3-13-2010/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2010 Otsuse kuupäev

24. jaanuar 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Arvo Käärdi (Käärd) kaebus Kambja Vallavalitsuse ja Tartu maavanema tegevusetuse ja viivituse õigusvastaseks tunnistamiseks ja otsuse tegemise kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Arvo Käärd, esindaja vandeadvokaat Piret Blankin Vastustajad Kambja Vallavalitsus ja Tartu maavanem

1. Rahuldada Arvo Käärdi kaebus osaliselt.

2. Jätta kaebus Kambja Vallavalitsuse tegevusetuse ja viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.

3. Tunnistada Tartu maavanema viivitus maa munitsipaliseerimise taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks.

4. Kohustada Tartu maavanemat lahendama Kambja Vallavolikogu 30.oktoobri 2008 taotlused kolme kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

5. Mõista Tartu Maavalitsuselt välja Arvo Käärdi kasuks menetluskulud summas 1447,50 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. veebruar 2014.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonnakomisjoni 04. märtsi 1993.a. otsusega nr 22/1-11 on Arvo Käärd tunnistatud Kambja vallas asunud Kährimäe 24 , knr 1032, pindalaga 49,54 ha talu õigustatud subjektiks kogu maa osas.

Kambja Vallavalitsuse 07. oktoobri 1994.a. korraldusega nr 104 tagastati A. Käärdile 49,5 ha suurune maa-ala, moodustati katastriüksused 28201:009:0211 ja 28201:009:0212 . Kambja Vallavalitsuse 28. juuli 2005.a. korraldusega nr 981 tunnistati Kambja Vallavalitsuse 07. oktoobri 1994.a. korraldus nr 104 kehtetuks ja paluti A. Käärdilt nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks vastavalt asjaõigusseaduse § 65 lõikele 1. Kambja Vallavalitsus tunnistas varasema otsuse A. Käärdile maa tagastamise kohta kehtetuks põhjusel, et ei olnud tagatud A. Käärdi maad läbivate teede avalik kasutamine, kuna A. Käärd keeldus sõlmimast tee avaliku kasutamise lepingut.

A. Käärd vaidlustas Kambja Vallavalitsuse 28. juuli 2005.a. korralduse nr 981 halduskohtus. Tartu Halduskohtu 15. mai 2006.a. otsusega haldusasjas nr 3-05-732 jäeti A. Käärdi kaebus rahuldamata.

02. septembril 2005 esitas Kambja vald Tartu Maakohtusse hagiavalduse kinnisturaamatu kande muutmiseks, taotledes kohustada Arvo Käärdi andma nõusolek kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks talle kuuluva Kährimäe kinnistu suhtes ning kanda kinnistu omanikuna sisse Eesti Vabariik. Tartu Maakohtu 13.märtsi 2007 otsusega valla hagi rahuldati (tlk.28-29).

12. juunil 2008.a tagastas Kambja Vallavalitsus A.Käärdile 48,44 ha suuruse maa-ala ja jäeti tagastamata 1,1 ha kui teedealune maa (korraldus nr 1046), mille eest määrati kompensatsiooni 7425 krooni (korraldus nr 1047). 08.augustil 2008 esitas A.Käärd Tartu Halduskohtusse kaebuse, taotledes vallavalitsuse 12.juuni 2008 korralduse nr 1046 tühistamist (haldusasi nr 3-08-1587).

04. septembri 2008 korraldusega nr 1107 tunnistas Kambja Vallavalitsus korraldused nr 1046 ja nr 1047 kehtetuks ja uuendas maa tagastamise menetluse. Tartu Halduskohus lõpetas 08.10.2008 määrusega menetluse haldusasjas nr 3-08-1587 seoses kaevatavate haldusaktide kehtetuks tunnistamisega ja maa tagastamise menetluse uuendamisega.

30. oktoobri 2008 otsusega nr 185 otsustas Kambja Vallavolikogu taotleda munitsipaalomandisse Kährimäe-Kansi tee, ning otsusega nr 186 Kammeri-Lutike tee, mis läbivad A.Käärdile tagastamisele kuuluvat kinnistut. Kambja Vallavalitsus esitas maa munitsipaliseerimise taotlused Tartu maavanemale 28.jaanuaril 2009.a.

30. juuni 2010 andis Tartu maavanem korraldustega nr 439 ja nr 441 munitsipaalomandisse Kährimäe-Kansi tee maaüksuse pindalaga 0,39 ha ja Kammeri-Lutike tee maaüksuse pindalaga 2,83 ha. A.Käärd vaidlustas 9.augustil 2010 maavanema korraldused nr 439 ja 441 Tartu Halduskohtus, taotledes nende korralduste tühistamist. 05.oktoobril 2010 korraldusega nr 640 tunnistas Tartu maavanem 30.juuni 2010 korraldused nr 439 ja nr 441 kehtetuks.

26. mai 2011 otsusega nr 73 otsustas Kambja Vallavolikogu mitte muuta oma 30.oktoobri 2008 otsust ning mitte nõustuda Arvo Käärdi 07.08.2011 esitatud ettepanekuga Kährimäe- Kansi tee tagastamiseks endise Kährimäe 24 tagastatava maa koosseisu.

2. Arvo Käärd esitas 26.septembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus:

a) tunnistada õigusvastaseks Kambja Vallavalitsuse tegevusetus ja viivitus A. Käärdi võõrandatud vara (Kabja vallas asuv endine Kährimäe 24 maaüksus, kinnistunumber 1032) tagastamise taotluse läbivaatamisel;

b) kohustada Kambja Vallavalitsust andma haldusakt, millega lahendatakse A. Käärdi õigusvastaselt võõrandatud maa (Kambja vallas asuv endine Kährimäe 24 maaüksus, kinnistunumber 1032) tagastamine, tagastades õigusvastaselt võõrandatud maa täies ulatuses või alternatiivselt, tagastades A. Käärdile õigusvastaselt võõrandatud maa ulatuses, milles tagastatav maa ei asu Kammeri-Lutike ja Kährimäe-Kansi teede all ega ole vajalik nende teede teenindamiseks;

c) tunnistada õigusvastaseks Tartu Maavanema tegevus, mis seisneb Kambja vallavolikogu 30.10.2008. a otsuse nr 185 alusel esitatud Kambja vallas asuvate Kammeri-Lutike tee (osas, mis läbib Kährimäe 24 maaüksust) ja Kährimäe-Kansi tee (osas, mis läbib Kährimäe 24 maaüksust) aluse ja teenindamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise taotluse lahendamisega viivitamises;

d) kohustada Tartu Maavanemat andma haldusakt, millega lahendatakse Kambja valla taotlus Kambja vallas Kammeri-Lutike tee (osas, mis läbib Kährimäe 24 maaüksust) ja Kährimäe- Kansi tee (osas, mis läbib Kährimäe 24 maaüksust) aluse ja teenindamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimiseks, jättes Kambja valla taotluse rahuldamata.

30.septembril 2013 võttis halduskohus menetlusse Arvo Käärdi kaebuse Kambja Vallavalitsuse ja Tartu maavanema tegevusetuse ja viivituse õigusvastaseks tunnistamiseks ning Kambja Vallavalitsuse ja Tartu maavanema otsuse tegemise kohustamiseks.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

3. Kaebaja arvates on maa tagastamise vaidluse lahendamine kujunenud ebamõistlikult pikaks. Menetluses on tehtud küll toiminguid, kuid menetluse läbiviimine ei ole olnud tõhus ja efektiivne. Olenemata kaebaja aktiivsest kaasaaitamisest, kompromisside pakkumisest ja seisukohtade esitamisest menetluses ei ole maavanem ja vallavalitsus tegutsenud hea halduse põhimõtete kohaselt, sest ilma reaalsete põhjusteta on otsuste tegemine viibinud kuude ja aastate kaupa. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas ei ole alates 15.juuni 2006.a suudetud määratleda ja tõendada asjassepuutuvate teede täpseid andmeid. Menetluse venimisega ja seoses vajadusega keerulises menetluses oma õiguste kaitsmisega advokaadi õigusabi kasutada, on oluliselt kahjustatud kaebaja õigusi.

4. Kaebaja leiab, et vastustajad on viivitanud maa tagastamist puudutavate küsimuste otsustamisel. Alates 15.juunist 2006 kui jõustus varasema tagastamise kehtetuks tunnistamise kohtuotsus, kuni 28.jaanuarini 2009 ei olnud Kambja Vallavalitsus saatnud maavanemale isegi teedealuse maa munitsipaliseerimise taotlust, järelikult ei teinud Kambja Vallavalitsus teedealuse maa tagastamise osas otsust kahe aasta ja seitsme kuu jooksul. Isegi kui sellest lahutada aeg 12.juuni 2008 korralduste vastuvõtmisest kuni 8.oktoobrini 2008, kui lõppes kohtuvaidlus (u 3 kuud), ei teinud vallavalitsus põhjendamatult teedealuse maa tagastamise osas otsust kahe aasta ja nelja kuu jooksul. Maa, mis ei puuduta seda läbivate teede munitsipaliseerimist, osas algas Kambja Vallavalitsuse viivitus 15.juunil 2006 ja kestab käesoleva ajani. Kaebaja hinnangul oleks pidanud Kambja Vallavalitsus maa tagastamise uuesti otsustama hiljemalt 6 kuu jooksul arvates 15.juunist 2006, kui jõustus haldusasjas nr 3-05-732, ehk hiljemalt 15.jaanuaril 2007.a . 12.juuni 2008 vallavalitsuse korraldusega otsustatud maa tagastamist ei saa pidada vajalikuks toiminguks, kuna vallavalitsus on ise selle korralduse tühistanud ja uuendanud maa tagastamise menetlust. Pärast 4.septembrit 2009 ei ole Kambja Vallavalitsus vastu võtnud ühtegi otsust Kährimäe maaüksuse tagastamise kohta. Pole ka teatatud maa tagastamise otsustamise tähtaega. Kaebaja leiab, et seitse aastat on ebamõistlikult pikk aega õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamiseks, vald on rikkunud Korra punkt 49 kui ka hea halduse põhimõtet. Vald oleks saanud ja pidanud tegema maa tagastamise otsuse vähemalt selle maa osas, mida munitsipaliseerimise küsimuse lahendamine ei puuduta.

5. Tartu maavanem on viivitanud teedealuse maa munitsipaliseerimise otsustamisega 28.jaanuarist 2009 kuni käesoleva ajani. Kui sellest maha võtta aeg 30.juunist 2010 kuni 5.oktoobrini 2010, mil kehtisid maavanema korraldused ja toimus kohtuvaidlus (u 2 kuud), ei ole maavanem teinud vajalikku otsust 4 aasta ja 5 kuu jooksul. Kambja Vallavalitsus on esitanud Tartu maavanemale taotluse maa munitsipaalomandisse andmise kohta 28.jaanuaril 2009, millest on möödunud üle 4 aasta, kuid siiani ei ole suudetud veel otsust vastu võtta. Mitmed maavanema tehtud toimingud ja tegevused on olnud näilikud ning ebaefektiivsed. Maavalitsus on olnud tegevusetu ja viivitanud munitsipaliseerimise otsuse vastuvõtmisega ebamõistlikult kaua. Kaebaja leiab, et kuna vaidlusalune tee ei ole valla omandis, tuleb maavanemal jätta vallavalitsuse taotlus Kährimäe – Kansi tee munitsipaliseerimiseks rahuldamata ning see tuleb tagastada A.Käärdile.

6. Eelnevast tulenevalt on kaebajal on õigus nõuda õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Puuduvad ka muud seaduses sätestatud alused maa tagastamisest keeldumiseks, mistõttu on kaebajal õigus nõuda vallavalitsuse kohustamist maa tagastamise kohta haldusakti andmiseks. Alternatiivselt palub kaebaja kohustada vallavalitsust andma haldusakt, millega tagastatakse kaebajale Kährimäe 24 maaüksus osas, milles puudub teedealuse maa munitsipaliseerimise vaidlus. Tartu maavanema osas palub kaebaja kohustada maavanemat vastu võtma otsus Kambja Vallavalitsuse 28.jaanuaril 2009 esitatud taotluse suhtes, kuna see takistab menetluslikult Kambja Vallavalitsusel teealuse maa tagastamise otsustamist.

Kambja Vallavalitsuse seisukoht

7. Kambja Vallavalitsus ei ole viivitanud kaebajale maade tagastamise menetlust, kaebaja on ise erinevate põhjendustega keeldunud maa tagastamise vastuvõtmisest. Vallavalitsuse 12.06.2008 korralduse nr 1046 Kährimäe 24 maade tagastamiseks kaebuse esitaja vaidlustas, kuigi tagastatava maa piiride ülevaatamisel maakorraldajale ta kinnitas, et piiride asukohad on õiged, kuid keeldub dokumentide allkirjastamisest. Maa tagastamisel tuleb juhinduda Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra sätetest, mille p 54 ei võimalda subjekti nõusolekuta maade osalist tagastamist.

Vallavalitsus leiab, et Tartu halduskohtule esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega tõendab kaebaja ise, et õigusvastaselt võõrandatud maa, tagastamise menetluses on kaebaja vaidlustanud vallavalitsuse toimingud, mis on suunatud maa tagastamisele ja ei ole nõustunud tegema maa tagastamise vastuvõtmiseks vajalikke toiminguid. Vallavalitsus on soovinud kaebajale maad tagastada ja ei ole põhjustanud viivitusi menetlustoimingutes.

Tartu maavanema seisukoht

8. Maavanema väidetav viivitamine Kambja valla munitsipaliseerimistaotluse läbivaatamisel ei riku kaebaja õigusi. Ei ole teada, et väidetav viivitamine munitsipaliseerimistaotluse läbivaatamisel takistaks kaebajale nende õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamist, mille suhtes vaidlust ei ole. Vaidlusaluste teede alla jäävate maade osas jääb õigustatud subjektile tagastamisnõue alles, juhul kui neid maid ei anta munitsipaalomandisse.

9. Teede peamine eesmärk on võimaldada isikutele liiklemist erinevate punktide vahel. Kaebusest ja ka muudest asjakohastest materjalidest ei nähtu, et kaebaja sooviks kasutada teede alust maad mingil muul otstarbel. Samuti on Kambja vald hoidnud nimetatud teed sõidukorras. Nimetatud põhjustel ei kahjusta väidetav viivitamine Kambja valla munitsipaliseerimistaotluse läbivaatamisel kaebaja õigusi ja huve. Nähtuvalt kaebuse punktist 1.16 andis Tartu maavanem 30. juunil 2010. a korraldustega nr

439 ja nr 441 munitsipaalomandisse Kambja vallas Ivaste külas asuva Kährimäe-Kansi tee T2 maaüksuse pindalaga 0,39 ha ja Kammeri-Lutike tee T1 maaüksuse pindalaga 2,83 ha. Nimetatud korraldused tunnistati 5. oktoobril 2010. a Tartu maavanema korraldusega nr 640 kehtetuteks. Tartu maavanema 30. juunil 2010. a korraldused nr 439 ja nr 441 tunnistati kehtetuteks mitte sel põhjusel, et nad oleks maavanema arvates olnud sisuliselt õigusvastased või oleks soovitud menetlust venitada, vaid seetõttu, et neis puudus motiveeriv osa. Nimetatud puuduse tõttu ei olnud nende korralduste õiguspärasus kontrollitav.

10. Kaebuse punkti 1.12 kohaselt tegi Kambja Vallavalitsus A. Käärdile ettepaneku tagastada Kährimäe 24 maad osaliselt, kuid üksnes tingimusel, et A. Käärd allkirjastab talle saadetud asendiplaanid. Meile teadaolevalt ei ole asendiplaane kuni käesoleva ajani allkirjastatud ning nähtuvalt kaebaja esindaja 27.04.2009 kirjast on väidetavalt ebakorrektne kaardimaterjal maade tagastamist takistavaks asjaoluks. Tagastatavad maad piirnevad valla munitsipaalomandisse taotletavate teedega. Tagastamisele kuuluvate maade asendiplaanide alusel on seega võimalik kindlaks määrata ka munitsipaalomandisse antav, teerajatiste alune ja rajatisi teenindav maa. Seega on nõuetekohase asendiplaani tagamine maad munitsipaalomandisse taotleva omavalitsusüksuse kohustuseks. Kuni kaebaja ja Kambja vald ei ole lahendanud erimeelsusi kaardimaterjali (seega ka maade piiride ja pindalade) osas, ei ole maavanemal võimalik ega ka otstarbekas teha maa munitsipaalomandisse andmist käsitlevaid otsuseid.

11. Pidades silmas teerajatiste omandiküsimusi, oleks maavanemal teede aluste maade munitsipaliseerimise otsuse tegemine võimalik ka Tartu Halduskohtu poolt 15.05.2006 haldusasjas nr 3-05-732 tehtud otsuse alusel. Nimetatud otsusega on kindlaks tehtud, et vaidlusalused teed on omandireformi käigus vallale üle antud rajatised. Samuti märgitakse otsuses seda, et nimetatud teede osas on oluline avalik huvi. Arvestades aga seda, et haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, on peetud vajalikuks enne otsuse langetamist kõigi tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. Omandiõiguse tõendamisega seotud küsimuste lahendamiseks vajalike juhiste saamiseks tellis maavalitsus Paul Varuli advokaadibüroost õigusarvamuse. Õigusarvamuse koos kaebaja esindaja arvamusega Kammeri-Lutike tee munitsipaalomandisse andmise korralduse kohta on saadetud Kambja vallale 7. mail 2013 e-kirjaga eesmärgiga saada vallalt täiendavat teavet maa munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks. Ehkki on korduvalt küsitud, ei ole Kambja vallalt käesoleva ajani lisamaterjale saadud. Koostöös vallaga ja Põllumajandusameti Tartu keskusega on täpsustatud asjakohase dokumentatsiooni ringi ja välja selgitatud isikuid, keda saaks üle kuulata tunnistajatena. Ka nimetatud asjaolu on põhjustanud viivitusi maa munitsipaalomandisse andmise kohta otsuse tegemisel. Kõigi tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on oluline ennekõike sel põhjusel, et ühelt poolt on vaatlusaluste teede kasutamiseks suur avalik huvi, teiselt poolt aga mõjutab teede avalik kasutamine Kährimäe talu maade kasutustingimusi ning Kährimäe-Kansi tee asub Kährimäe talu hoonete vahetus läheduses . Seetõttu saab oleks parim lahend selline, mida aktsepteeriks kõik asjaosalised ning selle nimel on maavanem suunanud menetlus selliselt, et Kambja vald ja kaebaja jõuaks kompromissile. Nimetatud põhjus on tinginud ka selle, et menetlus on kestnud pikka aega.

Kohtu otsus ja põhjendused.

12. Kohus käsitleb esmalt kaebust Kambja Vallavalitsuse tegevusetust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluse läbivaatamisel (I), seejärel kaebust Tartu maavanema tegevusetust munitsipaliseerimise taotluse lahendamisel (II), kolmandaks vastustajate kohustamist haldusaktide andmiseks (III) ja viimasena menetluskulude taotlusi (IV).

I

13. Arvo Käärd taotleb Kambja Vallavalitsuse tegevusetuse ja viivituse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks tunnistamist. Sisuliselt on kaebaja käsitlenud viivitusena vallavalitsuse õigusvastast tegevusetust. Kaebaja on märkinud, et Kambja Vallavalitsus on olnud maa tagastamise taotluse läbivaatamisel tegevusetu alates 15. juunist 2006, so ajast kui jõustus Tartu Halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata A.Käärdi kaebus Kambja Vallavalitsuse 28. juuli 2005 korralduse nr 981 tühistamise nõudes. Kambja Vallavalitsuse 28. juuli 2005 korraldusega nr 981 tunnistati kehtetuks 7.oktoobri 1994 korraldus A.Käärdile Kährimäe 24 maaüksuse tagastamise kohta. Kaebaja väitel oleks vallavalitsusel tulnud maa tagastamine otsustada 6 kuu jooksul arvates

15. juunist 2006, ehk hiljemalt 15. jaanuaril 2007.a

14. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja on tunnistatud Kambja vallas asuva Kährimäe 24 maaüksuse pindalaga 49,54 ha maa tagastamise õigustatud subjektiks. Vaidlust ei ole ka selles, et käesolevaks ajaks ei ole kaebajale maaüksust ei tervikuna ega osaliselt tagastatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 49 kohaselt otsustab õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamise maa asukohajärgne vallavõi linnavalitsus kuue kuu jooksul arvates õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast. Kui vallavõi linnavalitsus ei saa mõjuvatel põhjustel nimetatud tähtajaks tagastamist otsustada, informeerib ta õigustatud subjekti põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel ja teatab küsimuse otsustamise tähtaja. Nimetatud säte jõustus 30. jaanuaril 1998 ning sellest ajast alates tekkis vallaja linnavalitsustel kohustus otsustada kuue kuu jooksul maa õigustatud subjektidele tagastamine või informeerida teda maa tagastamisega viivitamise põhjustest. Alates 12.jaanuarist 2014 kehtiva korra p 49 redaktsioonis enam tagastamise otsustamiseks tähtaega määratud ei ole. Antud vaidluse lahendamisel tuleb aga juhinduda vaidlustatud tegevuse ajal kehtiva korra sätete alusel, mis määras, et tagastamise otsustamine peab toimuma kuue kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamisest või tuli informeerida subjekti maa tagastamise viivitamise põhjustest.

15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuuekuulise tähtaja alguseks tuleb lugeda 15. juuni 2006.a. Nimelt on Kambja Vallavalitsus 12.juuni 2008 korraldusega nr 1046 teistkordselt otsustanud tagastada kaebajale Kährimäe 24 maaüksus, seda 48,44 ha ulatuses. Nimetatud korralduse on vallavalitsus küll tunnistanud kehtetuks juba 4. septembril 2008, kuid see ei tähenda, et 12. juuni 2008 maa tagastamise otsustamist ei tuleks lugeda maa tagastamise otsuseks. Vallavalitsus on selgitanud vastuses, et kaebaja ise vaidlustas 12. juuni 2008 korralduse nr 1046, mitte nõustudes maa osalise tagastamisega. Asjaolu, et vallavalitsus varasema haldusakti tunnistas kehtetuks, ei tähenda, et vallavalitsus oli tegevusetu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluse läbi vaatamisel.

16. Kohus peab vallavalitsuse tegevuse ja tegevusetuse hindamisel oluliseks Kambja Vallavalikogu 30.oktoobri 2008 otsust, millega vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Kährimäe-Kansi ja Kammeri-Lutike tee, mis läbivad ka kaebajale tagastamisele kuuluvat maatükki (tlk.43). Maa munitsipaalomandisse algatamise otsus peatab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse. Nimelt sätestab korra p 54, et kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas kirjalikud andmed vastava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus.

Antud säte kehtib samas redaktsioonis alates 30.jaanuarist 2008 käesoleva ajani. Kambja Vallavolikogu taotlus Kammeri-Lutike tee ja Kährimäe – Kansi tee munitsipaliseerimise osas on Tartu maavanemale esitatud 28.01.2009 (tlk 44, 45). Vaidlust ei ole, et Kambja Vallavolikogu poolt esitatud maa munitsipaliseerimise taotlus ei ole Tartu maavanema poolt siiani lõpplahendit saanud. Kuna maa munitsipaliseerimise taotuse osas seaduses ettenähtud otsust vastu võetud ei ole, ei ole vallavalitsusel ka tulenevalt korra p-st 54 olnud võimalik maa tervikuna tagastamise taotlust lahendada.

Seega on alusetud ka kaebaja etteheited Kambja Vallavalitsusele, et viimane ei ole alates 4.septembrist 2009 võtnud vastu ühtegi otsust Kährimäe maaüksuse tagastamise kohta ega teatanud ka otsustamise tähtaega. Kaebaja enda poolt kaebusele lisatud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja oli teadlik valla munitsipaliseerimise taotlusest, samuti nii taotlusele eelnenud vallavalitsuse tegevusest kui ka maavanema poolt munitsipaliseerimise taotluse lahendamise käigust. Seega oli kaebaja informeeritud põhjustest, mis tingis maa tagastamise otsustamise viibimise.

Vallavalitsusel ei olnud võimalik tagastamise tähtaega kaebajale anda, kuna tagastamise lahendamine sõltus mitte vallavalitsuse, vaid maavanema, kelle pädevuses on maa munitsipaliseerimise taotluse lahendamine, tegevusest. Kaebaja on põhjendatult samas osundanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-42-05, kus Riigikohus on märkinud, et omandireformi raames on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamismenetluse peatumine paratamatu, kui eelnevalt tuleb lahendada maa erastamise, munitsipaliseerimise või maal asuva peremehetu ehitise hõivamise küsimused.

Kambja Vallavolikogu maa munitsipaliseerimise taotlus ongi selleks objektiivseks takistuseks, mis tingis kaebajale maa tervikuna tagastamise peatumise.

17. Kaebaja on märkinud, et Kambja Vallavalitsusel ei ole olnud õiguslikku alust Kährimäe maaüksuse tagastamisest või vähemalt selle osalisest tagastamisest maa osas, mille üle vaidlus puudub, keeldumiseks ning et vald oleks pidanud omaalgatuslikult maa osalisele tagastamise lahendama (kaebuse p 2.2.9). Kohus asub esitatud materjalide ja kaebaja ning vallavalitsuse selgituste alusel seisukohale, et Kambja Vallavalitsus ei ole olnud ka maa osalise tagastamise küsimuse lahendamisel õigusvastaselt tegevusetu. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Kambja Vallavalitsusele esitanud avaldust maa osalise tagastamise osas ega näidanud, millises osas on ta nõus maa tagastamisega.

Maa osalise tagastamise võimalustest on kaebaja esmakordselt märkinud 09.02.2009 kirjas maavanemale (tlk 47). Kambja Vallavalitsus on 09.04.2009 kirjaga nr 7-2/382 „Kährimäe 24 talumaa osaline tagastamine“ teinud A. Käärdile teatavaks, et koheselt oleks võimalik tagastada endise Kährimäe 24 talumaad vastavalt lisatud asendiplaanile ning et vaidlusaluste teede aluse maa tagastamine või kompenseerimine otsustatakse peale maa munitsipaliseerimise taotluse läbivaatamist. Seega on vallavalitsus kas omaalgatuslikult või kaebaja poolt 09.veebruari 2009 maavanemale saadetud kirja (tlk.47) alusel teinud ettepaneku maa osaliseks tagastamiseks.

Kaebaja on sisuliselt osalise tagastamisega ka nõustunud oma 27.04.2009 , 29.06.2009 ja 16.08.2009 kirjades (tlk.52,54,56), kuid pole nõustunud vallavalitsuse poolt esitatud asendiplaanidega. 9.veebruaril 2009 maavanemale saadetud kirjas on kaebaja taotlenud järelevalve teostamist Kambja Vallavalitsuse tegevuse suhtes maa tagastamistaotluse lahendamisega viivitamisel. Selles kirjas on kaebaja ka märkinud, et juhul kui vald peab võimalikuks teele omandiõiguse tõendamist, tuleks lahendada maa tagastamise taotlus vähemalt osaliselt, tagastades maa, mille osas vaidlus puudub.

Kaebaja ja vallavalitsuse kirjavahetus maa osalise tagastamise osas on toimunud kuni 16.08.2009 (esitatud kirjavahetuse järgi), kuid pooled ei ole maatükkide asendiplaanide ja piiride osas kokkuleppele jõudnud (tlk. 49-56). Maavanema veebruaris 2013 koostatud maa munitsipaalomandisse andmise eelnõus (tlk.88- 92) on märgitud, et Kambja Vallavalitsus on ka 14.06.2011 kirjaga nr 7-2/661 teinud A.Käärdile ettepaneku Kährimäe 24 maade tagastamiseks osas, mille osas vaidlust ei ole, kuid nagu saab järeldada, kokkulepet saadud ei ole. Peale selle, et puuduvad tõendid, et kaebaja oleks Kambja Vallavalitsusele esitanud taotlust maa osaliseks tagastamiseks, puuduvad ka tõendid, et kaebaja oleks pöördunud vallavalitsuse poole järelepärimistega maa osalise tagastamisega viivitamise osas.

Saab järeldada, et kaebaja ei ole pidanud vajalikuks maa osalist tagastamist ning on jäänud endise soovi juurde saada tagasi kogu õigusvastaselt võõrandatud maa. Nii on kaebaja 6.detsembri 2012 kirjas maavanemale (tlk.80) märkinud, et maa tagastamise taotluse menetlemine on peatatud kuni Kambja Vallavalitsuse taotluse läbivaatamiseni. Eelnevalt väljatoodu alusel ei ole leidnud kinnitamist kaebaja väide, et Kambja Vallavalitsus on viivitanud maa osalise tagastamisega või on olnud tegevusetu maa osalise tagastamise menetluses ja pole omal algatusel maa osalist tagastamist läbi viinud.

II

18. Kambja Vallavolikogu on 30.oktoobri 2008 otsustega nr 185 ja 186 otsustanud taotleda munitsipaalomandisse Kährimäe-Kansi tee ja Kammeri-Lutike tee, mis läbivad ka kaebajale tagastamisele kuuluvat Kährimäe 24 maaüksust (tlk. 41 ja 42). Maa munitsipaliseerimise taotlus Tartu maavanemale on koostatud 28. jaanuaril 2009. Kaebuse esitamise ajaks ega asja läbivaatamise ajaks ei ole maavanem maa munitsipaliseerimise taotluse osas lahendit teinud, kuigi taotluse esitamise ajast on möödunud viis aastat. Maa munitsipaalomandisse andmise korra § 7 lg 3 p 1 kohaselt tuleb maavanemal otsus maa munitsipaalomandisse andmise kohta vastu võtta 3 kuu jooksul taotluse saamisest.

Maavanem on küll 30.juunil 2010 teinud korraldused nr 439 ja 441(tlk.62,63) teede munitsipaalomandisse andmise kohta, kuid mõlemad korraldused on tunnistatud maavanema poolt kehtetuks 5.oktoobri 2010 korraldusega nr 640 (tlk.67) . Korraldused nr 439 ja 441 tunnistati kehtetuks põhjusel, et need olid ebapiisavalt põhjendatud, mitte aga seetõttu, et oleks ilmnenud uusi asjaolusid. Kuna seejärel maavanem ei andnud välja ka uut, motiveeritud korraldust, saab järeldada, et eelnev menetlus oli kas läbi viimata või läbi viidud formaalselt. Maavanema otsus puudub käesoleva ajani.

19. Kohus nõustub kaebajaga, et maavanem on viivitanud taotluse lahendamisega, puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis oleksid takistanud taotluse lahendamist viie aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et kaebaja vastuväited ja erimeelsused maa munitsipaliseerimise osas ei ole sellisteks objektiivseteks takistusteks, mis ei võimaldaks valla taotluse osas lahendit teha. Maa munitsipaliseerimise osas otsuse vastu võtmine ei saa sõltuda puudutatud isikute nõusolekust, sel juhul võib jäädagi taotlus lahenduseta. Kui haldusaktiga puudutatud isik leiab, et haldusakt tema õigusi rikub, on tal õigus seda vaidlustada kohtus. Asja senini mitteotsustamist ei saa põhjendada ka sellega, et Kambja vald ei ole siiani esitanud täiendavat teavet maa munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks, samas on aga taotlus teabe esitamiseks vallale esitatud alles 04.01.2013. Ka arvamuse esitamiseks on pöördutud õigusbüroo poole alles 04.01.2013, see on viis aastat peale valla taotluse saamist. Samas pole selgitatud, miks on asjast tähtsust omavaid asjaolusid asutud koguma alles 2013 aastal. Antud asjaolu kinnitab, et valla maa munitsipaliseerimise taotluse lahendamine on õigusvastaselt kaua toimunud.

See, kas kaebajal on ka praeguses olukorras õigus ja võimalus vaidlusaluseid teid ja selle alust maad kasutada, ei saa mõjutada valla taotluse läbivaatamise vajadust ja kohustust. Õige on kaebaja väide, et maavanema tegevusetuse ja vallavalitsuse poolt esitatud taotluse siiani lahenduseta jätmine on otseselt takistanud vallavalitsusel ka maa tagastamise küsimuse lahendamist, seda vähemalt maatükkide osas, millel asuvad vaidlusalused teed. Seega on ebaõige seisukoht, et maavanema viivitamine Kambja valla munitsipaliseerimistaotluse läbivaatamisel ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja soovib ja tal on õigus saada lahendus kogu õigusvastaselt võõrandatud maa osas ja seda mõistliku aja jooksul. Maa munitsipaliseerimise lahendamist rohkem kui 5 aasta jooksul ei saa antud juhul lugeda õiguspäraseks.

III

20. Kohus selgitas 11.novembri 2013 määruses et kohus võttis menetlusse kohustamisnõude osas, mis tuleneb eelnevast tuvastusnõudest, ehk et kohus saab kaebuse läbivaatamise tulemusena kohustada haldusorganeid kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Kohus on seisukohal, et A.Käärdi taotlus Kambja Vallavalitsuse kohustamiseks Kährimäe 24 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise osas haldusakti andmiseks jääb rahuldamata. Kohus tuvastas eelnevalt, et vallavalitsus ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ega viivitanud maa tagastamise lahendamisel. Vallavalitsus ei ole keeldunud kaebajale maa osaliseks tagastamiseks, maa tervikuna tagastamise lahendus sõltub maa munitsipaliseerimise taotluste läbivaatamise tulemustest. Seega puudub kohtul ka alus Kambja Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks, kas ja millises osas ja millise aja jooksul tuleks kaebajale maa tagastada.

21. A. Käärd on taotlenud ka kohustava ettekirjutuse tegemist Tartu maavanemale, kohustada maavanemat andma haldusakt, millega lahendatakse Kambja valla taotlus Kammeri-Lutike tee ja Kährimäe-Kansi tee aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimiseks. Kohus leiab, et A.Käärdi taotlus on põhjendatud. Kohus tuvastas eelnevalt, et Tartu maavanem ei ole 5 aasta jooksul lahendanud Kambja valla maa munitsipaliseerimise taotlust, ning luges lahendi tegemisega viivitamist õigusvastaseks. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud maavanem Kambja Vallavalitsuse taotlust lahendanud, kuigi juba veebruari 2013 korralduse eelnõus märgiti, et kaebaja poolt ei ole esitatud uusi asjaolusid, mis tooks kaasa 31.12.2012 kirjas nr 8-1/417-8 teatavaks tehtud korralduse eelnõus esitatud põhjenduste ja resolutsiooni vajaduse muutmise (tlk.91 pöördel). Ka maavalitsuse 04.01.2013 kirjas nr 8-1/4130-2 on vallavalitsus märkinud kaebajale, et on tõenäoline, et maavanema korraldus antakse 2013 aasta veebruaris. Kaebus on esitatud kohtusse 26.septembril 2013, selleks ajaks maavanema korraldust välja antud ei olnud. Sellest tulenevalt teeb kohus Tartu maavanemale kohustuse lahendada Kambja Vallavolikogu 30.oktoobri 2008 taotlused kolme kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

IV

22. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajatelt menetluskulu kokku summas 4031,64 eurot, sellest riigilõiv 15 eurot, õigusabikulud koos käibemaksuga 2880 eurot ja õigusabikulude tasumiseks võetud väikelaenu intressikulud 1136,64 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna antud juhul on kaebus rahuldatud pooles ulatuses, kuulub vastustajalt, kelle kahjuks otsus tehti, so Tartu maavanemalt välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud samuti pooles, so 50% ulatuses. Kaebaja poolt on taotletud menetluskulud summas 2880 eurot (õigusabikulud, tlk.128) tasutud. Samuti on kaebaja poolt kantud menetluskuluks riigilõiv 15 eurot (tlk.94). Halduskohtumenetluses on võimalik teise poole kasuks välja mõista ainult neid kulusid, mis on juba tasutud ehk mis loetakse kantud kuludeks. Kaebaja poolt taotluses märgitud väikelaenu intressikulud summas 1136,64 eurot ei ole kaebaja poolt taotluse esitamise ajaks kantud kulu. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks analüüsida, kas laenu intress on kulu, mida saaks käsitelda menetluskuludena. Seega tuleb arvestamisele menetluskuludena kulu õigusabile ja riigilõiv, kokku summas 2895 eurot. Kuna kohus rahuldas kaebuse pooles ulatuses, kuulub Tartu Maavalitsuselt kaebaja kasuks väljamõistmisele 1447,5 eurot, millist summat peab kohus põhjendatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik