2-13-44306/10 · 2-13-44306/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23.01.2014.a. avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-13-44306 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX); Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX);

Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX elatis tema alaealise tütre XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 23.09.2012.a. kuni 31.12.2013.a. eest summas 2393,67 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm eurot ja 67 senti) eurot ja alates 01.01.2014.a. 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma XXXpangakontole XXXXXXXXX Danske Bankis, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise on kostja kohustatud üle kandma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja edasiulatuva elatise iga jooksva kuu 20. kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „XXX elatusraha“.

Lk 2 (5)

Menetluskulude jaotus.

4. XXX menetluskulud jätta XXX kanda.

5. XXX menetluskulud jätta tema enda kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. XXXja XXXkooselust sündis XXX.a. tütar XXX.

2. Poolte kooselu on lõppenud.

3. Laps elab koos emaga.

Hageja nõue ja selle põhjendused.

4. 23.09.2013.a. kohtusse esitatud hagiavalduses ja selle 04.11.2013.a. esitatud täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt miinimumsummas ehk pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagi esitamise ajal oli 160.- eurot kuus.

5. Hageja esindaja väidetel ei ole isa last toetanud 4 aastat, s.o ajast mil hageja vanemate kooselu lõppes. Nimetatu tingiski hagi esitamise kohtusse elatise väljamõistmiseks.

Lk 3 (5)

6. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena hageja esindaja pangakonto väljavõtte ja XXX sünnitunnistuse.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud lapsele tehtavaid kulutusi, millest tulenevalt ei ole põhjendatud elatist välja mõista rohkem kui 160.- eurot kuus. Kostja on nõus elatise üle kandma eelpoolnimetatud summas iga jooksva kuu 20. kuupäevaks lapse vanaisa XXXarvelduskontole XXXXXXXXXXX Danske Bankis põhjusel, et laps veedab suure osa oma ajast oma vanaema ja vanaisa juures.

8. Kostja ühtki tõendit kohtule ei esitanud.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas.

9. Hageja esindaja teatas kohtule, et on nõus, et kostja kannab elatise lapse vanaisa XXXpangakontole XXXXXXXXXX Danske Bankis iga jooksva kuu 20. kuupäevaks.

Kohtuotsuse põhjendused. 10. Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks XXX oma tütrele XXX on, PkS § 99 lg 1 ja lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samuti juhindub kohus PkS § 101 lg 1 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Selleks, et elatis välja mõista vanemalt seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-37-11 p 12 Riigikohus. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. 11. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones

Lk 4 (5) ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2- 1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud hagetaval perioodil. Nimetatud asjaolu tõendamise koormus oli kostjal. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust oma 06.01.2014.a. saadetud kirjas. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole lapse ülapidamiseks elatist maksnud nelja aasta vältel ja kostja seda hageja väidet ümber lükanud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et kostja on

rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. 12. Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.

Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist.

Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 10 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada ning kohus asus kohtuotsuse p-s 11 seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil täitnud, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 23.09.2012.a. (üks aasta enne hagi esitamist) kuni 31.12.2013.a. eest summas 2393,67 eurot {473,67 (s.o. elatis 2012.a. 3 kuu ja 8 päeva eest arvestusega 145.- eurot kuus, mis oli elatise minimaalne määr 2012.a.) + 1920 ( s.o. elatis 2013. aasta 12 kuu eest arvestusega, et elatise minimaalne määr 2012.a. oli 160.- eurot kuus)} ja alates 01.01.2014.a. 177,50 eurot kuus, mis on minimaalne elatise määr alates 01.01.2014.a.

13. Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt kostja poolt taotletust ja hageja esindaja nõustumisest tuleb kohustada kostjat elatise üle kandma XXX pangakontole XXXXXXXXXXX Danske Bankis iga jooksva kuu 20. kuupäevaks. Enne kohtuotsuse tegemist välja mõistetud elatis kuulub kostja poolt tasumisele viivitamatult kohtuotsuse jõustumisel, sest selles ulatuses on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks.

Menetluskulude jaotamine.

14. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

Tsiviilasja hinna määramine.

15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt

Lk 5 (5) on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1597,50 eurot (9 x 177,50).

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik: