3-13-2263/17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2263 Haldusasi A Hi kaebus Politseija Piirivalveameti kohustamiseks ning Politseija Piirivalveameti tegevuse põhiseadusevastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A H Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A Hi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta A Hi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-13-2263 rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A H esitas 18.08.2013 Politseija Piirivalveametile (PPA) teabenõude, milles nõudis tema kohta koostatud rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse kohta dokumentaalsete tõendite väljastamist (tl 27-28). 21.10.2013 teabenõudega nõudis A. H uuesti PPA-lt tema kohta koostatud rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse kohta dokumentaalsete tõendite väljastamist (tl 33-35). 2. A. H esitas 27.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks ning PPA tegevuse põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole PPA teabenõudeid täitnud ega informeerinud kaebajat täitmise võimatusest või sellest, et PPA keeldub teabenõuete täitmisest. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 22.11.2013 määrusega kaebuse A. Hile halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Kuigi kaebaja käsitleb 18.08.2013 ja 21.10.2013 PPA-le edastatud pöördumisi teabenõuetena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 6 tähenduses, on vastavad päringud käsitletavad selgitustaotlustena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 3 tähenduses. Mistahes

3-13-2263 2(4) pöördumist ametiasutuse poole ei saa pidada teabenõudeks, kuna AvTS §-st 6 tulenevalt küsitakse teabenõudega asutuses juba olemasolevat teavet (nt dokumenti või väljavõtet), mistõttu on ka vastamise tähtaeg väga lühike, s.o 5 päeva. Kui aga isik soovib asutuse hinnangut või soovib mingi toimingu tegemist, siis see ei ole teabenõue. Sel juhul on tegemist selgitustaotlusega MSVS § 2 lg 3 tähenduses. Antud juhul soovib kaebaja PPA-lt tema kohta koostatud rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse kohta dokumentide esitamist, kuigi kaebusest ega selle lisadest ei nähtu, et vastav asjaolu on PPA poolt tuvastatud või et PPA valduses on vastavad dokumendid. Nähtuvalt kaebusest soovib avaldaja PPA-lt rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse kohta dokumentide esitamist, kuna leiab, et selle alusel tehtud isikukoodi kanne ei ole õiguspärane. Seega taotleb kaebaja 21.10.2013 PPA-le esitatud pöördumises teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine, mistõttu on tegemist selgitustaotlusega (MSVS § 2 lg 3). Et 21.10.2013 pöördumise näol on tegemist selgitustaotlusega, on PPA-l vastavalt MSVS §-le 6 aega kaebajale vastata kuni 20.11.2013. Seega puudus kaebajal õigus 27.10.2013 pöörduda kaebusega halduskohtu poole põhjusel, et PPA ei ole tema 21.10.2013 pöördumisele vastanud. Kuna kaebaja esimesele pöördumisele, so 18.08.2013 pöördumisele, on PPA kaebajale juba 26.08.2013 vastanud, ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, justkui ei oleks PPA tema 18.08.2013 pöördumisele reageerinud. Vastavat asjaolu on kaebaja ise väitnud oma teistkordses pöördumises PPA-le, mille p-s 1.2 on ta välja toonud, et e-posti aadressilt maige.lepp@politsei.ee on 26.08.2013 kaebajale teatatud, et rahvastiku arvestuse kaart ei ole karistusseadustiku (KarS) tähenduses võltsitud dokument (tl 33). Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud ennatlikult, mistõttu puudub kaebajal ilmselgelt asjas kaebeõigus. Seega tuleb kaebus jätta sel põhjusel läbi vaatamata. Kaebaja palub kohustada PPA-d väljastama dokumentaalsed tõendid kaebaja kohta koostatud rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse osas ning tunnistada vastav tegemata toiming põhiseadusevastaseks. Samas ei nähtu aga kaebusest ega sellele lisatud dokumentidest, et rahvastiku arvestuse kaardi võltsituse fakt oleks juba tuvastatud. Kohus selgitab, et PPA saab algatatud menetluse raames tuvastada dokumendi võltsitust KarS §-des 344-350 sätestatud juhtudel, kuid kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks vastava menetluse algatamise avaldusega PPA poole pöördunud. Samuti ei kuuluks sel juhul menetluse algatamata jätmise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebaja teine nõue – tunnistada PPA tegemata toiming põhiseadusvastaseks – ei ole samuti kohtu pädevuses. Vastavalt põhiseaduse § 15 lg-le 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-le 1 ja HKMS § 158 lg-le 4 on kohtu kohustus kontrollida asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Järelikult tegemata toimingu põhiseaduspärasuse kontrollimine ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine kohtu pädevusse ei kuulu, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Nähtuvalt kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest on esitatud nõude lõppeesmärgiks kaebajaga seotud isikukoodi tühistamine (kaebaja leiab, et tal puudub õiguspärane isikukood, kuna eeldatavalt vastava kande aluseks olev rahvastiku arvestuse kaart ei ole kaebaja poolt koostatud ega allkirjastatud). Kohtu hinnangul ei ole esitatud nõuetega kaebuse eesmärki võimalik saavutada. Kaebusele lisatud AS Andmevara 08.08.2013 kirjast nr 201308081055315 ilmneb, et kaebaja isikukood on eeldatavasti loodud rahavahetuse nimekirjade või rahvastiku arvestuse kaardi alusel, kuna 1992. a moodustati isikukoode nende dokumentide alusel. Kui kaebaja leiab, et rahvastiku arvestuse kaardil kajastatud isikukood ei kuulu temale tulenevalt kaardi andmete ebaõigsusest, siis on tal rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 55 alusel õigus nõuda andmeandjalt ebaõigete andmete parandamist. Kohus selgitab, et isikukoodid moodustatakse (antakse ja muudetakse) RRS § 50 alusel ning selle alusel kehtestatud regionaalministri

3-13-2263 3(4) 07.01.2005 määruse nr 4 „Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord“ kohaselt. RRS § 50 lg 3 kohaselt võib isikukoodi moodustada isikule, kelle andmed kantakse rahvastikuregistrisse enne rahvastikuregistri moodustamist koostatud ja Eesti Vabariigis säilitatavatelt dokumentidelt, kui see on vajalik vigade vältimiseks andmete töötlemisel rahvastikuregistris. Kui kaebaja soovib registriandmete muutmist rahvastiku arvestuse kaardi ebaõigusele tuginedes, tuleks tal esmalt pöörduda vastava sooviga andmeandja poole ning haldusmenetluse raames taotleda ka rahvastiku arvestuse kaardi õigsuse kontrollimiseks ekspertiisi. Alles seejärel on kaebajal võimalus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. 4. A. H esitas halduskohtu määruse peale 10.12.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2013 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. A. H palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.11.2013 määrus ja tunnistada see põhiseadusevastaseks; tunnistada põhiseadusevastaseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus osas, mis ei võimalda kohtul tagada kaebajale menetletava asja raames põhiõiguste ja -vabaduste kasutamist; tunnistada PPA tegevus põhiseadusevastaseks ning kohustada PPA-d väljastama kaebajale 18.08.2013 ja 21.10.2013 teabenõuetes taotletud teave. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja peab taotlema ekspertiisi dokumendi võltsituse kohta, et kaebus on esitatud ennatlikult jne, ei oma õiguslikku tähendust ning on kaebaja põhiõigusi ja –vabadusi rikkuv. Halduskohtu määrus tuleb tunnistada põhiseadusevastaseks. Vastustajat tuleb kohustada väljastama taotletud teave, kuna rahvastikuregistris puudub kaebaja kohta rahvastiku arvestuse kaart. Kaebaja kohta koostatud rahvastiku arvestuse kaarti valdab PPA. Kuna rahvastikuregistris puudub kaebaja kohta rahvastiku arvestuse kaart, siis puudub kaebajal ka isikukood ja õiguspärased isikuttõendavad dokumendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Rahvastikuregistri seadus ei nõua, et isiku kohta tuleb rahvastikuregistris säilitada rahvastiku arvestuse kaarti. Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaart tuli Kodakondsusja Migratsiooniametil esitada Rahvastiku arvestuse andmebaasi põhimääruse kohaselt andmebaasi pidajale juhul, kui selles sisaldunud andmeid ei esitatud infotehnoloogiliste vahendite abil (Vabariigi Valitsuse 26.09.1995 määrusega nr 319 kinnitatud põhimääruse p 10 alap 4). Rahvastikuregistri seadus näeb ette küll eelnimetatud andmebaasi kogutud isikuandmete säilitamise rahvastikuregistris või selle arhiivis, ent mitte andmebaasi kantud isikuandmete aluseks olevate dokumentide säilitamist rahvastikuregistri juures. 7. Kaebaja ei väida jätkuvalt, et PPA omaks dokumenti, millest kaebaja rahvastiku arvestuse kaardi võltsitus nähtuks. Avaliku teabe seaduses nimetatud teabega seega AvTS § 3 kohaselt tegemist ei ole ning AvTS § 18 sätestatud tähtaja jooksul teavet kaebajale esitada ei tulnud. 8. AvTS § 2 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata avaliku teabe seadust märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist. MSVS § 2 lg 3 p 1 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine. Ringkonnakohtu arvates ei saa seda sätet mõista nii, et haldusorganil tuleb isiku taotlusel koguda mistahes teavet, mida veel asutusel

3-13-2263 4(4) olemas ei ole. Teabe kogumise, analüüsimise ja sünteesimise ning dokumenteerimise kohustus saab haldusorganil olla vaid juhul, kui sellise teabe kogumise kohustus haldusorganil lasub. Sätte sõnastusest lähtuvalt on selgitustaotlusega tegemist juhul, kui asutusel juba on teave osaliselt olemas, ent vastuse andmiseks tuleb seda täiendavalt koguda või olemasolevat teavet korrastada. Selgitustaotlusega ei ole tegemist juhul, kui asutuse ülesannete hulka sellise teabe kogumine ja sellele oma tegevuses tuginemine vajalikud ei ole. Selline tõlgendus on kooskõlas ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse eelnõu (251 SE) seletuskirjaga, millest nähtub, et selgituste andmisel on asutuse ülesanne eelkõige põhjendada oma akte ja toiminguid, sh viidates õiguslikule alusele ja faktilistele asjaoludele. Kuna rahvastikuregistris rahvastiku arvestuse kaarti säilitada ei tule ning see dokument õiguslikku tähtsust ei oma, ei ole vastustajal vajalik ka selle dokumendi ehtsust tuvastada ja kontrollida, saati selle võltsituse kohta dokumente koostada. Kaebaja ei vaidlusta käesolevas asjas vastustaja keeldumist kriminaalmenetluse läbiviimisest. Selline vaidlus ei oleks ka halduskohtu pädevuses. 9. Halduskohus selgitas õigesti kaebaja võimalusi tema isikukoodi andmete parandamiseks. Eesti kodanikele ja Eestis elamiseks elamisluba omavatele välismaalastele antakse isikukood, seda sõltumata nende taotlusest või tahtest. 10. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebuse õigesti. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman