3-10-2653/124 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-10-2653

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukooseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-10-2653 Haldusasi KÜ Valge Sein kaebus Narva Linnavolikogu

23.09.2010 otsuse nr 138 tühistamiseks

Menetlusosalised

kaebuse esitaja KÜ Valge Sein vastustaja Narva Linnavolikogu kolmas isik

OÜ Kaubanduskeskus

kaasatud haldusorganid Ida-Viru Maavalitsus, Maa-amet Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23.01.2014, Jõhvi kohtumaja

RESOLUTSIOON : 1. KÜ Valge Sein kaebus rahuldada ja tühistada Narva Linnavolikogu 23.09.2010 otsus nr 138. 2. Menetluskulud summas 950 eurot ja 64 senti jätta vastustaja kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, siis võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD 1. Narva Linnavolikogu 28. juuni 2007. a otsusega nr 286 algatati Tiimani tänava ja Tallinna maantee vahelise ala detailplaneering ning linnavolikogu 6. augusti 2009. a otsusega nr

3-10-2653

2

107 võeti detailplaneering vastu ja määrati kinnistu sihtotstarve. Narva Linnavolikogu 23. septembri 2010. a otsusega nr 138 kehtestati detailplaneering.

2. Korteriühistu (KÜ) Valge Sein esitas 9. oktoobril 2010 kaebuse Tartu Halduskohtule Narva Linnavolikogu 23. septembri 2010. a otsuse nr 138 „Tiimani tn ja Tallinna mnt vahelise ala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli detailplaneeringu algatamise otsuses ette nähtud kõrghaljastuse rajamine, kuid detailplaneeringu kehtestamise otsuses oli lubatud ainult madalhaljastus. Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuses nähti ette 85-kohalise parkla rajamine ja planeeringule mittevastavate ülesannetega haljastuse kõrgus. Sellega rikuti planeeringu algatamise otsust. OÜ Valerston Grupp ja maavanem on ekslikul seisukohal, nagu oleks KÜ Valge Sein kunagi loobunud haljasalast maja läänepoolsel küljel. Planeeringuga nähakse ette 21 umbes 30–35-aastase puu mahavõtmine, mis tekitab suurt ökoloogilist kahju elanikele. Linnavolikogu 11. märtsi 2010 istungil selgus, et planeeritav parkla tuleb tasuline ja ööpäevaringne, kuid sellisest kavatsusest algselt ei räägitud. Rajatava parkla sisse- ja väljasõit muudavad liiklussituatsiooni senisega võrreldes ohtlikumaks. Planeeringu avaliku arutelu protokoll 3. novembrist 2009 on eksitav. Vaidlustatav haldusakt rikub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-s 2 ja § 4 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Lisaks ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsus vastav HMS § 56 lg-dele 2 ja 3. Mainitud otsus ei kajasta elanike esitatud protesti ega ka vastuväiteid, samuti pole selles kaalutlusi.

3. Vastustaja oma vastuses leiab, et detailplaneering on kehtestatud menetlusnõudeid järgides ja põhjendatud huve kaaludes, kooskõlas kaalutlusreeglitega ja õiguse üldpõhimõtetega ning palub jätta kaebus rahuldamata.

4. Tartu Halduskohtu 20. juuni 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on maavanem planeerimisseaduse (PlanS) § 23 lg 1 p-st 2 tuleneva nõude täitnud ning 22. detsembril 2009 toimunud vaide ärakuulamise käigus koostatud protokollis märgitud probleemsete punktide osas vastuolu õigusaktidega ei tuvastanud. Maavanema poolt planeeringumenetluses tehtud ettepanekud ja antud soovitused kaaluda üht või teist lahendusvarianti ei ole kohalikule omavalitsusele kohustuslikud, vaid on soovitusliku iseloomuga. Kohtu hinnangul on kohalik omavalitus asja otsustades teostanud kaalutlusõigust ning kaalunud nii poolt- kui ka vastuargumente. Narva Linnavolikogu

otsus nr 138 on põhjalikult motiveeritud ja õiguspärane. Kohus nõustub Maa-ameti seisukohaga, et KÜ-l Valge Sein ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust, et ta jääb määratlemata ajaks riigile kuuluva maa de facto kasutajaks.

5. Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2012 kohtuotsusega tühistati Tartu Halduskohtu 20.juuni 2011 otsus ja saadeti asi Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Haldusasjas nr 3-10-2653 toimus kohtuistung 25.09.2013 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajas. 28.11.2013 määrusega määrati, et KÜ Valge Sein kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.

3-10-2653

3

7. 28.12.2013 esitas Narva Linnavolikogu esindaja kohtule kirjalikud seisukohad, milles leiab, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on HMS § 54 tähenduses nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane, kuivõrd see on antud hetkel kehtiva õiguse alusel, on sellega kooskõlas, proportsionaalne, ning vastab vorminõuetele. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on ka kaalutlusvigadeta. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud kaalutlusreegleid järgides ja jõudnud kaalutlusõiguse teostamisel järeldusele, et detailplaneering kehtestatud kujul arvestab kaebaja huvidega proportsionaalselt. Vastustaja on planeerimismenetluse käigus tulnud kaebajale vastu nii parkimiskohtade vähendamisega kui ka kaebajale tasuta parkimiskohtade tagamisega tema maja ette võõra isiku maale planeeritud parklasse.

8. 02.01.2014 esitas kaebuse esitaja oma lõplikud seisukohad, milles leiab, et Narva Linnavolikogu otsuse ebaseaduslikkust põhjendavast osast, et loetletud kahe käsitletud seaduse olulised rikkumised tõid kaasa sügavad vastuolud kaalutlusõiguse teostamisel linnavolikogu poolt, sest järgitud ei ole üldiseid õiguspõhimõtteid ning elanike huve ja vajadusi. On jäetud arvestamata olulised asjaolud ning arvestades ringkonnakohtu juhiseid tuleb KÜ Valge Sein kaebus rahuldada ning mõista Narva Linnavolikogult korteriühistu poolt kantud menetluskulud. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10. Planeerimisseadus § 1 reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. 11. Kohus leiab, et Narva Linnavolikogu 23.09.2010 otsus nr 138 on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. Kohalik omavalitsus on rikkunud kaalutlusõigust, sest on jätnud tähelepanuta, et maavanema arvates oleks nii suure parkla rajamine ilmselt ebaotstarbekas. Vaidlustatud otsus ei sisalda majaelanike vastuväiteid ega proteste. Otsuse motiveerivas osas ei ole esitatud kaalutlusi, mis tingisid otsuse langetamise majaelanike kahjuks. Kohus on seisukohal, et planeerimise üks peamistest põhimõtetest on kohustus menetlust läbi viia avalikult ja läbipaistavalt. Oluline on, et planeeringu kavatsusest ehk menetluse algatamisest teavitataks huvitatud isikuid võimalikult varases planeerimise staadiumis, selleks et tagada huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, sest Planeerimisseaduse kohaselt on see planeeringu kehtestamise olulisemaid tingimusi. (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-02 p 5). Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskreetsiooni teostamisel põhjalikult kaaluma kõiki planeeringu menetluse käigus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning esitama nendega arvestama jätmise osas

3-10-2653

4

või arvestamise osas oma motiveeritud seisukohad. Toimiku materjalide põhjal leiab kohus, et antud juhul Narva Linnavolikogu seda teinud ei ole. 12. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud halduskohtumenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et haldusakt oleks proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja lg 2 tulenevalt on detailplaneeringu kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Sama seaduse § 40 ja § 45 lg kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu istungi vormis töötav kollektiivne organ, kes otsustab oma ainupädevuses olevaid küsimused hääletamise teel. Seadusest tulenevalt saab ainult volikogu kaaluda erinevaid asjas tõusnud huve ja oma valikut põhjendada. Kaalutlusõiguse alusel antud kohaliku omavalitsuse haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on küll piiratud ja halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutluse sisulist otstarbekust, kuid ta saab ja peab kontrollima, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

13. PlanS § 20 lg kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Planeerimisseaduse § 2l g 1 kohaselt on planeering tekstist ja joontest koosnev dokument, kuid see ei tähenda seda, et haldusakt, millega planeering kehtestatakse ei peaks olema põhjendatud. Samale seisukohale on riigikohus jõudnud oma lahendites nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-16-05, milles on välja toodud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente ja tõendeid ja vastuväiteid ei ole arvestatud. Toimiku materjalidest nähtub, et antud juhul on kaebaja esitanud menetluse käigus mitmeid ettepanekuid planeeringulahenduse osas, nt ettepaneku kaaluda parkla rajamist, ohtu keskkonnale jne. Kohus juhib tähelepanu, et vastustaja ei ole esitanud selgitusi motiivide ja kaalutluste osas, mis tingisid esitatud ettepanekute arvestamata jätmist. Kohus leiab, et 03.11.2009 Tiimani tn 2 ja Tallinna mnt vahelise ala DP avaliku arutelu protokolli 5 leheküljel on otsus arutelu tulemuste kohta esitatud ja protokolli l 4 on juhatuse liige teinud ettepaneku kompromissiks kuid protokolli l 5 on märgitud jätta KÜ Valge Sein vastuväide rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt esitatud seisukoht on vastuolus kõnealuses protokollis kajastatud KÜ Valge Sein esindajate poolt väljendatud seisukohtade, ettepanekute ja põhjendustega. Kohalikul omavalitsusel tuleb arvestada, et planeeringualale kavandatud, s.t planeeritava ehituse iseloom, sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale, planeeringuga kavandatud hoonestuse funktsionaalseid seoseid planeeringuala kontaktvööndiga ning planeeritavate ehitiste sobivust piirkonnaga tuleb põhjalikult analüüsida. Toimiku materjalide põhjal leiab kohus, et Narva Linnavolikogu seda teinud ei ole ning on jätnud tähelepanuta ka kaebaja vastuväited. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole esitatud selgitusi motiivide ja kaalutluste osas, mis tingisid eelnimetatud ettepanekute arvestamata jätmist. 14. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja on korduvalt juhtinud

3-10-2653

5

haldusorgani tähelepanu erinevatele keskkonnamõjudele ning kohus leiab, et enne diskretsiooniotsuse tegemist oleks kohalik omavalitsus pidanud analüüsima ka parkla rajamise korral selle mõju keskkonnale. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-29-10 p 22 öelnud, et „liiklusintensiivsusest tingitud müra ja heitegaasid võivad rikkuda isiku õigust tervise kaitsele“ ning seetõttu on kohus seisukohal, et kuivõrd haljasala likvideerimise ja parkla rajamisega kaasneb ka liiklusintensiivsus tõus, siis saab väita, et kortermaja elanike õigused tervise kaitsele võivad saada kahjustatud. Lisaks puuduvad vaidlustatud otsuse põhjendustes igasugused viited tuleohutusnõuete tagamisel tähtsust omavale standardile ja määrusele. Menetluskulud 15.Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja summas 950 eurot ja 64 senti. Kohus rahuldab kaebuse, mistõttu kannab menetluskulud vastustaja.

Mare Krull kohtunik (digitaalselt allkirjastatud)