Legislator Case Law & Legislation
3-12-2599/27 AI generated

3-12-2599/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-12-2599/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-12-2599/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
abusive litigation fee refusal of expense reimbursement excessive court fee meal expense deductions restitution of excess payment consumer credit revocation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2599 Haldusasi R V kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 17.09.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4257- 14 ning Maksuja Tolliameti 13.11.2012 vaideotsuse nr 6-1/1128-s tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – R V , esindaja Jaanus Silm Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. augusti 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R V apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta R V apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.08.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2599 muutmata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.02.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

3-12-2599 2(8) taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse (LõMTK) 17.09.2012 maksuotsusega nr 12.3-3/4257-14 (I kd, tl 157-167) kohustati R. Väinastet tasuma täiendavat tulumaksu 2009. a eest summas 101 747 krooni (6502,82 eurot). Maksuotsus põhines alljärgnevatel asjaoludel. R V ostis 24.03.2006 OÜ-lt Telecar Hangalu-Mets kinnistu hinnaga 150 000 krooni. Seejuures jäid kehtima kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid: summas 412 336 krooni Eesti Vabariigi ning summas 150 920 krooni AS Holmen Mets kasuks. R V müüs 10.02.2009 Hangalu- Mets kinnistu OÜ-le Metsnik hinnaga 1 000 000 krooni. Müügilepingu p 4 kohaselt kanti saadud raha järgmistele isikutele: 476 255 krooni MTÜ-le Voore Vara Selts vastavalt 03.11.2008 lepingule, 194 000 krooni OÜ-le Järveääre Arendus selgitusega „metsakava ja kontrollmõõtmiste eest“, 52 000 krooni R V le, 277 745 krooni Lääne Maavalitsusele, kui ostja ei saa maavalitsuse nõusolekut hüpoteegi ülevõtmiseks, ning sama summa OÜ-le Metsnik, kui maavalitsuselt nõusolek hüpoteegi ülevõtmiseks saadakse. R V esitas maksuhaldurile residendist füüsilise isiku 2009. a tuludeklaratsiooni, milles deklareeris kasu muu vara võõrandamisest soetamismaksumusega 150 000 krooni ja müügihinnaga 52 000 krooni. Maksuhaldur leidis maksumenetluse tulemusena, et MTÜ-le Voore Vara Selts ja OÜ-le Järveääre Arendus kantud summade mahaarvamine maksustatavast tulust ei olnud põhjendatud ning Hangalu-Mets kinnistu müügihind oli seega 722 255 krooni (476 255 + 194 000 + 52 000). Arvestades, et notari deposiiti jäetud summas tasus notar 10.09.2009 Lääne Maavalitsusele hüpoteegimakseteks koos viiviste ja intressidega 2009. aastal 87 746 krooni, arvestas maksuhaldur Hangalu-Mets kinnistu soetamismaksumuseks 237 746 krooni (150 000 + 87 746). Seega kuulus R V le juurde määramisele tulumaks 101 747 krooni. R. Väinaste seletuste kohaselt sõlmiti MTÜ-ga Voore Vara Selts 03.11.2008 käsundusleping, millega käsundisaaja kohustus osutama järgmisi Hangalu-Mets kinnistuga seotud teenuseid: müügiks vajaliku dokumentatsiooni ja kooskõlastuse tagamine, sh Lääne Maavalitsuse kui hüpoteegipidaja nõusoleku hankimine, kinnistu ja dokumentatsiooni tutvustamine võimalikele ostjatele, ostjate leidmine ja nendega lepingute sõlmimise korraldamine, tehingu notariaalse vormistamise tagamine. Lepingujärgne tasu koosnes fikseeritud summast ja müügiedukuse provisjonist. Fikseeritud summa oli 96 255 krooni ning kui kinnistu müügihing oli kuni üks miljon eurot, oli provisjoni suuruseks 47,5% summast, mis ületab 200 000 krooni. MTÜ Voore Vara Selts seaduslikuks esindajaks oli M P . Maksuhaldur leidis, et teenuse osutamine MTÜ Voore Vara Selts poolt ei ole tõendatud. MTÜ Voore Vara Selts ei taotlenud Lääne Maavalitsuse nõusolekut hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandamisel kinnistu väljaostuvõla uuele omandajale ülekandmiseks, sellega pidi tegelema ostja. Kokkulepped kinnistu hüpoteegi ülevõtmiseks tehti alles notari juures. M P notari juures ei viibinud. OÜ Metsnik esindaja M E , kes ostja poolt tehinguga tegeles, M P t ei tunne. Ei ole eluliselt usutav, et R. Väinaste oleks sõlminud käsunduslepingu, mille tulemusena sai ta kinnistu müügitehingust kasu asemel kahju. Müües kinnistu ühe miljoni krooni eest, sai ta ise müügihinnast vaid 52 000 krooni ning maksis 67% müügihinnast teenuse eest, mida ta ei vajanud või oleks saanud kordades odavamalt.

3-12-2599 3(8) Maksuhaldur leidis, et ka OÜ Järveääre Arendus ei ole koostanud Hangalu-Mets metsamajandamiskava ning talle makstud 194 000 krooni ei ole seotud kinnistu metsakava koostamise ja kontrollmõõtmistega. OÜ Järveääre Arendus esindaja oli samuti M P . Kontrolli käigus esitati maksuhaldurile kaks sisu ja vormi poolest identset metsamajandamiskava. OÜ Metsnik poolt esitatud kavalt nähtuvad nii koostaja (OÜ Terrapro) kui ka tööde teostamise aeg (aprill 2008). Samuti on võimalik kindlaks teha metsamajandamiskava tellija ja selle eest tasuja (OÜ Fest- Forest). OÜ Järveääre Arendus juhatuse liige M P esitas maksuhaldurile koopia metsamajandamiskavast, millel puudusid koostaja rekvisiidid ja nimed, välitööde tegemise ja kava koostamise kuupäevad. OÜ Järveääre Arendus ja M P ei ole varasemalt metsamajandamiskavade koostamisega tegelenud. Maksuhaldur leidis, et M P esitas OÜ Terrapro poolt koostatud metsamajandamiskava. OÜ Fest-Forest maksis 2008. a kevadel metsamajandamiskava eest 150 krooni hektari eest, so 8430 krooni. OÜ Järveääre Arendus ebatavaliselt kõrge metsamajandamiskava koostamise hind 194 00 krooni, so 3450 krooni hektari eest, ei ole usutav ning viitab sellele, et väljamakse on tehtud üksnes R V kulude suurendamiseks. 2. R V esitas maksuotsuse peale vaide, mis jäeti Maksuja Tolliameti 13.11.2012 vaideotsusega nr 6-1/1128-2 rahuldamata. 3. R V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse LõMTK 17.09.2012 maksuotsuse nr 12.2- 3/4257-14 ning MTA 13.11.2012 vaideotsuse nr 6-1/1128-s tühistamiseks. Kaebuses leiti kokkuvõtvalt järgmist: 1) maksu määramisel ei ole arvestatud maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Maksuja vaideotsus on rajatud maksuhalduri oletustele, mitte maksumenetluses kogutud tõenditele; 2) MTÜ-le Voore Vara Selts tasutud summa oli kinnistu müügiks vajalik ja tavapärane kulutus. Maksuhaldurile on esitatud kaebaja ja MTÜ Voore Vara Selts vahel sõlmitud käsundusleping ning seega on lepingu sõlmimine tõendatud. Asjaolu, et OÜ Metsnik seaduslik esindaja M E ei tunne M P t, ei ole oluline. R V on koos eriarvamusega esitanud elektronkirjavahetuse, kus OÜ Metsnik nimel suhtles tehingu ettevalmistamise küsimustes Urmas Kibur. Samuti on elektronkirjadest näha, et M P on pidanud läbirääkimisi ja pakkunud kinnisasja ka OÜ-le Saarte Metsamajandus. Ka maksuhaldur on kontrollakti lk-l 11 märkinud, et M P suhtles erastamise väljaostuvõlgnevuse küsimuses Lääne Maavalitsusega. Nimetatud asjaolud on maksuotsuse tegemisel jäetud tähelepanuta ja keskendutud M E u ütlustele, kes ise ei olnud tehingus isegi esindajaks OÜ Metsnik poolt. Kokkulepitud tasu käsundi täitmise eest oli igati põhjendatud ja tavapärane sellise metsakinnistu võõrandamise eest sellise hinnaga. Maksuhaldur ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et selline tasu suurus oleks ebamõistlikult kõrge, tegemist on maksuhalduri meelevaldse ja kontrollimatu oletusega, millele ei saa rajada maksuotsust; 3) tasu OÜ-le Järveääre Arendus summas 194 000 krooni metsamajandamise kava koostamise eest on seotud otseselt kinnisasja parendamisega ja selle võis müügihinnast maha arvata. Kuidas ja millistel asjaoludel OÜ Järveääre Arendus kava sai, ei ole käesoleva menetluse teema. Asjaolud, et kavas ei ole väidetavalt märgitud selle tellijat ja OÜ Järveääre Arendus ei ole enne kava koostamist ühtegi kava koostanud, ei anna alust väita, et kava ei ole koostatud. Kava on füüsiliselt nii R V le kui maksuhaldurile esitatud, seega on tõendatud OÜ Järveääre Arendus poolt oma lepingulise kohustuse täitmine; 4) OÜ-le Järveääre Arendus ja MTÜ-le Voore Vara Selts tasutud summad ei ole liikunud tagasi R V le, tegemist ei ole tulumaksukohustuse vähendamisega. Tegemist on maksuhalduri meelevaldse oletusega, mille põhistamiseks ei ole viidatud mingitele tõenditele. Maksuhaldur peab kõiki oma väiteid suutma tõendada, maksuotsus ei tohi rajaneda oletuslikel asjaoludel või maksuhalduri ebaõigetel ja emotsionaalsetel hinnangutel. Maksuhaldur ei saa ega tohi

3-12-2599 4(8) maksuotsuses lähtuda eeldusest, et toime on pandud maksupettus ja teenuseid ei ole osutatud ning müügihind liikus võib-olla maksumaksjale tagasi. 4. Maksuja Tolliamet palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur jäi maksuja vaideotsuses avaldatu juurde ning märkis vastuseks kaebusele järgmist: 1) MTÜ Voore Vara Selts ei hankinud Lääne Maavalitsuse kui hüpoteegipidaja nõusolekut, nagu käsundusleping ette nägi, ning maksumenetluse käigus ilmnes, et seda nõusolekut ei olnud kinnistu võõrandamiseks ka vaja. Nimetatud nõusolek hangiti Lääne Maavalitsuselt alles hiljem kinnistu uue omaniku OÜ Metsnik poolt. Kinnitust ei ole leidnud ka MTÜ Voore Vara Selts poolt muu müügiks vajaliku dokumentatsiooni ja kooskõlastuse tagamine. Kuigi käsunduslepingu kohaselt oleks M P pidanud tagama tehingu notariaalse vormistamise, ei osalenud ta notari juures müügilepingu sõlmimisel ning kaebaja ei osanud 30.01.2012 seletusi andes öelda, kes pani kinni aja notari juures. Puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid, et M. P suhtles notariga. Samuti ei ole kaebaja 30.01.2012 seletuste kohaselt mingit dokumentatsiooni M P ele üle andnud, kuigi käsunduslepingu kohaselt kaebaja pidi seda tegema ning käsundusleping pani käsundisaajale kohustuseks kinnistu dokumentatsiooni tutvustamise võimalikele ostjatele; 2) väidetavalt osutatud teenuste eest kaebaja vana tuttava M. Pe ühingule MTÜ Voore Vara Selts makstud tasu suurus oli ilmselgelt ebamõistlik. Kõnealuse kinnistu müügitehingus OÜ-le Metsnik vahendusteenust osutanud M E u 17.11.2011 seletuse kohaselt oli tema komisjonitasu antud kinnistu puhul 2,5% ehk 25 000 krooni ning normaalne vahendustasu on kuni 3% ja levinud on ka 5%. Ei ole eluliselt usutav, et kinnistu müüja on nõus maksma võrreldes tavapärase vahendustasuga niivõrd kõrget vahendustasu, saades ise võrreldes müügihinnaga tehingu toimumisest peaaegu olematut kasu. Seda enam, et kaebaja põhjendas nii suurt vahendustasu sellega, et tehingu asjaajamine jäi M P e ühingu kanda, kuid senini ei ole leidnud kinnitust, et viimane seda oleks ka teinud; 3) kinnitust ei ole leidnud OÜ Järveääre Arendus poolt kaebajale metsakava koostamine ja kontrollmõõtmiste tegemine. Puuduvad dokumendid (arve, lepingud jne), mis kinnitaksid OÜ Järveääre Arendus poolt metsakava koostamist ja kontrollmõõtmiste tegemist. M P lubas 20.02.2012 seletusi andes esitada tehtud tööde kohta väidetavalt koostatud kalkulatsioonid, kuid seda ei ole senini tehtud. Kuigi M P e 20.02.2012 seletuse kohaselt esitati vastav kalkulatsioon ka kaebajale, siis viimase 30.01.2012 seletuse kohaselt temal metsakava tegemise ja kontrollmõõtmisega seonduvad dokumendid puuduvad. Samuti kasutas M. P 20.02.2012 seletuste kohaselt väidetavalt metsamajandamiskava koostamisel kaardimaterjali ja puistulist koosseisu ühelt vanalt metsakavalt, mida samuti ei olnud tal maksuhaldurile esitada. M. P ei mäletanud ka isiku nime, kellega ta väidetavalt kinnistul mõõtmisi teostas. Samuti ei nähtu metsakava koostamine OÜ Järveääre Arendus käibedeklaratsioonidest ja 2008. a majandusaasta aruandest. Arvestades, et OÜ Terrapro poolt kava koostamine toimus ajal, mil kinnistu omanikuks oli kaebaja, on alust arvata, et kaebaja oli selle kava olemasolust teadlik ning tal oli see kava olemas, mitte ei tellinud ta kava OÜ-lt Järveääre Arendus; 4) ainuüksi otseste tõendite puudumine kaebajale raha tagastamise fakti kohta ei kõrvalda maksupettuses osalemise kahtlust, mis on tekkinud teiste maksuotsuses käsitletud tõendite põhjal. Kuna vaidlusaluste tehingute tegemine kinnitust ei leidnud ning M P e ettevõtetele MTÜ Voore Vara Selts ja OÜ Järveääre Arendus tasuti tegelikkuses mitte osutatud teenuste eest, on tõenäoline, et tasutud summad jõudsid kaebaja käsutusse ning neid saab lugeda kaebaja tuluks.

3-12-2599 5(8) 5. Tallinna Halduskohus jättis 23.08.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kaebaja ei ole suutnud tõendada, et maksusumma määrati talle tasumiseks valesti. Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ning vastavad nii haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka maksukorralduse seaduse (MKS) §-des 46, 95, 149 jm sätestatud spetsiifilistele nõuetele. Maksuhalduri tegevuses ei esine niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis võinuksid mõjutada asja otsustamist. Järelikult maksuotsus ega vaideotsus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja nende tühistamiseks puudub alus; 2) maksuhaldurile on küll pandud kohustus asja igakülgseks uurimiseks/tuvastamiseks, kuid talle on antud ka piisav kaalutlusruum (vt ka MKS § 12) oma ülesannete täitmiseks sobivate abinõude valikul ja kohaldamisel. Samas lasub maksukohustuslasel aga kohustus oma majandustehinguid dokumenteerida ja kirjendada (raamatupidamise seaduse (RPS) § 6), samuti kaasaaitamiskohustus, raamatupidamisarvestuse ja arvestuse pidamise kohustus ning dokumentide säilitamise kohustus (MKS §-d 56-58). R V ja tema väidetavad tehingupartnerid on neid seadusest tulenevaid kohustusi ebapiisavalt täitnud, mistõttu on vastustajale antud juhul tehtud raskeks seadusega pandud ülesannete täitmine. Sellele vaatamata puudub igasugune alus öelda, et LõMTK ei ole välja selgitanud tegelikku olukorda ega tuvastatud õigesti olulisi asjaolusid ning et vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja maksukohustust vähendavad asjaolud; 3) vastavalt MKS § 92 lg-le 3 võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõiki maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. On loomulik, et näilike tehingute puhul püüavad asjaosalised jätta muljet reaalsetest tehingutest ja tegelikke asjaolusid varjata. Seepärast pelgalt väidetavate tehingupoolte suulised kinnitused tehingu toimumise kohta, mõned formaalsed dokumendid (nt antud juhul käsundusleping) jms on ebapiisavad, kui muud asjaolud, objektiivsed ja otsesed, aga ka kaudsed tõendid tehingute tegelikku toimumist ei toeta. Maksuhaldur on käesoleval juhul nõuetekohaselt hinnanud kõiki vaidlusaluses maksumenetluses kogutud/esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kuna antud juhul R V poolt Hangalu-Mets kinnistu võõrandamiseks väidetavalt vajalike teenuste soetamine MTÜ-lt Voore Vara Selts ja OÜ-lt Järveääre Arendus ei leidnud maksumenetluses tõendamist (vastav argumentatsioon on maksuotsuses toodud), siis ei saa ka kinnistu müügihinnast eelnimetatud isikutele raha tasumist käsitada maksukohustust vähendava asjaoluna. Kaebusest ei nähtu, millise muu väidetavalt maksukohustust vähendava asjaolu on vastustaja jätnud tähelepanuta; 4) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul jagab kohus kõiki vastustaja seisukohti ning nõustub täielikult LõMTK põhjenduste ja järeldustega maksuotsuses ning MTA põhjenduste ja järeldustega vaideotsuses, samuti vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud kaebuse kohta esitatud selgitustes ja vastuväidetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. R V palub 23.09.2013 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.08.2013 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses halduskohtule esitatud kaebuses toodud seisukohti ning lisab täiendavalt järgmist:

3-12-2599 6(8) 1) kaebaja on teenuse saanud ning tegemist oli kinnistu müügiks vajalike kulutustega, mida on õigus tulust maha arvata. Kaebaja on nii maksuhaldurile kui kohtule esitanud oma väidete põhistamiseks dokumentaalsed tõendid, samas on mõlemad jätnud need sisuliselt hindamata, märkides, et ei pea neid usaldusväärseteks. Vastustaja ja kohus on keskendunud üksnes maksukohustust suurendavatele asjaoludele, lükates kõrvale dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad maksukohustuse vähendamisele viitavaid asjaolusid; 2) asjakohased ei ole kohtu etteheited kaebajale seoses RPS § 6 ja MKS § 57 rikkumisega. Raamatupidamise seadus reguleerib raamatupidamiskohustuslase toiminguid ja kohustusi. Kaebaja kui füüsiline isik ei ole raamatupidamiskohustuslane ning raamatupidamise seadus temale ei laiene. Sama kehtib MKS § 57 rikkumise kohta; 3) paikapidavad ei ole kohtu viited MKS §-de 56 ja 58 rikkumisele. Kaebaja on teatanud maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust ning on andnud korduvalt ütlusi ja selgitusi, samuti esitanud tema valduses olevad dokumentaalsed tõendid. Maksuhaldur ei saa jätta kõrvale dokumentaalseid tõendeid ja poolte seletusi, mis kinnitavad tehingute toimumist ja nende vajadust, kui vastupidist tõendavaid tõendeid ei ole. Selliselt ei ole see enam kooskõlas MKS § 92 lg 3 eesmärgiga. Maksuhaldur ega kohus ei saa piirduda paljasõnalise üldistusega, et kuna maksupettuse puhul soovitakse jälgi varjata, ei olegi võimalik maksupettust tõendada; 4) maksuhaldur ja kohus on seisukohal, et MTÜ Voore Vara Selts ei ole vahendusteenust osutanud. Peamiselt on sellisele seisukohale asutud põhjusel, et kinnistu omanik OÜ Metsnik seaduslik esindaja M E on teatanud, et ei tunne M P t. Samas ei ole maksuhaldur ega kohus pööranud tähelepanu asjaolule, et OÜ Metsnik nimel ei sõlminud müügitehingut M E , vaid Tuuli Ojasoo. Seega on võetud aluseks isiku ütlused, kes ise müügitehingus ei osalenud. 7. Maksuja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde, vastates apellatsioonkaebusele täiendavalt järgmist: 1) kaebaja ei ole täpsustanud, millised konkreetsed maksukohustust vähendavad tõendid on halduskohus kõrvale jätnud, millised asjaolud kergekäeliselt kõrvale jätnud ning millised asjaolud on halduskohus kaebaja kahjuks tõlgendanud. Seetõttu ei saa seda väidet pidada põhjendatuks; 2) vastustaja nõustub kaebajaga, et halduskohus on ennatlikult viidanud kaebaja kui füüsilise isiku puhul RPS § 6 ja MKS § 57 rikkumisele, kuna kaebaja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Samas ei ole kohtupoolne eksimus niivõrd kaalukas, et iseseisvalt tingiks kohtuotsuse tühistamise. Kuigi kaebaja ei ole raamatupidamiskohustuslane, siis tulumaksuseaduse (TuMS) § 36 lg-st 2 tuleneb ka mitte raamatupidamiskohustuslasest füüsilisele isikule kohustus pidada tulude ja kulude arvestust viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed ning säilitatud tulude ja kuludega seotud dokumendid. Tuvastatud on, et kaebajal puuduvad igasugused dokumendid (arved, lepingud jne), mis võimaldaksid tuvastada, kas OÜ Järveääre Arendus on kaebajale seoses kinnistu ostu-müügitehinguga osutanud teenuseid, mille eest tasumine võiks olla mahaarvatav kinnistu müügihinnast. Seega ei ole kaebaja täitnud TuMS § 36 lg-st 2 tulenevat kohustust; 3) erinevalt kaebaja poolt väidetust ei olnud M E OÜ Metsnik seaduslik esindaja. Tegemist oli isikuga, kes osutas OÜ Metsnik seadusliku esindaja R. Paasi kinnitusel OÜ-le Metsnik kinnistu Hangalu-Mets soetamisel vahendusteenust. Teisisõnu tegeles M E OÜ Metsnik nimel vahetult kinnistu ostu-müügitehinguga seonduvate läbirääkimistega, mistõttu puudub alus väita, et tegemist oli asjassepuutumatu isikuga. Asjaolu, et Tuuli Ojasoo lõpuks allkirjastas

3-12-2599 7(8) OÜ Metsnik nimel kinnistu ostu-müügilepingu, ei muuda olematuks fakti, et lepinguga seonduvate läbirääkimistega tegeles M E . Seega omab ta informatsiooni, kas läbirääkimiste käigus suheldi M P ega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Halduskohus on HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes asjakohaselt nõustunud maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustega, neid kordamata. Samas ei võimalda HKMS § 165 lg 2 kohtul otsuse põhjendamisest loobuda seoses nõustumisega vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seletustega, kuid nimetatud menetlusnormi rikkumine ei ole antud juhul viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Samuti ei mõjuta otsuse õiguspärasust halduskohtu poolt tehtud ebaõige viide RPS §-le 6 ning MKS §-le 57. 9. Maksuhaldur viitab õigesti, et kaebaja ei ole välja toonud, mis on need maksukohustust vähendavad asjaolud, millega oleks tulnud maksuja kohtumenetluses arvestada. Ringkonnakohus märgib, et kirjalike dokumentide olemasolu tehingute kohta ning mõlema tehingupoole kinnitused ei tähenda, et tehingute toimumine tuleb igal juhul lugeda tõendatuks. Maksuhaldur on antud juhul tuvastanud, et kaebaja tehingud nii MTÜ-ga Voore Vara Selts kui OÜ-ga Järveääre Arendus ei ole tehtud tavapärastel tingimustel eelkõige tehingute hinda silmas pidades. Seejuures ei ole maksuhaldur lähtunud paljasõnalisest eeldusest, et tehingu maksumused on liiga kõrged. Vahendusteenuse puhul on maksuhaldur arvestanud, et OÜ-le Metsnik vahendusteenust osutanud isik sai komisjonitasu 2,5% müügihinnast, kusjuures tavapärane vahendustasu võib ulatuda kuni 5%-ni. Nimetatud asjaolu võib pidada üldteadaolevaks ning see nähtub ka maakleriteenuseid osutavate äriühingute kodulehtedel avaldatud hinnakirjadega tutvudes. MTÜ Voore Vara Selts puhul oli komisjonitasu suuruseks üle 40% müügihinnast. Samuti on maksuhaldur metsamajandamisekava puhul tuvastanud, et identne dokument on OÜ Terrapo poolt koostatud hinnaga 150 krooni hektari eest, samas kui OÜ Järveääre Arendus osutas sama teenust hinnaga 3450 krooni hektari eest. Kaebaja ei ole suutnud maksuja kohtumenetluses veenvalt selgitada, mis olid need erilised asjaolud, mis tingisid tavatingimustest märgatavalt kallimate teenuste ostmist. Mittetavapärane käitumine kaebaja poolt viitab selgelt soovile vähendada vara müügilt saadud tulu ning seeläbi vabaneda maksukohustusest. 10. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et maksupettuse kahtluse puhul ei pea tõendama, et raha kaebajani jõudis. Maksupettuse iseloomu silmas pidades oleks nimetatud asjaolu tõendamine maksumenetluse käigus ka üldjuhul võimatu. Aga isegi juhul, kui vaidlusalused summad MTÜ-le Voore Vara Selts ja OÜ-le Järveääre Arendus üle kanti ning kaebajale tagasi ei liikunud, puudub alus maksuotsuse tühistamiseks, sest maksuhaldur on veenvalt ära näidanud, miks ei saanud tasutud summad olla seotud Hangalu-Mets kinnistu võõrandamisega. Kui kaebaja täitis eelnimetatud äriühingute ees mingeid muid kohustusi, ei tähenda see, et kinnistu müügist saadud, kuid vahetult MTÜ-le Voore Vara Selts ja OÜ-le Järveääre Arendus üle kantud rahasummad ei muutunud kaebaja tuluks. Maksuja vaideotsuses on põhjalikult analüüsitud, miks MTÜ Voore Vara Selts vahendusteenust ei osutanud: ei täidetud käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid, teise tehingupoole esindaja ei ole M P ega suhelnud. Kõike seda silmas pidades on arusaamatu vahendusteenuse kõrge maksumus. Samuti on OÜ Järveääre Arendus puhul maksuhaldur välja toonud, et metsamajandamiskavana on esitatud tõenäoliselt OÜ Terrapro poolt varasemalt koostatud dokument, OÜ-l Järveääre Arendus puudub igasugune kogemus metsamajandamiskavade koostamisel, puuduvad muud dokumendid, mis teenuse osutamist tõendaksid. Eeltoodule lisandub

3-12-2599 8(8) põhjendamatult kõrge teenuse hind. Ringkonnakohus ei hakka siinkohal maksuhalduri vastavaid põhjendusi kordama. 11. Eeltoodut silmas pidades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets