2-13-48288/43 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-48288 Tsiviilasi XXXja XXXhagi XXXvastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja I seaduslik esindaja: XXX Hageja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II määratud esindaja: vandeadvokaat Urmas Kukk (e-post kraaviab@kraaviab.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada XXX, XXXja XXXvahel tsiviilasjas nr 2-13-48288 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 XXXvõtab omaks XXXisaduse. XXXkohustub 3 tööpäeva jooksul pärast kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt esitama vastava avalduse Harju Maavalitsusele. 1.2 Kuni XXX teenistusaja lõpuni Kaitseväes tasub XXX hiljemalt iga kuu viimasel tööpäeval, alates kompromissi allakirjutamisest, XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is 40 eurot. 1.3 Pärast XXXteenistusaja lõppu Kaitseväes tasub XXX hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is perekonnaseaduse § 101 lg 1 ettenähtud suuruses elatist. Kompromissi sõlmimise ajal on elatise suuruseks 177,55 eurot. 1.4 XXX kinnitab, et elatisraha miinimumi suurendamisel Vabariigi Valitsuse poolt suurendab ta vastavat makset. 1.5 Pärast XXX teenistusaja lõppu Kaitseväes tasub XXXhiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is võrdsetes osades 600 eurot, so 40 eurot kuus, 15 kuu jooksul. 1.6 XXX ei nõua XXX täiendavaid summasid, mis olid esitatud hagiavalduses. 1.7 XXXkannab Maanteeameti liiklusregistris temale kuuluva sõiduauto Mercedes Benz, riikliku registreerimismärgiga XXX , kasutajaks XXX . Sõiduauto valdus antakse XXX üle vahetult pärast käesoleva kompromissi alla kirjutamist. 1.8 XXX kannab kõik sõiduauto Mercedes Benz, riikliku registreerimismärgiga XXX , vajalikud jooksvad kulud, sh rehvid, õlivahetus, kohustuslik liikluskindlustus jms.

2

Nimetatud summasid ei tasaarveldata p 1.3 toodud elatisrahaga. 1.9 XXX on õigus kohtuda XXX kuni 4 tundi XXX vähemalt 2 päeva varem kokkulepitud ajal. 1.10 XXX on õigus mitte lubada XXX kohtuda XXX , kui tal tekkib kahtlus, et XXX on kohtumisele tulles joobes. 1.11 XXX kohustub käima koos XXX korralistel arsti vastuvõttudel. XXX teatab arsti vastuvõtuaegadest XXX 7 päeva ette. XXX on teadlik, et kui ta seda kohustust ei täida, siis võidakse tulevikus piirata tema võimalust pikendada kohtumisaega XXX pikemaks, kui on ette nähtud p-s 1.9. 1.12 XXX tasub XXX 50% riigi õigusabi kuludest. Kõik ülejäänud tsiviilasja 2-13- 48288 menetluskulud võtab XXX enda kanda. 1.13 Kui XXX ei tasu p 1.5 toodud summasid ettenähtud tähtajaks, on XXX õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi käesoleva kohtumääruse p 1.5 nimetatud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks XXX kohtutäituri poole. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-48288 XXX ja XXX hagis XXX vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. 3. Välja mõista XXX menetluskulu 125 eurot riigituludesse, mis tuleb tasuda 1 aasta jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või EE932200221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. 4. Juhul, kui XXX jätab kohtumääruse p 3 väljamõistetud menetluskulu tähtaegselt tasumata, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele. 5. Kohtumääruse punktis 3 väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte ning edastada pärast jõustumist Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada vastavalt poolte kokkuleppele määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX ja XXX hagi XXX vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. 22.01.2014 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele ning soovivad menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et tsiviilasjades jõustunud kohtumäärusest tulenevad nõuded kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Pooled lühendavad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani. Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et

3

kompromiss kuulub kinnitamisele.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

06.11.2013 määrusega on kohus andnud kostjale II menetlusabi ning vabastanud ta kohustusest tasuda hagi esitamiselt riigilõivu. Kuivõrd menetluskulud, va 50% riigi õigusabi kuludest, jäävad kompromissi kohaselt kostja kanda, tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel tasumisele kuulunud riigilõiv välja mõista kostjalt. Esitatud nõuetest on lõivustatav tuvastusnõue, millelt tuleb tasuda TsMS § 132 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu soodusmäära kohaldumisel 250 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus, võttes arvesse, et pooled sõlmisid kompromissi, määrab TsMS § 190 lg 7 alusel, et kostjal tuleb tasuda riigituludesse pool hagilt tasumisele kuulunud riigilõivust, so 125 eurot ning pidades silmas, et kostja viibib käesoleval ajal väeteenistuses, näeb ette, et väljamõistetav menetluskulu tuleb tasuda riigituludesse 1 aasta jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik