3-11-2455/25 · 3-11-2455/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-11-2455 Haldusasi OÜ East-Est kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31. mai 2011. a korralduse nr 151 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ East-Est apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja OÜ East-Est Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2012. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. veebruar 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le East-Est kuulub Narva-Jõesuus Poska tn 13 asuv kinnistu, millel on kahekorruseline kivimaja. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse keskkonna-korrakaitseinspektor tuvastas 1. juulil 2010 eelnevalt nimetatud kinnistul asuva hoone ülevaatamisel, et hoone aknaklaasid on lõhutud, mõned aknad on avatud, välisseina katteplaadid on kohati maha kukkunud, mõned välisseina plaadid võivad iga hetk maha kukkuda ning see on ohuks inimeste elule ja tervisele.

Ehitusseaduse (EhS) § 61 lg 1 p 9 alusel tegi Narva-Jõesuu Linnavalitsus 17. augustil 2010 OÜ-le East-Est ettekirjutuse nr 18.1.1/2, mille kohaselt pidi osaühing klaasima aknad ja välisuksed ning sulgema need enne 3. septembrit 2010, korrastama hoone fassaadi enne 3. septembrit 2010 ning võtma tarvitusele meetmed hoone valvamiseks ja krundi ning sellega piirneva ala heakorrastamiseks.

26. oktoobri 2010. a ettekirjutusega nr 337 rakendati osaühingu suhtes sunniraha summas 100 000 krooni, kuna osaühing ei olnud täitnud ettekirjutuses seatud nõudeid. OÜ East-Est esitas Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud korralduse tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 16. märtsi 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2965 kaebus rahuldati ning Narva-Jõesuu

2

Linnavalitsuse korraldus nr 337 sunniraha rakendamise kohta tühistati. Kohus leidis, et tähtaeg tööde tegemiseks oli ebapiisav. Kohtuotsus jõustus 16. aprillil 2011.

Narva Linnavalitsus saatis OÜ-le East-Est 18. mail 2011 kirja, milles andis võimaluse kuni 26. maini 2011 selgitada 17. augusti 2010. a ettekirjutuse mittetäitmise põhjusi.

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31. mai 2011. a korraldusega nr 151 kohaldati OÜ East-Est suhtes sunniraha summas 2000 eurot ning määrati sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks 29. juuni 2011.

2. OÜ East-Est esitas 17. oktoobril 2011 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles soovis Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31. mai 2011. a korralduse tühistamist. Kaebuse põhjendused: a) Korralduse tegemise eeldused ei ole täidetud, kuna kaebajale ei antud kohustuse täitmiseks tähtaega ega tehtud ka hoiatust. Kehtiva tähtajaga ettekirjutust ei eksisteeri, kuna Tartu Halduskohtu 16. märtsi 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2965 tühistati ettekirjutus liiga lühikeste tähtaegade tõttu. b) Ettekirjutus oli motiveerimata. On tõendamata oht inimese elule ja tervisele. Kaebaja täitis ettekirjutuse 2010. a, mil sulges aknad ja uksed, korrastas hoone ning võttis kasutusele meetmed hoone valvamiseks ja territooriumi pidevaks heakorrastamiseks. Ka 2011. a tegi kaebaja territooriumil heakorratöid. 2011. a ei ole kaebajale ühtegi ettekirjutust tehtud. Kaebaja ei ole rikkunud EhS § 29 lg 1 p 4. c) Hoone ei kujuta inimeste elule ja tervisele ohtu. Hoone ei piirne tee ega kõnniteega selliselt, et hoonelt hüpoteetiliselt kukkuv plaaditükk vm osa ohustaks sõidukeid või möödakäijaid. Basseini akende ees on mitmemeetrine maa-ala ja seejärel kahemeetrine kiviaed. Aiast ilma abivahendeid kasutamata üle ei saa. Hoone läheduses asub vaid üks eramaja ja põlenud ehitis. Hoone ei asu Narva-Jõesuu SPA Hotelli vastas ning ka avalik rand on oluliselt kaugemal. d) Kaebaja ei ole vaidlustatud korraldust 6. septembril 2011 kätte saanud, nagu väidab vastustaja. Juhatuse liikme Kersti Männiku elektronposti aadress ei ole ettevõtte ametlik e- posti aadress, milleks on XXX . Kaebaja sai korraldusest teada kohtutäituri kaudu 7. oktoobril 2011. e) 2011. a teostatud kinnistu ülevaatustel tuvastatud puudused ei saa olla 17. augusti 2010. a ettekirjutuse rikkumised, kuna selle ettekirjutusega tuvastati 1. juuli 2010. a ülevaatuse asjaolud.

3. Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2012. a otsusega jäeti OÜ East-Est kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: a) Vaidlustatud sunniraha rakendamise täitekorraldusele ei ole eelnenud eraldi tehtud hoiatust, vaid see rajaneb 17. augusti 2010. a ettekirjutusel. Kaebaja ei ole ka 2011. aastal eelnevalt nimetatud ettekirjutusega seatud kohustusi täitnud. Kaebaja ei ole vastavat ettekirjutust ka vaidlustanud. b) Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 2 lubab sunnivahendit ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks ka korduvalt rakendada ja seega ei oma varasemalt tühistatud täitekorralduse fakt ja põhjused tähendust juhul, kui ettekirjutus ise ja selle aluseks olev õigusnorm kehtivad, sunni rakendamise alused ei ole ära langenud ning sunnivahendi rakendamist ei ole edasi lükatud või kohtu poolt peatatud. OÜ East-Est suhtes tehtud ettekirjutus on senini täitmata, kuid see kehtib ise ning kehtivad ka selle aluseks olevad EhS § 61 lg 1 p-d 9 ja 10 ning § 61 lg 6. Seega oli Narva-Jõesuu Linnavalitsus õigustatud sunnivahendit kohaldama ning selleks 31. mail 2011 antud korralduses on olemas kõik ATSS § 9 lg 1 niisuguse täitekorralduse suhtes kehtestatud andmed.

3

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. OÜ East-Est esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) ATSS § 2 lg 1 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Kohus kohaldas seda sätet vääralt ning hindas tõendeid puudulikult. Antud juhul ei ole kehtiva tähtajaga hoiatust ega ole antud ka mõistlikku tähtaega tööde tegemiseks. Tartu Halduskohtu 16. märtsi 2011. a otsusega on ettekirjutuse tähtajad tühistatud, kuna need olid liiga lühikesed. Järelikult pidi vastustaja andma kaebajale uue mõistliku tähtaja, mida ta aga ei teinud. Kohus ei ole juhindunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg-st 4. b) Vastustaja 18. mai 2011. a kirjaga anti kaebajale tähtaeg kirjaliku seletuse esitamiseks kuni 26. maini 2011. Seda kirja ei saa käsitada hoiatusena, mis annaks tööde tegemiseks tähtaja ja hoiataks sunniraha rakendamise võimalikkusest. c) Kaebaja on 1. juuli 2010. a olukorra järgsed tööd teinud ehk ettekirjutuse täitnud. Kohus on vääralt hinnanud RnB Vara OÜ arveid ja 3. novembri 2011. a e-kirja, kus kinnitatakse alates 2010. aastast avade pidevat sulgemist kinnistul. E-kirjast tuleneb veel, et avasid lõhutakse jätkuvalt. Kui kohtule jäi e-kirjas öeldu ebaselgeks, oleks ta pidanud lähtuma HKMS § 59 lg-st 3. Kohus on rikkunud ka HKMS § 62 lg 1. d) Kohus ei ole tuvastanud sunniraha summa suuruse kujunemist. Kaebajale määrati ettekirjutuse eest sunniraha algul 100 000 krooni ja siis 2000 eurot, ning väärteomenetluses trahviti teda 10 450 euroga.

5. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastuses palutakse OÜ East-Est apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused: a) Tartu Halduskohtu 16. märtsi 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2965 tühistati vastustaja 26. oktoobri 2010. a korraldus nr 337, millega oli kaebaja suhtes rakendatud sunniraha summas 100 000 krooni. Kuid antud asjas ei nõudnud kaebaja ei suuliselt ega kirjalikult linnavalitsuse korralduse tühistamist või kehtetuks tunnistamist, mistõttu ei ole nimetatud kohtuotsus asjas mingiks tõendiks. b) Kohus vaatas kohtuliku uurimise käigus kaebajale kuuluva kinnistu territooriumi üle ning tuvastas, et kaebaja ei ole linnavalitsuse ettekirjutust täitnud. c) RnB Vara OÜ arved ei saa antud asjas tõendiks olla, kuna koostatud ei ole tööde vastuvõtmise-üleandmise akte või muid dokumentaalseid tõendeid. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et basseini aknaavad ei ole kunagi kinni olnud, samuti on niitmata tagaõu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha selle kohta, mis tähendus on kohustavas ettekirjutuses või hoiatuses märgitud kohustuse täitmise tähtaja möödumisel.

8. ATSS § 2 lg sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

Sellest regulatsioonist nähtub, et seadusandja on eeldanud ettekirjutuses sätestatud kohustuse kehtivuse ja siduvuse jätkuvust ka pärast kohustuse täitmise tähtaja möödumist. Seda järeldust kinnitab ka asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu seletuskiri (kättesaadav aadressil

4

www.riigikogu.ee), milles nähtuvalt peetakse samuti võimalikuks et haldusakt on kehtiv hoolimata selle täitmise tähtaja möödumisest (vt nt seletuskirja eelnõu § 6 lg 1 kohta). Seega ei tähenda HMS § 61 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtivusaja lõppemiseni, seda, et pärast ettekirjutuses kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumist kaotab ettekirjutus kehtivuse. Ettekirjutusega ettenähtud kohustus jääb kehtivaks ka pärast seda, kui möödub kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg, kuid ettekirjutuse täitmine on endiselt võimalik. Vastupidine seisukoht tähendaks, et sunnivahendi kasutamine muutuks sisuliselt võimatuks, sest kui kohustuse täitmise tähtaja möödumisega lugeda ka kohustuse kehtivus lõppenuks, ei saaks isiku suhtes sunnivahendit rakendada, sest puudub kehtiv kohustus, mille täitmise tagamiseks seda rakendada.

Käesoleval juhul ei olnud ettekirjutuses ettenähtud kohustus ka sellist laadi, mille täitmine oleks pärast tähtaja möödumist muutunud võimatuks. Seega ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17. augusti 2010. a ettekirjutuse kohustava osa mõju lõppenud ja ettekirjutus on selles osas endiselt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.

9. Nagu märgitud, on käesolevaks ajaks ettekirjutuses kohustuse täitmiseks määratud tähtaeg - 3. september 2010 - möödunud. Asendustäitmise ja sunniraha seadus ei selgita otseselt, mis tähendus on ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumisel, välja arvatud see, et tähtaja möödumisel on lubatud rakendada sunnivahendit (ATSS § 8 lg 1).

Iseenesest ei ole välistatud, et ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumine võib teatud olukorras tekitada kohustatud isiku jaoks ebaselguse selles, mis ajaks ta peab ettekirjutuse täitma. Sellises olukorras võib olla mõistlik, et haldusorgan määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja.

Kuid selline uue tähtaja määramise kohustus ei saa olla absoluutne. Sellist kohustust ei näe ette ka asendustäitmise ja sunniraha seadus. Haldusorgani seisukoht, et ettekirjutus on endiselt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, ning samuti see, milliseks ajaks ettekirjutuse täitmist isikult oodatakse, võib isikule selguda muul moel.

10. Kaebajale saadeti praegusel juhul vastustaja poolt 2011. a aprilli lõpus teade, et ettenähtud tööd on vaja ära teha 15. maiks 2011 (tl 9p). Samuti anti kaebajale 18. mail 2011 võimalus selgitada kuni 26. maini 2011 seda, miks on 17. augusti 2010. a ettekirjutus endiselt täitmata. Sellest kirjast nähtus selgelt, et kaebajale antakse enne sunniraha rakendamist võimalus vastavalt HMS § 40 lg-le 1-2 oma seisukohtade väljendamiseks (tl 53).

Seega oli kaebaja enne sunniraha määramist ära kuulatud ning ühtlasi pidi kaebajale selge olema, et temalt oodatakse endiselt ettekirjutuse täitmist. Samuti oli kaebajal võimalus selgitada, miks oli ettekirjutus endiselt täitmata ning ühtlasi võimalus esitada omapoolseid muid seisukohti. Kaebajal oli võimalik esitada ka oma seisukohad juhul, kui teda ajas segadusse kehtiva tähtaja puudumine, ning tuua välja omapoolsed ettepanekud selle kohta, mis ajaks on tal võimalik ettekirjutus täita. Kaebaja seda ei teinud. Sisuliselt on kaebaja esitanud üksnes endapoolsed jäigad seisukohad põhjendamaks seda, miks tal üldse ettekirjutuse täitmise kohustus puudub (tl 54).

Ringkonnakohtu hinnangul oli vastustaja kaebaja ärakuulamisel toiminud piisava hoolikusega ja kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Kaebajal olnuks võimalik leppida haldusorganiga kokku sobivas täitmise tähtajas. Kuna kaebaja oli seisukohal, et tal puudub igasugune kohustus ettekirjutust täita, ei saa vastustajale käesolevas asjas ette heita seda, et ta omapoolselt ettekirjutuse täitmiseks uusi tähtaegu ei määranud, vaid kohaldas kaebaja suhtes

5

31. mail 2011 uuesti sunniraha. On ilmne, et olukorras, kus kaebaja oli jäigal seisukohal, et ta ei pea ettekirjutust üldse täitma, ei oleks teda kallutanud täitmisele ka see, kui vastustaja oleks määranud talle veel ettekirjutuse täitmiseks täiendava tähtaja. Ka sellisel juhul oleks kaebaja ettekirjutuse täitmata jätnud ja vaidlustanud alles sunniraha määramist.

11. Eelnevat arvestades ei oma tähtsust see, et vastustaja ütles kohtuistungil, et luges hoiatuseks ka 18. mai 2011. a kirja. Nagu märgitud, sisaldus piisav hoiatus ATSS § 7 mõttes linnavalitsuse 17. augusti 2010. a ettekirjutuses, ning see hoiatus on vajalikus ulatuses ka kehtiv.

12. Käesolevas asjas on kaebaja väitnud ka seda, et Tartu Halduskohtu 16. märtsi 2011. a otsusega, millega tühistati Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26. oktoobri 2010. a korraldus sunniraha rakendamiseks, tühistati ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17. augusti 2010. a ettekirjutus, millega pandi kaebajale hoone kordategemise kohustus. Selline väide on põhjendamatu ning ekslik.

Ringkonnakohus möönab, et Tartu Halduskohtu 16. märtsi 2011. a otsusega on halduskohus arusaamatul kombel asunud hindama ettekirjutuses antud kohustuse täitmise tähtaja pikkust, ning leides selle olevat liiga lühikese, tühistanud vastustaja 26. oktoobri 2010. a korralduse, millega kohaldati kaebaja suhtes sunniraha. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks, kuidas sai halduskohus olukorras, kus oli vaidlustatud üksnes sunniraha määramise korraldust ning mitte sellele eelnenud ettekirjutust ennast, asuda hindama ettekirjutuses antud tähtaegu, ning veelgi enam, nende lühiduse tõttu tühistada sunniraha määramise korralduse. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui tõelevastav oleks halduskohtu väide, et ettekirjutuses märgitud tähtajad olid liiga lühikesed, oli ettekirjutus endiselt kehtiv haldusakt ning seda tuli täita (HMS § 60 lg 2).

Kuid isegi halduskohtu otsuse põhjendustest hoolimata ei saanud sellest kuidagi järeldada, et tühistati ka vastustaja 17. augusti 2010. a ettekirjutus. Kohtuotsuse resolutsioonist nähtus selgelt, et tühistati üksnes linnavalitsuse 26. oktoobri 2010. a korraldus nr 337, millega kohaldati kaebaja suhtes sunniraha (tl 12). Seega langes selle kohtuotsuse jõustumisel ära üksnes kaebaja kohustus sunniraha tasumiseks, kuid mitte kohustus linnavalitsuse 17. augusti 2010. a ettekirjutuse täitmiseks. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et halduskohtu otsuse põhjendused eraldivõetuna õiguslikku mõju ei oma. Õigustkujundavat mõju saab omada üksnes kohtuotsuse resolutsioon (HKMS § 162). Kohtuotsuse põhjendused ei oma iseseisvad tähendust ning kohtuotsuse põhjendused ei kõrvalda mingil juhul haldusakti kehtivust.

13. Vastavalt on ekslik kaebaja väide, nagu oleks ettekirjutus või selles antud tähtajad tühistatud. Ettekirjutuses sätestatud kohustus hoone kordategemiseks oli endiselt kehtiv ka pärast halduskohtu otsust.

Lisaks sellele, et halduskohtu 16. märtsi 2011. a otsusest ettekirjutuse tühistamise väljalugemine on meelevaldne, pidi kaebaja jaoks olema selge ka haldusorgani seisukoht, et ettekirjutus on endiselt kehtiv ning selle täitmine kaebaja jaoks kohustuslik. Nagu eelnevalt märgitud, edastas vastustaja kaebajale 2011. a aprillis-mais seisukohad, millest pidi kaebaja aru saama, et vastustaja loeb ettekirjutust kehtivaks.

14. Eelneva tõttu on asjakohatu ka väide, et ei eksisteeri ATSS § 2 lg-s 1 sätestatud hoiatust ja tähtaega, mis on sunnivahendi rakendamise eelduseks. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17. augusti 2010. a ettekirjutus sisaldas nii tähtaega kui hoiatust ettekirjutuse täitmata jätmise eest (tl 11). Hoiatus on endiselt aluseks sunniraha määramisele hoolimata sellest, et vahepeal

6

toimunud rahareformi tõttu käibib Eestis krooni asemel euro. Hoiatus vastab kõigile ATSS §- s 7 sätestatud tingimustele. Ettekirjutus on ka kehtiv.

15. Eksitavad on apellatsioonkaebuse arutlused selle üle, et 19. mail 2011, enne vaidlustatud korralduse andmist, on vaidlusaluse hoone juures tuvastatud uus olukord, ja et tegemist pole enam nende asjaoludega, mis olid 17. augusti 2010. a ettekirjutuse aluseks. Kaebaja viitab tema heaks hooldustöid teinud isiku e-kirjale, kus öeldakse, et kuigi tööde tegija on korduvalt alates 2010. aastast sulgenud uksi ja muid avasid vaidlusalusel hoonel, lõhutakse neid pidevalt sisse (tl 81). See kiri ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul 17. augusti 2010. a ettekirjutuse täitmist.

Ettekirjutusega kohustati kaebajat klaasima aknad ning välisuksed ning need sulgema, korrastama hoone fassaadi ning võtma tarvitusele meetmed hoone valvamiseks ning krundi ja sellega piirneva territooriumi pidevaks heakorrastamiseks. On ilmne, et kaebaja poolt esiletõstetud tegevus (akende ja muude avade sulgemine) ei tähenda ettekirjutuse täitmist. Esiteks märgib ringkonnakohus, et nähtuvalt 19. mai 2011. a aktist on vastustaja fikseerinud, et suletud on ainult osa hoone akendest, ning needki kividega. Sulgemata on suure ja väikese basseini aknad, keldri välisuks ning kinosaali uksed J. Poska tänava poolt. Väikese ja suure basseini ruumi sisenedes on kõrvalistel isikutel äärmiselt suur oht kukkuda basseini, mille põhjas on katkine klaas, raamid ja mööbel. Seina välisviimistluse katteplaadid on kohati maha kukkunud, mõned plaadid võivad iga hetk maha kukkuda ning on äärmiselt suureks ohuks inimestele; territooriumilt ei ole koristatud ehituspraht, puulehed ja olmejäätmed, rohi pole niidetud (tl 56). Selline olukord ei saanud täielikult kordatehtud hoone ja kinnistu puhul tekkida pelgalt sellest, et uksi ja aknaid "lõhutakse pidevalt sisse". On ilmne, et valdavas osas oli ettekirjutus jäetud täitmata.

Lisaks on kaebaja esitanud vaid 2011. a juunist ja augustist, st pärast vaidlustatud korralduse andmist, koostatud arveid hooldus- ja haljastustööde eest vaidlusalusel kinnistul. Kui tõele vastaks kaebaja väide, et hooldustööd tehti ära juba enne 31. mai 2011. a sunniraha määramist ja et ettekirjutus oli selleks ajaks täidetud, oleks kaebaja pidanud esitama ka arveid eelneva perioodi kohta. Eeltoodut arvestades on halduskohus piisava selgusega tuvastanud, et ettekirjutus oli kogu aeg olnud täitmata, tegemist polnud uue olukorraga ning apellatsioonkaebuse etteheited halduskohtule tõendamisnormide rikkumise kohta on põhjendamatud.

16. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et vaidlusaluse hoonega seonduvate rikkumiste kirjeldus on üldsõnaline ning oht inimeste elule ja tervisele tõendamata. Eelnevalt tsiteeritud 19. mai 2011. a aktis on kirjeldatud olukorda ja selle ohtlikkust piisavalt põhjalikult. Arvestades olukorra kirjeldamiseks vastustaja (tl 106-109) ja kohtu poolt (tl 83- 91) tehtud fotosid, on ringkonnakohtu jaoks ka ilmne, et vastustaja poolt antud hinnang on paikapidav.

17. Asjakohane pole apellatsioonkaebuse väide, et määratud sunniraha summa kujunemine on ebaselge, kuna esimene kord määrati sunniraha 100 000 krooni ning teine kord 2000 eurot. Ettekirjutuses on märgitud, et sunniraha ülemmäär on 100 000 krooni. Asjaolu, et vaidlusaluse korraldusega määrati kaebajale sunniraha väiksemas summas, ei saa kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. See, kuidas määratud sunniraha suurus suhestub väärteoasjas määratud trahvi suurusega, ei saa mõjutada sunniraha määramise õiguspärasust ning selle väljaselgitamine halduskohtumenetluses pole vajalik. Sellest ei saa teha järeldusi sunniraha suuruse proportsionaalsuse kohta, seda enam, et kaebajale määrati käesolevas asjas sunniraha väiksemas summas, kui oli määratud trahv väärteoasjas.

7

Kaebajale ei ole määratud sunniraha mitu korda, kuna esimese sunniraha määramise korralduse on halduskohus tühistanud. Samuti ei ole teda karistatud mitmekordselt, sest sunniraha on sunnivahend haldusakti täitmisele sundimiseks, mitte karistus. Väärteomenetluses karistamine ei välista sunnivahendi kohaldamist haldusmenetluses.

18. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 15,97 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulu väljamõistmise taotlust esitanud .

Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene