3-13-510/24 · 3-13-510/24 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-510 Haldusasi L. J. kaebus Tallinna Vangla direktori 15.02.2013 käskkirja nr 186 tühistamiseks, teenistusse ennistami- seks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – L. J. , volitatud esindaja adv Ilya Zuev Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Rait Kuuse

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-510. Teha uus otsus, millega jätta L. J. kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.02.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-510 2(7) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii- gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus- tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vangla direktor vabastas 15.02.2013 käskkirjaga nr 186 avaliku teenistuse seadu- se (ATS) § 117 lg 1 p 3 ja § 133 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Avaliku teenistuja, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr 84) § 9 p 18 ja § 10 lg 2 alusel L. J. teenistu- sest XXXXXX ametikohalt alates 16.02.2013 ametikohale mittevastavuse tõttu seoses eesti keele oskuse C1 tasemetunnistuse puudumisega. Käskkirjas märgiti, et Tallinna Vanglal puu- duvad ametikohad, millele saaks L. J. tema nõusolekul nimetada. L. J. esitas 07.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 24.05.2013 täiendavad seisuko- had, milles taotles Tallinna Vangla direktori 15.02.2013 käskkirja nr 186 tühistamist, teenis- tusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljamõist- mist; alternatiivselt juhul, kui kohus asub seisukohale, et ennistamine ei ole alates 01.04.2013 kehtiva ATS alusel võimalik, siis mõista vastustajalt välja hüvitis kaebaja kolme kuu keskmi- se palga ulatuses. Kaebaja töötas Maardu Vanglas alates 04.06.2002 ja seoses Maardu Vangla liitmisega Tallin- na Vanglaga sai kaebaja tööandjaks Tallinna Vangla, kus kaebaja töötas alates 01.11.2004 valvurina. Kaebaja emakeeleks on vene keel. Kõrgtasemel ehk C1 eesti keele oskuse nõue on rakendatav nende ametnike suhtes, kelle tegevus on seotud asjaajamise või juhtimisega. Kae- baja töötas valvurina, sai oma tööga hästi hakkama ja tema suhtes selliste keele standardite kohaldamine on ebaõige ja ebaõiglane. Tööandjal polnud kaebaja töö osas pretensioone, vas- tupidi, kaebajat on korduvalt ergutatud; 2006. a anti kaebajale tänukiri ja 2012. a teenistusme- dal. 04.10.2010 läbis kaebaja edukalt keeleekspertiisi ning 04.10.2012 läbis ta atesteerimise testi, mis oli eesti keeles. Kaebaja registreeris ennast 24.11.2012 toimuvale keeleeksamile, kuid haigestumise tõttu ei saanud eksamile minna, mida ta 07.01.2013 avalduses Tallinna Vangla direktorile ka selgitas. Samas avalduses märkis kaebaja, et uueks eksami ajaks on määratud 03.03.2013 ning palus võimaldada talle keelekursused. Vastustaja jättis põhjendamatult kaebaja avaldusega arvesta- mata, samuti ei pakkunud keelekursust, kuigi seaduse järgi peab tööandja pakkuma koolitusi. Kaebajat diskrimineeriti rahvuse (venelane) ja vanuse (2013. a saab XXXXXX- aastaseks) tõttu, millega eirati võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) ja Nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ põhimõtteid. Isikute põhjendamatult erineva kohtlemise lubamatust selgitas Euroopa Inimõi- guste Kohus otsuses nr 9134/06. Riigikohus märkis asjas nr 3-3-1-20-03, et ATS § 117 lg 4 käsitleb ametikohalt vabastamist, mitte teenistusest vabastamist. Seega vastaval ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise korral on võimalik vabas- tada ametnik seniselt ametikohalt, kuid jätta ta teenistusse ja viia üle teisele ametikohale. Vas- tustaja sellist võimalust ei kasutanud ning teist ametikohta kaebajale ei pakkunud. Sellega rikuti ATS § 117 lg 5 nõudeid. Väidet, et puudus vaba ametikoht, pole vastustaja tõendanud. Vastustaja viidatud justiitsministri 10.04.2003 määruse nr 29 „Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded“ (edaspidi justiitsministri määrus nr 29) § 17 lg 1 p 9 sätestab, et II klassi valvurilt nõutakse eesti keele oskust C1 või sellele vastaval tasemel ja ühe võõrkeele oskust. Kaebaja arvates piisab määruse mõttes sellest, kui kaebaja oskab eesti keelt C1 tasemel ja

3-13-510 3(7) sellisel juhul ei pea ta omama C1 tunnistust. Kaebajal on olemas eesti keele kesktasemel os- kuse tunnistus. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et ei ole kaebaja teenistusest vabas- tamisel seadust rikkunud. Seisuga 01.02.2013 ei olnud kaebajal esitada vanglale dokumenti, mis tõendaks, et tema eesti keele oskus vastab C1 tasemele nii, nagu Vabariigi Valitsuse määrus nr 84 ja justiitsministri määrus nr 29 seda nõuavad. II klassi valvurite suhtes rakendatakse eesti keele C1 taseme nõuet alates 01.02.2011 ning teenistuses olevatel ametnikel võimaldati ennast nõudele vasta- vusse viia kahe aasta jooksul. Kaebaja oli teadlik keelenõude muutumisest ja tal oli piisav aeg nõutaval tasemel eesti keele oskuse omandamiseks. 2012. a toimusid eesti keele eksamid nel- jal korral, kuid kaebaja otsustas registreerida ennast viimasele 24.11.2012 toimuvale eksami- le, mis oli tema subjektiivne valik. Kuigi kaebaja väidetavalt registreeris ennast 03.03.2013 toimuvale keeleeksamile, ei muuda see olematuks fakti, et 01.02.2013 tal C1 taseme tunnis- tust esitada polnud, mistõttu tuli ta teenistusest vabastada. Nõue osata eesti keelt C1 tasemel tuleneb õigusaktidest ning kaebaja varasem teenistuskäik ei oma tähendust. Kuigi kaebaja viidatud atesteerimine toimus eesti keeles, ei hinnanud vangla selle käigus iseseisvalt vangla- ametniku keeleoskust; selleks puudus vanglal pädevus. Atesteerimise käigus hinnatakse eel- kõige kutseoskust ning keeleoskust tõendab ametnik vastava tunnistusega. Kaebaja atesteeri- mine toimus 25.10.2012 ning siis oli kaebajal esitada vanglale eesti keele kesktaseme tunnis- tus, samas vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 84 § 19 lg-le 5 pidi kaebaja hiljemalt 01.02.2013 oskama eesti keelt C1 või sellele vastaval tasemel. Seetõttu ei oma tähtsust keele- eksperdi 04.10.2010 hinnang ja asjaolu, et kaebaja atesteerimistest oli eesti keeles. Kaebaja 07.01.2013 avaldusele vastati 03.04.2013 ja selgitati, et Tallinna Vangla on välja kuulutanud konkursi valvurite leidmiseks ja juhul, kui kaebaja on omandanud C1 eesti keele taseme ja vastab valvuri ametikohale esitatavatele muudele nõuetele, oodatakse teda kandi- deerima valvuri ametikohale; samuti selgitati, et Tallinna Vanglal ei olnud võimalik tagada kaebajale eesti keele kursusi aastal 2013, kuna kuu aega enne uue nõude tähtaja saabumist keeleõppe alustamine ei anna vajalikku tulemust. Kaebaja väide tema ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest pole põhjendatud. Võr- reldavateks isikuteks VõrdKS mõttes on eesti keelt nõutaval tasemel mitteoskavad vangla- ametnikud. Kõrvuti kaebajaga vabastati teenistusest kõik eesti keelt nõutaval tasemel mitteos- kavad vanglaametnikud, kokku 28; teenistust jätkavad vaid need ametnikud, kes valdavad eesti keelt nõutud C1 tasemel, mida nad on tunnistustega tõendanud. ATS § 117 lg-t 5 pole rikutud. Tallinna Vangla koosseisus ei olnud ühtegi vaba ametikohta, millele poleks kehtinud eesti keele C1 tasemel oskuse nõue. Kehtiv õigus (ATS § 105 lg 1) ei võimalda õigusvastaselt teenistusest vabastatud isiku teenis- tusse ennistamist ja tasu maksmist teenistusest sunnitult puudutud aja eest, vaid üksnes teenis- tusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Tallinna Halduskohtu 20.06.2013 otsusega tühistati Tallinna Vangla direktori 15.02.2013 käskkiri nr 186, ennistati L. J. teenistusse ja kohustati Tallinna Vanglat HKMS § 167 lg 1 alusel välja arvutama ja L. J. välja maksma tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Koh- tuotsuse põhjendused on järgmised. Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt vabastati kaebaja teenistusest valvuri ametikohalt vastava taseme keeleoskuse tunnistuse puudumise tõttu. Samuti nähtub vastustaja kirjalikust vastusest kaebusele, et kaebaja vabastati teenistusest, kuna ta ei olnud 01.02.2013 esitanud dokumenti, mis tõendaks tema eesti keele oskuse vastamist C1 tasemele. Puudub vaidlus, et kaebaja ni- metatud kuupäevaks nõutud dokumenti vastustajale ei esitanud.

3-13-510 4(7) Ametniku teenistusest vabastamise õigust omaval isikul on diskretsiooniruum otsustamaks, kas ametniku eesti keele oskus, sõltumata formaalselt tõendatud tasemest, on piisav teenistus- ülesannetega toimetulekuks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-03, p 15). Kaebaja väitel on ta olnud väga tubli ja korralik töötaja, teda on korduvalt ergutatud, viimati teenistusest vabasta- misele eelnenud aastal, samal aastal on ta ka läbinud eesti keeles toimunud erialaste teadmiste kontrolli ning vastustajal pole olnud tema töö suhtes pretensioone. Vastustaja ei ole vastupi- dist väitnud ega tõendanud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja andnud kaebajale teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest 2006. a tänukirja ja 2012. a teenistusmeda- li. Teenistusülesandeid silmapaistvalt hästi täitnud ametniku teenistusest vabastamine üksnes põhjusel, et tal ei olnud tähtaegselt esitada dokumenti Vabariigi Valitsuse määruse nr 84 § 9 p-s 18 ettenähtud keeleoskuse taseme kohta, pole põhjendatud. Puudub vaidlus, et kaebaja oli 07.01.2013 informeerinud vastustajat haigestumise tõttu keeleeksami ärajäämisest 24.11.2012 ja uue eksami määramisest 03.03.2013. Sellele avaldusele vastas vastustaja alles pärast kaeba- ja teenistusest vabastamist. Seega on kaebaja teenistusest vabastamine kuni 01.04.2013 kehti- nud ATS § 117 lg 1 p 3 alusel toimunud õigusvastaselt. Eeltoodud põhjusel tühistab kohus vaidlustatud käskkirja, mistõttu puudub vajadus käsitleda menetlusosaliste muid väiteid. Kaebaja on taotlenud ka enda teenistusse ennistamist ja teenis- tusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist vastavalt ATS § 135 lg-le 1. Kuigi 01.04.2013 jõustunud ATS ei näe üldreeglina õigusvastase teenistusest vabastamise korral õiguskaitsevahendina ette teenistusse ennistamist, ei välista kehtiv õigus ATS varasema re- daktsiooni alusel esitatud nõude rahuldamist. Seega tuleb kaebaja taotlused teenistusse ennis- tamiseks ja tasu väljamõistmiseks samuti rahuldada. Kohtul puuduvad andmed kaebaja ka- suks väljamõistetava summa kindlaksmääramiseks, mistõttu tuleb tasu suurus vastustajal en- dal välja selgitada. Väljamaksmisele kuuluv tasu on eesmärgipärane ulatuses, mis ei too kaasa kaebaja põhjendamatut rikastumist (vt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-85-11, p 14). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 20.06.2013 otsus mate- riaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teha uus otsus, millega jätta L. J. kaebus rahulda- mata ja menetluskulud tema enda kanda. Apellant kordab halduskohtus esitatud seisukohti ja märgib järgmist. C1 või sellele vastaval tasemel eesti keele oskuse nõue on II klassi valvurina töötamise kohus- tuslik tingimus. Seisuga 01.02.2013 ei olnud kaebajal esitada vanglale dokumenti, mis tõen- daks, et tema eesti keele oskus vastab C1 või sellele vastavale tasemele. Tallinna Vanglal en- dal puudus õigus tunnistada isik keelenõuetele vastavaks. Halduskohus on vääralt mõistnud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-20-03 märgitut. Selles lahendis leidis Riigikohus, et teenistusest vabastamise õigust omaval isikul on diskretsiooniruum otsus- tamaks, kas ametniku keeleoskus on piisav oma teenistusülesannetega toimetulekuks, vaid sellisel juhul, kui isikul on olemas formaalne tõend keeleoskuse kohta; samuti oli Riigikohus seisukohal, et ametniku formaalset eesti keele oskust tõendab üksnes vastav tasemetunnistus ning asutuse juht ei saa hinnata, kas ametniku keeleoskus vastab nõutavale tasemele. Käesole- val juhul ei ole kaebajal keeleoskust nõutaval C1 tasemel tõendavat tunnistust ning tema ATS § 117 lg 3 alusel teenistusest vabastamine on õiguspärane. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-40-11 leidnud, et kui ametnikku, kellel puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus, pole võimalik nimetada teisele ametikohale, siis pole ametiasutusel kaalutlusõigust teenistusse jätmise otsustamisel ja ametnik kuulub ko- heselt vabastamisele. Kuna 01.02.2013 ei olnud kaebajal esitada Tallinna Vanglale dokumen- ti, mis tõendaks, et tema eesti keele oskus vastab C1 või sellele vastavale tasemele ja kaebajat

3-13-510 5(7) ei olnud võimalik nimetada ka teisele ametikohale, siis tuli kaebaja ATS § 117 lg 1 p 3 alusel teenistusest vabastada ning vanglal puudus kaalutlusõigus otsustamaks L. J. teenistusse jät- mist. L. J. palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu (esindaja tasu) 600 eurot. Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus on jõudnud õige järelduseni, et keeleoskus ei ole absoluutne kritee- rium, mille alusel on lubatud isikut ametist vabastada. Lisaks keeleoskusele arvestatakse isiku teisi oskusi, mistõttu ei ole ametniku ametist vabastamine õigustatud ja põhjendatud. Apellan- di viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-40-11 ei ole asjakohane. Apellant ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalust L. J. teisele ametikohale nimetada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Tallinna Vangla apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus arvates oli kaebaja teenistusest vabastamine kuni 01.04.2013 kehtinud ATS § 117 lg 1 p 3 alusel õigusvastane, sest vanglal oli õigus hinnata kaebaja keeleoskuse piisavust teenistusülesannetega toimetulekuks ning arvestama oleks pidanud kaebaja suhtes ergutuste kohaldamist ja tema varasemat teenistuskäiku. Ringkonnakohus esimese astme kohtu seisuko- haga nõus ei ole. Vaidlustatud 15.02.2013 käskkirjas on teenistusest vabastamise alusena näidatud ATS § 117 lg 1 p 3, mille kohaselt võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Käskkirja andmise õigusliku alusena on viidatud mh Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 (jõustus 01.07.2011) § 9 p-le 18, mille kohaselt nõutakse vanglaametnikelt vähemalt C1 tase- mel eesti keele oskust, ja § 10 lg-le 2, mille kohaselt vanglaametnikud, kes töötavad määruse jõustumise ajal valvuri, vanemvalvuri, saatja või vanemsaatja ametikohtadel ja kelle keeleos- kus vastas enne 01.02.2011 B2 tasemele, viivad oma keeleoskuse käesoleva määrusega vasta- vusse 1. veebruariks 2013 ning kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine ATS § 117 lg 1 p-s 3 nimetatud põhjusel teenistusest vabas- tamise aluseks. L. J. teenistuslehe järgi oli ta teenistuses Tallinna Vangla Maardu üksuses XXXXXX. Jus- tiitsministri 10.04.2003 määruse nr 29 (koos hilisemate muudatustega) § 17 lg 1 p 9 järgi nõu- takse XXXXXX eesti keele oskust C1 või sellele vastaval tasemel ja ühe võõrkeele oskust algtasemel, ning § 19 lg 5 kohaselt määrusega kehtestatud keeletaseme atesteerimisnõudeid rakendatakse 1. veebruarist 2011. a ametis olevatele vanglaametnikele, kelle keeleoskus vas- tab B2 tasemele 1. veebruarist 2013. a. Seega alates 01.02.2013 on XXXXXX vanglas tööta- mise üheks kohustuslikuks tingimuseks eesti keele oskuse tase C1, millele kaebaja XXXXXX pidi vastama. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastustaja oli 30.03.2012 teavitanud kaeba- jat, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 84 kohaselt peavad vanglaametnikud oskama eesti keelt vähemalt C1 tasemel ja viima oma keeleoskuse sellega vastavusse hiljemalt 01.02.2013. See- ga oli kaebaja teadlik alates 01.02.2013 tema ametikohale kehtestatud C1 tasemel eesti keele oskuse nõudest. Keeleseaduse (KeelS) § 24 lg 1 kohaselt hinnatakse eesti keele oskust tasemeeksamil ning § 27 lg 1 näeb ette, et eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab Haridus- ja Tea- dusministeerium eesti keele tasemetunnistuse. Neist normidest järelduvalt on C1 taseme kee- leoskust võimalik hinnata vaid tasemeeksamil, vastavat keeleoskust tõendavaks dokumendiks on üksnes keeleoskuse kohta antud tasemetunnistus ning keeleoskuse hindajaks ei ole vastus- taja. Vangla kinnitusel, millele kaebaja pole vastu vaielnud, teavitati vanglaametnikke 2012. a

3-13-510 6(7) erinevatel aegadel toimuvatest eesti keele taseme eksamitest. Nõutud C1 tasemel keeleoskuse omandamise korral oleks kaebajal olnud seega korduvalt võimalus tasemeeksam edukalt soo- ritada ja ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument saada ja vastustajale esitada. Apellandi viide Riigikohtu 28.09.2011 otsuse nr 3-3-1-40-11 p-le 12, milles leiti, et kui amet- nikku, kellel puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus, pole võimalik nimetada teisele ametikohale, siis pole ametiasutusel kaalutlusõigust teenistusse jät- mise otsustamisel ja ametnik kuulub koheselt vabastamisele, on asjakohane. ATS § 117 lg 1 p-des 1-7 olid toodud ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastamise alused, sama paragrahvi lg 4 nägi ette, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist, ning sama paragrahvi lg 5 sätestas, et lg 1 p-des 2-7 nimetatud alusel vabastatakse ametnik siis, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Vaidlusaluses käskkirjas on märgitud, et vang- lal puuduvad ametikohad, millele saaks kaebajat tema nõusolekul nimetada. Ringkonnakohtul pole alust vangla selle väite paikapidavuses kahelda. Kohtumenetluses kinnitas vastustaja, et kaebaja teenistusest vabastamise ajal ei olnud Tallinna Vangla koosseisus vabu ametikohti, millele ei oleks kehtinud C1 tasemel eesti keele oskuse nõue. Justiitsministri määrusest nr 29 nähtub, et C1 tasemel eesti keele oskuse nõue kehtib kõigi I ja II klassi vanglainspektorite ning I ja II klassi valvurite suhtes. Väites, et vastustaja pole kaebajale sobiva vaba ametikoha puudumist tõendanud, ei ole samas kaebaja ise sellise vaba ametikoha olemasolu välja toonud. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tallinna Vanglal puudus kaalutlusruum kaebaja teenistusse jätmise otsustamisel, sest kaebaja ei esitanud eesti keele oskuse C1 taseme tunnistust, mis on valvurina töötamise kohustuslik tingimus, ja vanglal polnud ka vaba ameti- kohta, mida oleks saanud kaebajale pakkuda. Neil asjaoludel ei omanud ATS § 117 lg 1 p 3 alusel teenistussuhte lõpetamisel tähendust kaebaja varasem väidetavalt laitmatu teenistuskäik ja ergutuste kohaldamine. Vastuseks kaebaja väitele, et 04.10.2010 läbis ta edukalt keeleekspertiisi ja oktoobris 2012 atesteerimise, mille käigus kontrolliti tema kutse- ja eesti keele oskust, on vastustaja asjakoha- selt selgitanud, et kaebaja teenistusest vabastamise aluseks oli ATS § 117 lg 1 p 3 (s.o vasta- vas ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumine), mitte sama lõike p 4 (s. o ebapiisava keeleoskuse tõttu). Atesteerimise ajal võis kaebajal eesti keele oskus sel hetkel nõutud tasemel olla, kuid hiljemalt 1. veebruariks 2013 tuli kaebajal omandada eesti keele oskus C1 tasemel ning selle taseme omandamise tõenduseks esitada vastustajale Hari- dus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tasemetunnistus. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis kinnitaks kaebaja väiteid tema ebavõrdsest kohtlemisest ning rahvuse ja vanuse pinnalt diskrimineerimist. VõrdKS § 3 lg 2 kohaselt on diskrimineerimine otsene, kui sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tunnuse (sh rahvuse ja vanu- se) alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Käesoleval juhul on võrreldavateks isikuteks eesti keele oskuse C1 tasemetunnistust mitteomavad vanglaametnikud nende vanusest ja rahvusest sõl- tumata. Haldusasja materjalidest nähtub, et 09.01.2013 väljastas Tallinna Vangla üldosakond teatise vanglaametnikele (sh kaebajale) selgitusega, et kõik valvurid ja vanemvalvurid, kellel puudub C1 tasemel nõutav eesti keele tunnistus ja kes ei vasta KeelS §-s 26 toodud erisustele, vabastatakse alates 02.02.2013 teenistusest, kuna õigusaktid ei võimalda vanglal seda tähtaega pikendada ega muid erisusi teha. Kaebaja pole väitnud, et ta on KeelS §-s 26 nimetatud eesti keeles hariduse omandanud isik, ega näidanud, et Vabariigi Valitsuse määrusega nr 84 ja jus-

3-13-510 7(7) tiitsministri määrusega nr 29 sätestatud nõuetele vaatamata on mõni eesti keele oskuse C1 tasemetunnistust mitteomav vanglaametnik teenistusse edasi jäetud. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse, tühistab hal- duskohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja jätab uue otsusega L. J. kaebuse rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja või- malikud menetluskulud samuti tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman