2-13-20146/21 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr: 2-13-20146

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-20146

Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ hagi Osaühingu SOMENO vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.12.2013.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2689,30 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ (registrikood: 11297115; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing SOMENO (registrikood: 10306792; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja advokaat Robert Sarv

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Keelduda Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

Tsiviilasi nr: 2-13-20146

2(3) tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. Hageja esitas 02.05.2013.a maakohtule hagi kostjalt põhivõla 1800 euro ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.07.2011.a töövõtulepingu nr 11/DP0708, mille järgi oli hageja ülesandeks Tallinnas, Nõmmel Vabaduse pst 128 asuva kinnistu detailplaneeringu koostamine ning kostja ülesandeks tehtud töö eest tasumine. Hageja hinnangul oli tal õigus saada raha ka vaheetapi, st eskiislahenduse kooskõlastamise eest Tallinna linnaga, mille ta läbi viis. Kostja ei ole hagejale töö eest tasunud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja kooskõlastas linnaga omavoliliselt, ilma kostja nõusolekuta kostjale kõlbmatu detailplaneeringu eskiisi, mistõttu ei ole kostjal kohustust tasuda töövõtulepingus nimetatud summat.

3. Harju Maakohus tegi 05.12.2013.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 04.01.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, st mõista kostjalt välja põhivõlg 1800 eurot, viivised seisuga 04.01.2014.a 675 eurot ning edaspidi 0,1% päevas tasumata põhivõlalt. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) § 230 lg-t 1, § 436 lg-t 3, § 438 lg-t 1, § 422 lg-t 8 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, § 127 ja § 140 lg-t 1. Rikkumine tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 1800 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 232,30 euro ja tulevikus sissenõutava viivise summas 1,8 eurot päevas väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu,

Tsiviilasi nr: 2-13-20146

3(3) ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal