3-11-1662/144 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2014, Tallinn Haldusasja number 3-11-1662 Haldusasi L B kaebus Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 18.04.2011 otsuse nr 8-3.1/51021 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – L B Vastustaja Maksuja Tolliamet Kolmas isik A B Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.12.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A B määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2013. a määruse haldusasjas nr 3-11-1662 resolutsiooni p 1.2 muutmata ja A B määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus (LäMTK) jättis 18.04.2011 otsusega nr 8-3.1/51021 L B ja A B 2010. a ühises tuludeklaratsioonis esitatud tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata (p 1) ning tasaarvestas seisuga 15.04.2011 tulumaksu tagastusnõude summa kohtutäituri nõudega 197 eurot 30 senti A. B vastu (p 2). Maksuja Tolliamet (MTA) jättis 08.06.2011 vaideotsusega rahuldamata L. B vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 2. L B palus halduskohtule esitatud kaebuses LäMTK 18.04.2011 otsus tühistada. Kaebaja esitas 02.03.2011 tuludeklaratsiooni MTA-s, kus ta käis koos oma endise abikaasaga (abielu lahutatud 31.05.2010). MTA ametnik ütles, et L. B ja A. B võivad lahutusele vaatamata esita-

3-11-1662 2(5) da ühise tuludeklaratsiooni. Kaebaja ei nõustunud vastustaja tõlgendusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-le 1 ja leidis, et vastustaja oleks võinud raha kohtutäiturile A. B võla katteks kanda ainult kaebaja nõusolekul. 3. A B palus kaebus rahuldada. 4. Tallinna Halduskohus jättis 22.05.2012 otsusega L. B kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.11.2012 otsusega A. B apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus rahuldas 16.05.2013 otsusega nr 3-3-1-20-13 A. B kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Halduskohtu 22.05.2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2012 otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 5. Tallinna Halduskohus jättis 30.09.2013 määrusega L. B kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10.10.2013. MTA seisukohtadest tulenevalt on kaebaja esitanud pärast 18.04.2011 otsuse tegemist 2010. a tuludeklaratsiooni parandused, mille kohaselt ei ole kaebaja tuludeklaratsioon enam ühisdeklaratsioon ning milles kajastatud andmete alusel arvutati välja, et kaebaja enammakstud tulumaksusumma on 150 eurot 96 senti. Kaebuse kohaselt on kaebajal õigus enammakstud tulumaksule 150 eurot 96 senti. Seega on kaebaja sisuliselt oma eesmärgi saavutanud. Kaebajal tuleb kaebust täpsustada ning selgitada, millist eesmärki kaebusega saavutada soovitakse. Kohus hoiatas, et kui menetlusosaline ei kõrvalda kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ja puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse. 14.10.2013 kirjaga pikendas kohus vastamise tähtaega kuni 01.11.2013. 6. Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2013 määrusega L. B kaebuse läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja sai halduskohtu 30.09.2013 määruse kätte 17.10.2013. Kohtu määratud tähtajaks ta puudusi ei kõrvaldanud ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikendamist ei ole taotlenud. Kaebajal tuli täpsustada, milline on tema huvi menetluse jätkamiseks. Kaebaja kaebust ei täpsustanud, mistõttu ei ole menetluse jätkamine võimalik. 7. A. B esitas 27.11.2013 halduskohtu 14.11.2013 määruse tühistamiseks määruskaebuse, milles taotles muu hulgas riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohtu arvates puudub kaebajal huvi asja jätkamiseks, kuid isiklik varaline huvi asja jätkamise vastu on määruskaebuse esitajal. Kohus peab andma kolmandale isikule võimaluse oma õiguste kaitseks. Seoses vaidlusaluste asjaoludega tekkis määruskaebuse esitajal rahaline kohustus 13 eurot 53 senti, millelt juba kaks aastat arvestatakse viivist. Selle kohustuse pani vastustaja kolmandale isikule pärast 27.04.2011 parandusdeklaratsiooni esitamist. Need vastustaja toimingud on õigusvastased. Vastavalt kolmanda isiku deklaratsioonile ei ole tal tulumaksu enammakset, talle pole vaja midagi tagastada ja järelikult ei ole midagi ka arestida. Võla suurus on määruskaebuse esitaja jaoks arusaamatu ning ta soovib võlast ja viivistest vabaneda. Kohtu väide, et kaebus on puudustega ja seetõttu pole võimalik menetlust jätkata, ei vasta tegelikkusele. Riigikohtu otsuses on märgitud, et pärast deklaratsiooni parandamist oli L. Bl enammakse 150 eurot 96 senti ning võlg 46 eurot 34 senti. L. B tasus selle võla. MTA 18.04.2011 otsuse peale esitatud kaebusele oli lisatud taotlus kahju hüvitamiseks, mis moodustus enammaksest ja tasutud võlast. Kaebaja on oma seisukohti kohtule korduvalt väljendanud, kohtul on järelduse tegemist võimaldavad tõendid ning midagi uut vaja ei ole. Riigikohtu otsuses räägitakse ka sellest, et täituri nõue oli 211 eurot 23 senti, st täitur lisas 197,30 eurole 13,53 eurot. See asjaolu, millel on määruskaebuse esitaja jaoks suur tähendus, on asjas tõepoolest välja selgitamata. Riigikohtu otsusest tuleneb, et vastustajal ei olnud õigust kohaldada aresti L. B suhtes, järelikult tuleb talle vastustaja ebaseaduslike toimingutega tekitatud kahju igal juhul hüvitada. Kaebaja palub

3-11-1662 3(5) kohtul nõuda vastustajalt seletus, millisel alusel määrati määruskaebuse esitajale 13 euro 53 sendi suurune võlgnevus ja arvestatakse viivist. 8. Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2013 määrusega A. B riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata (p 1.2), jättis määruskaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). L. B K-Raha väljavõttest perioodi 28.08.2013- 28.11.2013 kohta nähtub, et perioodi jooksul on arvel olnud 63 eurot 23 senti. Perioodi jooksul on laekunud L. Blt 25 eurot. 28.11.2013 seisuga on kontojääk 0,12 eurot. A. B ei ole teinud kulutusi elektrile ega isiklikele hügieenitarvetele. Mahaarvatavateks kulutusteks võib lugeda kokku 24 eurot 56 senti, muud väljaminekud on seotud söögi ja kirjatarvete ostmisega, mida ei saa lugeda hädavajalikeks kulutusteks. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt on A. B kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 19 eurot 33 senti ((63,23-24,56)/4x2). Seega on A. Bl võimalik tasuda 15 euro suurune riigilõiv vaatamata asjaolule, et tal hetkel selleks rahalised vahendid puuduvad. Alus riigilõivu tasumisest vabastamata jätmiseks esineb ka seetõttu, et määruskaebus on perspektiivitu. Riigikohus leidis 16.05.2013 otsuses, et olukorras, kus enammakstud tulumaks tuleks tagastada L. Ble, ei mõjuta see A. B suhtes arestimisakti täitmist MTA poolt. A. B väitel on tema õigusi menetluse lõpetamisega rikutud, sest talle on määratud rahaline kohustus pärast 27.04.2011 L. B poolt uue tuludeklaratsiooni vormistamist. Määruskaebuse esitaja poolt välja toodud õiguste rikkumise vaidlustamine ei ole praeguse haldusasja raames asjakohane. Kui A. B leiab, et tema õigusi on rikutud seoses L. B poolt 27.04.2011 esitatud tuludeklaratsiooniga, tuleb tal esitada oma õiguste kaitseks uus kaebus. Praeguses asjas lähtus kohus eelkõige L. B subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkusest. L. B ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi ja ei avaldanud soovi menetluse jätkamiseks ning seetõttu jäeti kaebus läbi vaatamata. HKMS ei kohusta kirjeldatud olukorras kaitsma kolmanda isiku õigusi. Määruskaebuse esitajal ei saa määruskaebuses kirjeldatud asjaoludel olla kaebeõigust ning määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu. 9. A. B esitas 27.12.2013 halduskohtu 09.12.2013 määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus jättis 03.01.2014 rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. A. B 27.12.2013 määruskaebuses palutakse halduskohtu 09.12.2013 määrus tühistada ja vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest. Kohtu arvutused kaebaja finantsolukorra kohta ei ole õiged, sest kohus arvestas 63 euro 23 sendi suurust kontojääki 28.07.2013 seisuga, kuid pidanuks arvestama üksnes laekumisi. Arvestades perioodi laekumist (25 eurot) ja lubatud mahaarvamisi (24 eurot 65 senti), on kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 22 senti ((25-24,56)/4x2) ning määruskaebuse esitajal puudub võimalus riigilõivu tasuda. Määruskaebuse esitaja menetlusse kaasamise tingis asjaolu, et ühisdeklaratsiooni puhul kannavad abikaasad solidaarvastutust. Seega puudutab kaebaja poolt vaidlustatud haldusakt võrdsel määral nii kaebaja kui ka kolmanda isiku õigusi ja kohustusi. Vaidlustatud haldusakt on tunnistatud Riigikohtu poolt kaebaja suhtes õigusvastaseks. Solidaarvastutuse printsiibist lähtudes on see õigusvastane ka kolmanda isiku suhtes. Lisaks tekitas MTA isiklikult kolmandale isikule varalist kahju, mis sai tekkida üksnes praeguses asjas vaidlustatud haldusakti tagajärjel. Seega on kolmandal isikul olemas kaks alust 18.04.2011 otsuse tühistamise nõudmiseks. L. B kaebuse esemeks oli haldusakti tühistamisnõue ja talle tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue. Määruskaebuse esitaja huvi asja jätkamiseks seisneb talle kahju tekitanud õigusvastase haldusakti tühistamises. Kolmandat isikut ei huvita, kas kahju saab L. Ble hüvitatud või mitte.

3-11-1662 4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvestatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tehtavas arvutuses menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute kohta ei saa arvestada perioodi alguse kontojääki, vaid üksnes perioodi laekumisi. Kuna A. B nelja kuu sissetulek on 25 eurot, siis HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevat piirangut talle menetlusabi andmiseks riigilõivu tasumisest vabastamise näol ei esine. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et A. B määruskaebus on perspektiivitu, mis tähendab, et menetlusabi andmisest tuleb keelduda, sest HKMS §-st 111 tulenevad menetlusabi andmise tingimused ei ole täidetud. 12. Riigikohtu 16.05.2013 otsusest nr 3-3-1-20-13 nähtuvad kohtute poolt praeguses asjas tuvastatud järgmised asjaolud. A. B ja L. B esitasid 02.03.2011 abikaasade ühise tuludeklaratsiooni 2010. a kohta, mille kohaselt kuulus tagastamisele enammakstud tulumaks 197 eurot 30 senti. Kohtutäitur menetles täiteasja nr 034/2010/2125 A. B vastu. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu otsus, millest tulenes rahaline nõue A. B vastu. Kohtutäitur arestis 31.01.2011 aktiga tagastusnõude ning MTA kandis 15.04.2011 kohtutäituri arveldusarvele kokku 211 eurot 23 senti. LäMTK jättis 18.04.2011 otsusega tulumaksu tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata ja tasaarvestas seisuga 15.04.2011 tulumaksu tagastusnõude summa kohtutäituri nõudega 197 eurot 30 senti A. B vastu. L. B esitas 27.04.2011 eraldi tuludeklaratsiooni, mille alusel kuulus talle tagastamisele 150 eurot 96 senti. Kuna varasema ühise tuludeklaratsiooni alusel oli kohtutäiturile kantud A. B vastu esitatud nõuete katmiseks 197 eurot 30 senti, tekkis L. Bl tulumaksuvõlg 46 eurot 34 senti. A. B esitas samuti 27.04.2011 eraldi tuludeklaratsiooni, mille kohaselt temal tulumaksu enammakset enam ei olnud. Riigikohus selgitas, et kui täitemenetluses on täitmiseks esitatud nõue üksnes ühe abikaasa vastu ja puudub teist abikaasat kohustav täitedokument ning ühiselt esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt tuleb tagastamisele kuuluv tulumaks kanda abikaasale, kelle suhtes täiteasja ei ole, siis puudub MTA-l kui täitemenetluses kolmandal isikul õigus kanda tagastamisele kuuluv tulumaks kohtutäiturile (p 11.1). Tagastamisele kuuluv tulumaks tagastatakse sellele isikule, kes on abikaasade ühises tuludeklaratsioonis ära näidatud (p 11.2). Tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele (p 11.3). Nõude arestimine tähendaks praegusel juhul seda, et MTA-l keelatakse võlgnikule maksete tegemine ja teda kohustatakse tegema kohtutäiturile makse tingimusel, et MTA on otsustanud tagastada A. Ble enammakstud tulumaksu. Juhul, kui enammakstud tulumaks tuleks tagastada L. Ble, ei mõjuta see A. B suhtes arestimisakti täitmist MTA poolt. Kui tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks tagastada L. Ble, siis ei tohtinud MTA seda kanda kohtutäiturile. Sellises olukorras peab MTA kandma tagastamisele kuuluva tulumaksu L. Ble (p 11.3). Kui abikaasade ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks kanda L. Ble, siis ei olnud MTA õigustatud ega kohustatud kohtutäituri arestimise akti täitma (p 11.4). Riigikohus saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, sest kohtud ei olnud tuvastanud asjaolu, kellele ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks kanda (p 12). Riigikohtu neist seisukohtadest järeldub, et kui ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks kanda A. Ble, siis võis MTA kohtutäituri arestimisakti täita. Kui ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tuli tagastamisele kuuluv tulumaks kanda L. Ble, siis ei olnud MTA õigustatud arestimisakti täitma, vaid pidanuks tagastamisele kuuluva tulumaksu kandma

3-11-1662 5(5) L. Ble. Sellest omakorda järeldub, et vaidlustatud 18.04.2011 otsus, millega jäeti tagastusnõude (197 eurot 30 senti) täitmise taotlus rahuldamata ja tagastusnõue tasaarvestati kohtutäituri nõudega (197 eurot 30 senti) A. B vastu, võis rikkuda L. B õigusi, kui ta oli isikuks, kellele tuli ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tagastamisele kuuluv tulumaks kanda. A. B ei saanud aga nõude arestimise tõttu tagastusnõude täitmist nõuda ka siis, kui ta oli isikuks, kellele tuli ühise tuludeklaratsiooni kohaselt tagastamisele kuuluv tulumaks kanda. 13. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste ja kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Olukorras, kus isik, kes on oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse pöördunud, ei ole enam kohtulahendi, millega võidakse otsustada ka kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, tegemisest huvitatud (mida näitab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kaebaja poolt vaidlustamata jätmine), ei saa kohus kaebuse menetlemist jätkata üksnes seetõttu, et kolmas isik on jätkuvalt huvitatud vaidlustatud haldusakti tühistamisest. Kolmas isik ei saa nõuda kohtult kaebuse menetlemist, kui kaebaja ise seda ei soovi. Kui A. B leidis, et LäMTK 18.04.2011 otsus rikub ka tema õigusi, oli tal võimalus esitada halduskohtule oma õiguste kaitseks kaebus. 14. Määruskaebuses osutatud 211 euro 23 sendi kohtutäituri arveldusarvele kandmine, millega A. B seostab endal 13 euro 53 sendi suuruse võla tekkimise, leidis aset 15.04.2011 (vt Riigikohtu otsuse p 6.3), st enne 18.04.2011 otsuse tegemist, ning selle otsusega on kohtutäituri nõudega tasaarvestatud üksnes 197 eurot 30 senti. Seega ei saanud vaidlustatud haldusakt olla 197 eurot 30 senti ületavas osas raha kohtutäituri arveldusarvele kandmise aluseks. Oma maksuvõla kujunemise asjaolude kohta on maksuhaldurilt võimalik selgitusi küsida kaebajal endal.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets