusest nähtub, et kaebaja on pidevalt tegelenud Hoovihoolduse OÜ esindajana Tartus endisel Aardla 23 hoonetekompleksi territooriumil moodustatud kinnistute ja neil asuvate ehitistega seonduva ehitustööde juhtimisega, ehitamisega, kinnisvara hooldamisega. Kaebaja on läbinud vajalikul määral erialase täiendkoolituse. Kaebajale on omistatud Ehitusjuht III kutsekvalifikatsioon enne praegu kehtiva kutsestandardi kinnitamist. Varasemates kutsestandardites töökogemuse osas nõutu on kaebaja täitnud ning vastustaja on varasemalt kaebaja nõuetele vastavust tunnistanud varasemate kutsetunnistuste väljastamisega. Ühtlasi on kaebaja läbinud Ehitusjuht III täienduskoolituskursused.

3) Kaebaja on olnud AS Autoveod-Tehnika ja Hoovihoolduse OÜ töötaja ning sisuliselt ehitustööde peatöövõtja esindaja rollis, kuna on tellinud vastava ala alltöövõtjalt vajalikud tööd, tellinud vajaliku ehitusprojekti, koostanud tööde kirjelduse ning korraldanud ka alltöövõtjatele konkursse. Hoovihoolduse OÜ ongi moodustatud Tartus Aardla 23 asuvate kinnistute haldamiseks, s.h vajalike ehitusja remonditööde teostamiseks. Hoovihoolduse OÜ tegutseb endise AS Tartu Autoveod hoonetekompleksi alal. Kogu hoonetekompleksiga on senini seotud insenervõrgud, kuivõrd alajaam, katlamaja koos soojustrassidega, kanalisatsioon puhastusseadmetega ja tsentraalse vesivarustusega pärinevad ajast, mil hoonetekompleks kuulus AS-le Tartu Autoveod. Seetõttu on vaja selle hoonetekompleksi alal teostada hooldus-, remondija rekonstrueerimistöid. Hoovihoolduse OÜ põhitegevus on ehitustegevus ja kinnisvara hooldustegevus. Oma tegevuses on Hoovihoolduse OÜ võrreldav peatöövõtjaga, kes omab minimaalselt vajalikku töötajate tuumikut. Suuremad ja eriettevalmistust nõudvad tööd tellitakse Hoovihoolduse OÜ poolt konkursi alusel, mis kinnitab samuti Hoovihoolduse OÜ tegutsemist peatöövõtjana. Sisseostetud töid on vaja juhtida ning seda on kaebaja Hoovihoolduse OÜ juhatajana teinud, s.h otsustanud, missuguses mahus, kus ja mida tuleb ehitada.

4) Ka ainuüksi kaebusele lisatud loeteludes näidatud tööde osas pole mõeldav, et ehituslike teadmisteta olnuks neid töid Hoovihoolduse OÜ-s võimalik korraldada (s.t juhtida ehituslikku peatöövõttu ja ehitustegevust). See tähendab, Hoovihoolduse OÜ on tegutsenud sisuliselt ehitusettevõtjana ning ka kaebaja tegevust Hoovihoolduse OÜ-s tuleb käsitleda nimelt ehitustööde juhtimisena ehitusettevõttes (mitte aga tellija esindamisena ehitustehnilistes küsimustes). Hoovihoolduse OÜ tegevust ei saa võrdsustada pelgalt remonttööde ja lihtsamate ehitustööde teostamisega. Kaebaja on läbi Hoovihoolduse OÜ seotud ka alltöövõtjate ehitustööde juhtimisega, sest ehitustööde nõuetekohane teostamine on Hoovihoolduse OÜ korraldada ja vastutada. Seejuures on kaebaja ülesandeks olnud kooskõlastada ehitustööde tellijatega ehitusgraafikud, liikluse ümbersuunamised, elektri-, kütte ja vee katkestuse sobivad ajad ja kestvused tellijate häireteta töö tagamiseks, milleks on vajalik ehitustegevust juhtiva ehitusspetsialisti omamist ettevõttes vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 47 lg 1 p-le 2.

5) Ehitusjuht III kutsestandardis viidatud 3-aastast töökogemust ehitustööde juhina ei ole alust tõlgendada kitsendavalt, nagu seda on tehtud vastustaja 25.05.2012 koosoleku protokollis, kus peetakse vajalikuks, et ehitustööde juht oleks töövõtja esindaja, mitte tellija esindaja. Kutsestandardi nõue omada 3-aastast kogemust ehitustööde juhina võib hõlmata ka tellija esindajana teostatud ehitustööde juhtimist või ehitustööde juhtimises ja korraldamises osalemist. Vastustaja ei ole põhistanud, miks ta peab kutsestandardis nõutavat ehitustööde juhi kogemust vajalikuks just töövõtja poolelt, samas kui tellija esindajana ehitustööde juhtimist ei aktsepteeri. Niisugune vahetegemine ei tulene kutsestandardist ega ole põhjendatud ka sisuliselt.

3-12-1843 5(9) 14. Tallinna Halduskohus võttis 04.10.2012 määrusega kaebuse menetlusse, kuid kuna kutsekvalifikatsiooni omistamise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, tõlgendas kaebaja kohustamistaotlust selliselt, et kaebaja taotleb EEEL kutsekomisjonile ettekirjutuse tegemist A. Ai kutsetunnistuse pikendamise avalduse uuesti läbi vaatamiseks rahuldamata jäänud osas. 15. Eesti Ehitusettevõtjate Liit palus jätta A. Ai kaebus rahuldamata. 1) A. Aile ei omistatud Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni üldehituse tegevusaladel, kuna tal puudub vastav töökogemus. Kutsekomisjonile esitatud dokumentide kohaselt on A. Ai alaliseks tööandjaks olnud AS Autoveod-Tehnika. A. A on tõendanud, et on konsulteerinud tööandjat kui ehitustööde tellijat ja teostanud ehitatavatel objektidel omanikujärelevalvet. Esitatud dokumentidest võib välja lugeda, et ühel objektil on A. A ka juhtinud ehitustöid ajavahemikus oktoober 2010 kuni jaanuar 2011, millest tuleks maksimaalselt 4 kuud ehitustööde juhtimise kogemust. Lisaks on A. A kirjeldanud enda tegevust Hoovihoolduse OÜ-s. Kirjeldusest nähtub, et Hoovihoolduse OÜ ei teostanud ehitustöid loetletud objektidel, sest dokumendis on esitatud ehitusettevõtjate nimed, kes reaalselt töid teostasid. See tähendab, et A. Ai tegevust saab antud objektidel käsitleda kui tellija esindamist ehitustehnilistes küsimustes, mitte aga kui ehitustööde juhtimist ehitusettevõttes. Ehitusettevõtja korraldab lepingu järgi kõik ehitustööd omal vastutusel. Tellija võtab tööd vastu ja tasub selle eest. Ehitusettevõtja korraldab ehitustöid oma vastavate spetsialistide kaudu, kelleks on ehitusettevõtja projektijuht või objektijuht. Tellija esindaja jälgib lepingu tulemustest huvitatud isikuna samuti ehitusettevõtja tegevust, kuid ise ei juhi ega vastuta ehitustööde teostamise eest. On loomulik, et tellija võtab endale ehituse pädevusega isiku, kes teda esindab. Selleks isikuks ongi kaebaja. Seda pädevust nimetatakse EhS § 42 lg 8 alusel kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 04.10.2010 määruse nr 73 „Majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusalal täpse liigituse loetelu“ § 11 kohaselt ehitise omaniku ehitustehniliseks konsulteerimiseks ja esindamiseks. EhS § 41 lg 1 p 1 näeb ette ehitustegevuseks muuhulgas majandustegevuse registri registreeringu kohustuse. Hoovihoolduse OÜ-l majandustegevuse registris registreering puudub, mis tähendab, et õigust teostada EhS § 2 lg-tes 6 ja 7 nimetatud ehitustöid antud äriühingul ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub A. Ail ehitamise tegevusaladel Ehitusjuht III kutsestandardis ettenähtud (nõutav) töökogemus - vähemalt 3 aastat ehitustööde juhina viimase 7 aasta jooksul.

2) A. Aile omistati menetluse tulemusena Ehitusjuht III kutsekvalifikatsioon omanikujärelevalve tegevusaladel ning erandkorras ehitise omaniku ehitustehnilise konsulteerimise ja esindamise tegevusaladel, arvestades tema pikaajalist omaniku esindamise töökogemust. Erandkorras tähendab seda, et reeglina antakse ehitise omaniku ehitustehnilise konsulteerimise ja esindamise pädevus neile, kellel on üldehitusliku ehitamise pädevus, mis kaebajal puudub. 16. Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 1) Kutsenõukogu 18.06.2008 otsusega nr 28 kinnitatud Ehitusjuht III kutsestandardi kohaselt on Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel nõutav ehitustehniline keskeriharidus vähemalt 3-aastase õppe baasil, 3 aastat töökogemust ehitustööde juhina viimase 7 aasta jooksul ja kutset omistava organi poolt tunnustatud erialase täienduskoolituse läbimine. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on kutsestandardi nõuete kohane keskeriharidus ja ta on läbinud ka vajaliku täiendkoolituse. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kaebajal on Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni raames piisav töökogemus (3 aastat viimase 7 aasta jooksul) üldehituslikuks ehitamiseks; hoonesiseste ja kinnistusiseste küttesüsteemide ja soojussõlmede ehitamiseks; kaugküttesüsteemide ehitamiseks; ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks; jahutussüsteemide ehitamiseks; hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuseja kanalisatsioonisüsteemide ehitamiseks

3-12-1843 6(9) ning välisveevarustuseja kanalisatsioonivõrkude, s.h pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste ehitamiseks.

2) Vaidlust pole ka selles, et kaebaja on vaadeldaval ajal tegutsenud AS Autoveod-Tehnika ja Hoovihoolduse OÜ töötajana ning esindajana sisuliselt ehitustööde peatöövõtja esindaja rollis, kuna on tellinud vastava ala alltöövõtjalt vajalikud tööd, tellinud vajaliku ehitusprojekti, koostanud tööde kirjelduse ning korraldanud ka alltöövõtjatele konkursse.

3) Vastustaja määratlus, mille kohaselt kaebaja tegutses tellija esindajana, ei ole kohtu hinnangul vale. Vastustaja ei ole tõlgendanud ehitustööde teostamise juhtimist kitsendavalt. Ehitustööde tellimine ja nende nõuetekohasusele hinnangu andmine ei ole hõlmatud ehitustööde teostamise juhtimise mõistega. Ehitusjuht vastutab ehitamise eest objektil ning tema ja tema meeskonna vastu saab esitada ehitamise ebakvaliteetsusest tulenevad nõuded. See lähenemine on kooskõlas kutsestandardi p-s 4 toodud ehitusjuhi kutsekirjeldusega. Kui kaebaja esines ehitusel peatöövõtja esindajana, siis oligi ta sisuliselt tellija esindaja, kes tellis vajalikud tööd alltöövõtjatelt. Arusaadavalt peab tellija suutma püstitada tööde teostajale piisavalt täpse lähteülesande (mida, kuhu ja kuidas ehitada) ning suutma tehtud tööde üle ka järelevalvet teostada. Nii tegeleski kaebaja tellija esindamise ja omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalveks on aga kaebaja kutsekvalifikatsiooni saanud ning tal on seega võimalik ka oma senisel tegevusalal tellija esindajana ja omanikujärelvalve teostajana jätkata.

4) Hoovihoolduse OÜ-s ehitustööde reaalset teostamist ei saa otsuse tegemisel arvesse võtta, kuna nimetatud äriühing ei ole ehitustööde teostamist registreerinud majandustegevuse registris ja vastavalt EhS § 41 lg 1 p-le 1 ning § 2 lg-tele 6 ja 7 Hoovihoolduse OÜ-l ehitustööde tegemiseks õigust ei olegi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 17. A A palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 13.01.2013 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Õige ei ole kohtu poolt toetatud vastustaja määratlus, et kaebaja tegutses tellija esindajana. Kaebaja on tegelenud ka ehitustööde juhtimisega nii AS Autoveod-Tehnika ehitusjärelevalveinsenerina kui ka Hoovihoolduse OÜ juhatajana.

2) Kohus on jätnud arvestamata kaebaja poolt 08.11.2012 kohtule esitatud seletuses osutatud asjaolud, s.h Hoovihoolduse OÜ tegevuskoha ja tegevusalade kohta. Hoovihoolduse OÜ põhitegevus ongi ehituslik ja kinnisvara hooldustegevus. Seetõttu ei ole kohtuotsuses võetud ka seisukohta, kas Hoovihoolduse OÜ tegevus on võrreldav peatöövõtjaga.

3) Halduskohus on tõlgendanud ehitustööde juhtimist kitsendavalt, kuna ehitustööde juhtimisfunktsioon hõlmab ka ehitustööde tellimist ja tehtud tööde nõuetekohasusele hinnangu andmist. Vaidlust ei ole selles, et osutatud toimingutele lisandub ehitusjuhi puhul ka objektil ehitamise eest vastutamine. Samas ei ole õige kohtu seisukoht, et ehitusjuhi toimingu oluliseks tunnuseks on see, et tema ja tema meeskonna vastu saab esitada ehitamise ebakvaliteetsusest johtuvaid nõudeid. Ehitusjuhti ei saa võrdsustada töövõtjaga ning samuti ei ole ehitusjuhil kohustust koostada omale meeskonda.

4) Ehitusjuht III kutsestandardi p 4 kohaselt on ehitusjuhi ülesanne töötada ehitustööde korraldajana ja keskastme juhina ehitusobjektidel. Ka nimetatud punktist nähtub, et ehitusööde

3-12-1843 7(9) juhtimist tuleb tõlgendada laiendavalt, kuna ehitustööde juhtimist ja omanikujärelevalve teostamist käsitletakse koos.

5) Kohtuotsuses on jäetud tähelepanuta Ehitusjuht III kutsestandardi p 4 nõue, et erialase kogemuse arvestamisel lähtutakse teostatud objektide keerukusest ja nende juhtimise vastutustasemest. Kaebaja on juhtinud keerukate objektide ehitamist, mis annab piisava aluse Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni omistamiseks.

6) Kohtuotsuses on ebaõigesti leitud, et Hoovihoolduse OÜ poolt ehitustööde teostamist ei saa arvesse võtta seetõttu, et Hoovihoolduse OÜ-d ei ole ehitustööde teostamisel majandustegevuse registrisse kantud. Registrisse kandmise või mittekandmise fakt ei muuda ehitustööde teostamise fakti. Ehitustööde seaduslikkuse kriteeriumiks on ehitusloa olemasolu ning ehitustööde nõuetekohasele teostamisele annab hinnangu ehitistele kasutusloa andmise fakt. Ehitustööde juhtimise tuvastamise küsimus ei seondu ehitustööde töövõtja poolt tööde ajal ehitustööde teostajana majandustegevuse registrisse kandmise faktiga. 18. Eesti Ehitusettevõtjate Liit palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja ei oma ehitustööde vahetu juhtimise töökogemust vastavalt kutsestandardi nõuetele. Tegemist on tellija esindamisega, mitte ehitusettevõttes ehitustööde juhtimisega.

2) Hoovihoolduse OÜ ei oma majandustegevuse registris pädevust teostada oma jõududega ehitustöid. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, nagu oleks ettevõtja peatöövõtja rollis. Sellisteks töödeks (nn sanitaarremont, siseviimistlus, hooldus jne), mille kohta majandustegevuse registris registreeringut vaja ei ole, ei väljastata ka Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni.

3) Eristada tuleb kahte mõistet. Ehitusjuht kutsestandardi tähenduses on isik, kes võib omada kutsekvalifikatsiooni ehitustööde juhtimiseks (teostamiseks) kui ka ehitusjuhtimiseks – ehitise omaniku ehitustehniliseks konsulteerimiseks ja esindamiseks. Kutsekomisjon ongi leidnud, et kaebajal puudub töökogemus ehitustööde vahetu juhina ja tal on ehitise omaniku ehitustehnilise konsulteerimise ja esindamise töökogemus. Arvestada tuleb sellega, et kuigi ehitise omaniku ning ehitustehnilise konsulteerimise ja esindamise pädevuse eelduseks on võetud üldehitusliku ehitamise pädevus, siis kutsekomisjon kasutas oma kaalutlusõigust ja andis kaebajale erandina kõnealuse kutsekvalifikatsiooni, mis võimaldab tal tegutseda edasi endises valdkonnas.

4) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ehitustööde tegemise aluseks on vaid ehitusluba. EhS § 12 lg 4 kohaselt võib ehitustöid teostada vaid nõuetele vastav ettevõtja, kes on registreeritud majandustegevuse registris. Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni omav isik peab teadma kehtivaid õigusakte ja oskama neid rakendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 19. Majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loetelu on kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 04.10.2010 määrusega nr 73 (määrus). 20. Kaebaja esitas EEEL kutsekomisjonile avalduse (tl 15) Ehitusjuht III kutsetunnistuse pikendamiseks spetsialiseerumisega ehitamisele (määruse § 3 lg 1 p-d 1, 3, 5-9 ja lg 2 p-d 2-16), omanikujärelevalve teostamisele (määruse § 8) ning ehitusjuhtimisele (määruse § 11).

3-12-1843 8(9) 21. Kaebajale omistati menetluse tulemusena Ehitusjuht III kutsekvalifikatsioon omanikujärelevalve teostamise ning ehitusjuhtimise tegevusalade osas ning ei omistatud kvalifikatsiooni ehitamise tegevusalade osas. Keeldumise põhjuseks oli asjaolu, et kaebajal puudub kutsestandardis ettenähtud töökogemus vähemalt 3 aastat viimase seitsme aasta jooksul (EEEL kutsekomisjoni 25.05.2012 koosoleku protokoll - tl 38). Nimelt leiab vastustaja, et kaebaja tegevust objektidel saab käsitleda kui tellija esindamist ehitustehnilistes küsimustes, mitte aga kui ehitustööde juhtimist. 22. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et ehitustöö tellimine ja tellitud ehitustöö käigus omanikujärelevalve teostamine (tellija esindamine) ei ole samastatav ehitamisega. Vastasel juhul puuduks vajadus eristada ehitamist (määruse § 3), omanikujärelevalvet (määruse § 8) ning ehitusjuhtimist (määruse § 11). 23. Tellija esindamise töö iseloomul võib küll olla sarnaseid jooni peatöövõtuga, nagu leiab kaebaja (tl 96), samas eristab neid tegevusi juhtimisfunktsiooni iseloom ja juhtimispädevus, samuti vastutus. Ringkonnakohus lisab siinkohal, et sarnasele seisukohale on asunud ka vastustaja 14.11.2012 seisukohas ja vastuses apellatsioonkaebusele, seega on ebatäpne halduskohtu järeldus, mille kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebaja on vaadeldaval ajal tegutsenud sisuliselt ehitustööde peatöövõtja esindaja rollis (halduskohtu otsuse p 34 - tl 117). Ringkonnakohtu hinnangul on tellija / omaniku esindaja pädevuses järelevalve teostamine seoses tööde vastavusega tellimusele, kuid tellijal puudub üldjuhul otsene pädevus juhtida resultaadini jõudmise viisi ehk siis faktilist töö teostamist. Samuti ei ole tellija vastutav teostatud töö kvaliteedi ja nõuetekohasuse eest (iseenda ees). Peatöövõtt / ehitustöö juhtimine tähendab aga just faktilise ehitustöö organiseerimist ja järelevalvet selle nõuetekohasuse üle. Sealjuures vastutab peatöövõtja tellija ees alltöövõtjate töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, isegi kui ta ise faktiliseks töö teostajaks või esmatasandi juhtijaks ei ole. Seega tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et eristama peab tellija esindamise kogemust ning ehitustööde juhtimise kogemust ehitusettevõttes. Nõutaval määral (vähemalt 3 aastat viimase seitsme aasta jooksul) ehitustööde juhtimise kogemus kaebaja puhul asja materjalidest ei nähtu. 24. Õige on kaebaja seisukoht, et majandustegevuse registri registreeringu puudumine ei välista automaatselt Hoovihoolduse OÜ poolt EhS § 2 lg-s 6 nimetatud ehitustööde teostamist. Samas puuduvad ka tõendid selliste ehitustööde reaalse teostamise kohta. Kaebaja poolt viidatud ehituslikud pisitööd (näiteks kraanide ja ukselukkude vahetamine), mida Hoovihoolduse OÜ väidetavalt teostas allhanget korraldamata, ehitustööks EhS tähenduses ei kvalifitseeru. 25. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et erialase kogemuse arvestamisel on tähelepanuta jäetud teostatud objektide keerukus ja nende juhtimise vastutustase. Asja materjalidest nähtuvalt on kvalifikatsiooni omistamise menetluses analüüsitud kaebaja poolt viidatud objektidel toimunud tööde iseloomu (EEEL kutsekomisjoni 27.04.2012 koosoleku protokoll - tl 32 ja 25.05.2012 koosoleku protokoll - tl 38). 26. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on oma lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. 27. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist apellandilt.

3-12-1843 9(9)

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets