2-13-38430/19 · 2-13-38430/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2014.a.. Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-38430 Tsiviilasi XXXhagi XXX vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

19.12.2013.a. Tsiviilasja hind 1527,50 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Hagi rahuldada . Välja mõista XXX elatis XXX ülalpidamiseks alates 21.08.2013 kuni 31.12.2013 160,00 eurot kuus, alates 01.01.2014 177,50 eurot kuus kuni Vabariigi valitsuse poolt kuupalga alammäära muutmiseni, kuid mitte kauem kui XXX täisealiseks saamiseni või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni XXX kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni . Vabariigi Valitsuse poolt kuupalga alammäära muutumise korral arvutatakse elatise suurus ümber. Elatis kanda XXX arveldusarvele nr XXX selgitusega lapse elatis. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX ja XXX abielust sündis XXX.a. tütar XXX. Abielu lahutati 26.07.2006.a. ja pärast abielu lahutamist jäi laps ema kasvatada, kes on alates sellest ajast kandnud lapse ülalpidamiskulud. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja väiksemas ulatuses kui seadusest tulenevalt on ta kohustatud. Lapse ülalpidamiskulud moodustavad 500 eurot. Arvestades kostja vastuväiteid palub hageja kostjalt välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 21.augustist 2013.a. elatis minimaalses määras.

2 Kostja vastuväited Kostja vaidleb elatise suurusele vastu. Kostja ei ole kunagi keeldunud elatisraha tasumisest. Kostja on pärast abielulahutust igakuiselt tasunud lapsele elatisraha. Hageja on jätnud edastamata kohtule ja temale oma sissetulekuid. Kostja arvates on tähtis teda saada, kas hageja sissetulekud on kostja omast suuremad. Kostjal puudub sissetulek, et oleks võimalik maksta elatist nõutavas suuruses. Hagiavalduses nõutud suuruses elatise maksmisel ei ole kostjal võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostja on võimeline tasuma elatist 100 eurot kuus.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 2 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2013.a. oli elatusraha miinimum ühe lapse kohta 160 eurot kuus , 2014.a. 177,50 eurot kuus. Hageja taotleb elatist alammääras. Kui elatist nõutakse elatise seaduses sätestatud alammääras, siis ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel minimaalseski määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul elatise vähendamise mõjuvaid asjaolusid ei esine. Kostja on töövõimelises eas ja on kohustatud otsima endale töö, mis võimaldaks ülal pidada oma alaealist last seaduses sätestatud alammääras. Hageja sissetuleku suurus ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. PKS § 102 lg 1 sätete kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülapidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega, kostja väide, et tal puudub sissetulek elatise maksmiseks oma ainsale lapsele minimaalmääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist on ainetu ja ei ole kooskõlas perekonnaseadusega.

Elatis tuleb välja mõista alates kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest . Kostja poolt makstud elatis tasaarveldatakse väljamõistetud elatisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1527,50 eurot

3 /allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik