2-13-49330/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2014.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-49330 Tsiviilasi XXX(XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) hagi XXX (XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 27 075 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 14. jaanuar 2014 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Anatoli Majevski RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista XXX XXX kasuks 17 925 eurot. 3. Välja mõista XXX XXX kasuks viivis 0,15% päevas põhinõudelt (15 000 eurot) alates 20.10.2013 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7 238,33 eurot. 4. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu 1 911,67 euro nõudes. Menetluskulude jaotus 5. Jätta menetluskulud 93% ulatuses XXX kanda ja 7% ulatuses XXX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 15 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4 836,67 eurot ning sissenõutavaks mittemuutunud viivis 0,15% põhivõla summas ehk 7 238,33 eurot, kokku 30 000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja laenas kostjale 15 000 eurot, laenu tagastamise tähtaeg oli 11.06.2013. Kostja kohustus tasuma intresse vastavalt graafikule ning tähtaegselt tasumisega viivitamise korral viivist 0,15% päevas. Kostja teatas 07.04.2013, et materiaalsete raskuste tõttu hakkab ta laenu hüvitama 18 kuu pärast.

2 Kostja tunnistab hagi osaliselt, summas 20 481,28 eurot (põhivõlg 15 000 eurot ja intress 5 491,28 eurot). Kostja palub vähendada viivisemäära mõistliku suuruseni.

Kohtu põhjendused 14.01.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja istungile ei ilmunud, kuid oli nõus asja arutamisega ilma tema osavõtuta.

Puudub vaidlus, et pooled on 11.06.2012 sõlminud laenulepingu summas 15 000 eurot (t lk 5-10), laenusumma pidi kostja tagastama hiljemalt 11.06.2013. Samuti puudub vaidlus, et kostja on teavitanud hagejat, et tal puudub võimalus ülejäänud summat lähiajal tagastada. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval või tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja nõue on välja mõista kostjalt põhivõlg ning viivis. Kuivõrd hageja ei ole esitanud hagi esemena intressinõuet, ei käsitle kohus intressiga seonduvat.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja võlgneb hagejale põhinõude 15 000 eurot ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele.

Sissenõutavaks muutunud viivist summas 4 836,67 eurot kostja ei tunnista. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt viivist kuni hagi esitamiseni summas 2 925 eurot, samuti on hageja arvestanud viivist intressidelt summas 4 836,67 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenusumma kohustus kostja tagastama hagejale laenulepingu punkt 1.2 kohaselt 11.06.2013. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 12.06.2013. Lepingu punktis 1.4 kokkulepitud viivisemäär on 0,15% päevas. Hagi esitamise päevaks oli kostja maksmisega viivituses olnud 130 päeva, seega kujuneb sissenõutavaks muutunud viivise summaks 2 925 eurot. Kuivõrd VÕS § 113 lg 4 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral, jääb ülejäänud osas sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamata.

Kostja on palunud vähendada viivisemäära mõistliku suuruseni. Kohtu hinnangul ei ole viivisemäära vähendamine põhjendatud. Seadusega ei ole piiratud võimalust kokku leppida viivise määr - laenuandjal on õigus otsustada, millistel tingimustel ta laenu annab, laenuvõtjal seevastu on õigus otsustada, kas ta sellisel tingimusel lepingu laenuandjaga sõlmib. Kohtu hinnangul ei ole tegu ebamõistlikult suure viivisemääraga. Kohtupratika on aktsepteerinud viivist kuni põhivõla ulatuseni. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vähendada viivisemäära, kuivõrd viivisemäära ei ole ebamõistlikult suur.

3 TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleval juhul on hageja palunud välja mõista ka veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise 0,15% päevas põhivõlalt ehk 7 238,33 eurot. Kohus käsitleb nimetatud summat kui piirmäära, milleni pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist arvestada tohib. Kuivõrd kohus ei vähendanud viivisemäära, rahuldab kohus hagi ka selles osas.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 15 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2 925 eurot, kokku 17 925 eurot, samuti viivise 0,15% päevas põhinõudelt alates 20.10.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7 238,33 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude 93% ulatuses. Kohus peab õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 93% menetluskuludest kostja kanda ja 7% hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik