3-13-2343/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-2343 Kohtuasi M.S.i kaebus haldusasjades nr 3-12-523 ja 3-12- 1012 tehtud kohtuotsustega väljamõistetud rahasummade kohtutäituri arvele kandmises seisnenud Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja tagasitäitmise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: M.S., Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta M.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.02.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 08.11.2012 koostati Tallinna kohtutäitur Risto Seppa poolt täiteasjas nr 027/2010/1580 rahalise nõude arestimise akt, millega kohustati Viru Vanglat mitte maksma M.S.ile talle võlgu olevat, sealhulgas ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat summat vaid kandma see kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

28.09.2012 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-1012 rahuldas Tartu Halduskohus M.S.i kaebuse ja mõistis Viru Vanglalt tema kasuks menetluskuluna välja 15,97 eurot. Samas kohtus 15.11.2012 haldusasjas nr 3-12-523 koostatud kohtuotsusega rahuldati M.S.i kaebus osaliselt ning mõisteti talle Viru Vanglalt kantud menetluskulude katteks välja 31,94 eurot. Mõlemad kohtuotsused jõustusid edasikaebamata ning 26.11.2012 ja 31.01.2013 maksekorralduste (tl 19-20) alusel kandis Viru Vangla neist kohtuotsustest tulenevad 15,97 ja 31,94 euro suurused rahasummad kohtutäitur Risto Seppa poolt näidatud arvele. 21.10.2013 koostas M.S. vaide (tl 18), milles palus kohtutäituri arvele kantud summad 50 protsendi ulatuses tema vanglasisesele arvele kanda. 24.10.2013 vaideotsusega nr 6.-12/268-2 (tl 17) jäeti vaie täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 06.11.2013 koostas M.S. kaebuse (tl 1-5), milles palus preventiivsele huvile toetudes Viru Vangla toimingud haldusasjades nr 3-12-523 ja 3-12-1012 väljamõistetud riigilõivude kohtutäituri arveldusarvele kandmises õigusvastaseks tunnistada ja teha ettekirjutus nende 50% ulatuses tagastamiseks. Vangistusseaduse § 44 lg-tele 1 ja 2, §-le 44’, EÕIK protokolli nr 1 artiklile 1 ja põhiseaduse §-le 32 tuginedes leidis kaebaja, et kuna seaduseandja pole andnud vanglale õigust kehtestada lisapiiranguid, ei olnud tal ka volitust kanda tema kasuks välja mõistetud summad täies mahus otse kohtutäituri arveldusarvele.

3. Viru Vangla vastuses (tl 15-) paluti jätta kaebus rahuldamata ning leiti, et kaebaja on valinud oma õiguste kaitseks ebatõhusa vahendi. Neid saanuks ta kaitsta ainuüksi tsiviilmenetluses kohtutäituri toiminguid vaidlustades ja kuna ta seda ei teinud, puudus vanglal võlgniku suhtes kohustatud isikuna võimalus otsustada nõude täitmist teisiti kui kohtutäituri poolt arestimisaktis määratud. Veel märgiti, et kuna kaebuses märgitud summad on kantud kohtutäituri arveldusarvele, saab ainult tema teostada tagasitäitmise ja selle nõude osas pole vangla üldse õige vastustaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on kohtul vaja lahendada küsimus, kas on olemas alused, mis said õigustada kaebajale kohtu poolt välja mõistetud menetluskulude täies ulatuses kohtutäituri arvele kandmist.

5. Kinnipeetava rahaliste vahendite kasutamisega seonduvad üldised põhimõtted on kehtestatud vangistusseaduse § 44 lg 1 ja 2. Sätestatu kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud talle laekuvad summad tema vanglasisesele isikuarvele arvestusega, et 50 protsenti jääb rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänu jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Rahaliste nõuete täitmine vanglas on reguleeritud täitemenetluse seadustiku § 31. Selle esimeses lõikes kehtestatu kohustab vanglat kandma kinnipeetava töötasust või muust talle laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on saatnud rahalise nõude täitmiseks. Nõude arestimist käsitleb sama seadustiku § 111, mille kohaselt on kohtutäituril õigus nõue arestida ning kohustada võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustus sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisakt tähendab keeldu nõuet käsutada, eelkõige aga seda sisse nõuda. Seadustiku § 114 lg-test 4 ja 5 tulenevalt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud, arestimisakt loetakse jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes ning see kehtib, kuni nõue täidetakse. M.S.i suhtes on olemas kohtutäitur Risto Seppa poolt 08.11.2012 koostatud rahalise nõude arestimise akt täiteasjas nr 027/2010/1580. Selle kättesaamise hetkest oli Viru Vanglal keelatud maksta nimetatud kinnipeetavale välja nii neid rahasummasid, mis ta talle hetkel võlgu oli kui ka neid, mille maksmise kohustus tekkis hiljem. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et on kohtutäituri vastava toimingu vaidlustanud. Seega oli arestimisakt kehtiv ja vanglal tuli see ära täita.

See, et vanglal on ühelt poolt küll kohustus tagada vangistusseaduse § 44 lg 2 õige kohaldamine, kuid samas on ta ka kohustatud isik, kes ei saa arestimisakti täitmata jätta, on selgel välja öeldud Riigikohtu halduskolleegiumi kohtulahendis nr 3-3-1-86-08.

6. Kaebuse ühe alusena viidatud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 1 artikkel 1 kohaselt on igal juriidilisel ja füüsilisel isikul küll õigus oma omandit segamatult kasutada, kuid seda võib temalt siiski avalikes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ära võtta ning riigi õigus kehtestada seadusi maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks pole piiratud. Seda, et seadusega võib omandiõigust piirata, kehtestab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32.

7. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus M.S.i kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse põhjendamatusest tulenevalt jääb kaebuse esitamisel kaebaja eest tasutud 15 euro suurune riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel selle tema eest maksnud isiku kanda. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane