3-13-785/26 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-785 Haldusasi H T kaebus Harku ja Murru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – H T Vastustaja – Harku ja Murru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.12.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus H T määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta H T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.12.2014 määrus haldusasjas nr3-13-785 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harku ja Murru Vangla jättis 08.04.2013 rahuldamata H T mittevaralise kahju nõude summas 50 000 eurot. 2. H T esitas 10.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1) Harku ja Murru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks, paludes kohtul mõista kaebajale kahjuhüvitis välja kontinenT-euroopaliku praktika alusel oma äranägemisel. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ebainimliku väärikuse alandamise eest. Kaebaja märgib, et ta viibis kaheksa kuud tavarežiimist eraldatuna lukustatud kambris, mis haises fekaalide järele ja kus jooksid ringi rotid. Kaebaja leiab, et teda on vaimselt piinatud ja tema väärikust alandatud. Ühes kaebusega esitati ka menetlusabi taotlus kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (tl 5).

3. 03.10.2013 kohtumäärusega (tl 18–20) jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni punkt 1) ning kaebuse käiguta (resolutsiooni punkt 2), andes kaebajale kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks, s.o kaebuselt riigilõivu tasumiseks määruse punkti 1 jõustumisest arvates 15- päevase tähtaja. Kohus selgitas, et riigilõiv on kas kolm protsenti kahjunõude summast, kuid mitte alla 15 ja mitte üle 750 euro, või juhul, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses

2(2) märkimata ja nõutakse õiglast hüvitist, 250 eurot. Kohus hoiatas kaebajat, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult (resolutsiooni punkt 3). Väljastusteatest nähtuvalt (tl 22) sai kaebaja Tallinna Halduskohtu 03.10.2013 kohtumääruse kätte 04.10.2013. Määrust kaebaja edasi ei kaevanud.

4. 10.10.2013 saabus kohtule kaebaja avaldus (tl 23), milles kaebaja palub talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist mitte kindla summana 50 000 eurot, vaid kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebaja leiab, et sellega on ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise kriteeriumid täitnud.

5. Tallinna Halduskohtu 05.12.2013 määrusega tagastati kaebus selle esitajale. Kohus põhjendas määrust järgmiselt.

Kuna kaebaja sai 03.10.2013 puuduste kõrvaldamise määruse kätte 04.10.2013 ning kaebaja määrust edasi ei kaevanud, jõustus määrus 21.10.2013. Seega tulnuks kaebajal tasuda riigilõiv hiljemalt 05.11.2013. Kaebaja on küll täpsustanud, et soovib kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel, ent ei ole kaebuse esitamiselt riigilõivu käesoleva ajani tasunud (tl 26). Seega on puudus kõrvaldamata. Kaebaja 10.10.2013 avaldus ei oma tähtsust, sest kohus käsitleski kaebust mittevaralise kahju nõudena, milles on nõutud õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kohus leidis 03.10.2013 määruses, et peab esitatud hüvitamiskaebust tervikuna perspektiivituks kaebuseks, mille puhul ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud. HKMS § 121 lg 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kuna kaebaja kohtu poolt viidatud puudust kaebusest kõrvaldanud ei ole, s.o kaebuse esitamiselt ei ole tasutud riigilõivu, on kaebus esitatud selle menetlemist takistava puudusega ega vasta HKMS §-des 38–39 sätestatud nõuetele ning tuleb H Tle HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastada. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES 6. H. T määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus ja kaebus menetlusse võtta. Kaebaja leiab, et ta on esitanud kohtule konto väljavõtte ega saa aru, miks kohus teda riigilõivu tasumisest ei vabastanud. Iga riik peab kaitsma oma alamat. Halduskohus leiab teadlikult põhjusi, et mitte riigi vastu esitatud kaebust menetlusse võtta. 7. Harku ja Murru Vangla leiab vastuses, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks pole alust. Praeguses menetlusetapis ei saa enam vaielda riigilõivust vabastamata jätmise õiguspärasuse üle, sest see määrus on edasikaebamata jõustunud. Seetõttu on kohus õigesti kindlaks teinud, et kaebuse puudus jäi kõrvaldamata, kuna kaebaja ei tasunud nõutud riigilõivu. Seaduses ette nähtud riigilõivu tasumata jätmise korral ei saa kaebust läbi vaadata ja see tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask