Legislator Case Law & Legislation
2-12-27661/16 AI generated

2-12-27661/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-12-27661/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt Maardu linnalt (Maardu Linnavalitsuse kaudu) hageja Välja mõista kostjalt Maardu linnalt (Maardu Linnavalitsuse kaudu) hageja XXX

Legislator headnote

AI generated

2-12-27661/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista kostjalt Maardu linnalt (Maardu Linnavalitsuse kaudu) hageja Välja mõista kostjalt Maardu linnalt (Maardu Linnavalitsuse kaudu) hageja XXX

Keywords

AI generated
delayed asylum application missed deadline late objection to debt enforcement unsuccessful tender procedure obligation to obtain right to a decision
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TÄIENDAV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2014.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-27661

Tsiviilasi

XXXhagi Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse

kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

342,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Asta X (e-post: XXX)

Kostja: Maardu Linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu,

asukoht: Kallasmaa 1, MAARDU)

Kostja volitatud esindaja: Julia X (e-post: XXX)

Menetluse liik

lihtmenetlus; kohtuistungil 15.11.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Maardu linnalt (Maardu Linnavalitsuse kaudu) hageja

XXX kasuks 342,28 (kolmsada nelikümmend kaks eurot ja 28 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt Maardu linnalt (Maardu Linnavalitsuse kaudu) hageja XXX

kasuks menetluskulud 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 444 lg 1). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva

jooksul

alates

kirjeldava

ja

põhjendava

osaga

täiendatud

kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt toimus 13.03.2012 kella 12.15 paiku

liiklusõnnetus Maardu linnas, Vana-Narva mnt 12 juures, kus hageja sõitis sõiduautoga Volvo

reg nr XXX veelombis asunud auku. Veelomp varjas sügavat löökauku, mida läbides purunesid

sõiduautol mõlemad parempoolsed rehvid ja õõtshoob. Sündmus on politseis registreeritud

juhtumi nr. 2302.12.0065805 all. Hageja poolt politseile esitatud teabenõude vastuses on kirjas:

„Kuna sõidukit juhtinud isiku tegevuses ei nähtunud (puudusid) süüteo tunnused (teekattes olev

auk, mis on veega kaetud, ei ole käsitletav sellise teel oleva takistusena, mida juht peab ette

aimama ja sõidukiiruse kohandamisel arvestama) ning puudus vaidlus liiklusõnnetuse põhjuste

osas, siis süüteo-menetlust politsei poolt ei alustatud. Sündmuskohal käinud politseipatrull tegi

fotod sündmuskohast ning avariipolitseinik informeeris telefoni teel (numbril 6060721) tee

valdajat ning selgitas asjaosalistele, et tekkinud vaidlused varalise kahju hüvitamise osas on

lahendatavad tsiviilvaidluse korras. Seega, kostja ei saanud teada esmakordselt liiklusavariist

14.04.2012 vaid sai teada sellest 13.03.2012, kostja sündmuskohale kohale ei tulnud. Antud

juhul ei olnud Maardu linnale kuuluv ja Vana-Narva mnt asuv teelõik, kus avarii toimus,

nõuetele vastavas seisundis, ohust hoiatavad märgid puudusid, selle tagajärjel tekkis hagejale

kahju summas 342.28 eurot. Ülalnimetatud kahjusumma tekkis remondi eest tasutud otseste

kulutustega: kuna autol oli kaasas üks tagavararatas, millest ei piisanud, siis oli hageja

sunnitud ostma lähimast autoremondi töökojast ühe ajutise rehvi, et jõuda kodu lähedale

autoremondi töökotta. Rehvi ostmise kohta on lisada XXXOÜ arve nr.15.13.03.2012 summas

13.00 eurot. Rehvide vahetus toimus AS XXX asuvas remonditöökojas, lisada on Oru Äri

arve-saateleht K512 13.03.2012. summas 183.00 eurot. XXXOÜ Keilas asuvas autoremondi

töökojas toimus õõtshoova vahetus. Nimetatud detaili pidi töökoda eelnevalt tellima ning

teostama siis õõtshoova vahetuse, mille kohta on hagejal esitada arve-müügitšekk nr. 9437

28.03.2012 summas 146.28 eurot. Kuna liiklusõnnetuse tagajärjel oli sõiduautole tekitatud

sellised vigastused, mis ei võimaldanud enam autot ilma tagavararataste vahetuseta

sõiduvahendina kasutada, siis oleks hageja võinud kasutada puksiiriabi firma teenust, mis oleks

auto sõidukõlblikkuse taastamise teinud tunduvalt kallimaks. Kahjunõuet ei olnud võimalik

enne esitada, kuna puudusid nõuet põhistavad vastavad dokumendid.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 342.28 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitustest nähtuvalt

pöördus 14.04.2012 kostja hageja poole liikluskahju hüvitamise nõudega. Pärast hageja teatise

kättesaamist moodustas Maardu Linnavalitsus viivitamatult komisjoni ülalnimetatud juhtumi

asjaolude väljaselgitamiseks. 16.04.2012 komisjon sõitis välja sündmuskohale, kus tuvastati, et

sündmuskoha sõidutee lõigul puuduvad asfaldiaugud, samuti puuduvad asfaldiaukude

parandamise jäljed. Samuti tuvastas komisjon, et teel puuduvad hiljutise remondi jäljed.

Vastavalt sõlmitud hankelepingule teostas Maardu linna teede seisundi kontrolli ja teekatte

auguremonditöid OÜ XXX. OÜ XXX 11.09.2012 teatise kohaselt ei ole Vana-Narva mnt

teelõigul, alates bussipeatusest Loo kuni Madikse tn ristmikuni sõiduteekatete remonti

teostatud ei märtsi ega ka aprillikuus 2012 aastal. Maardu linna teehoidu korraldav Maardu

Linnavalitsuse linna arengu- ja majandusosakond kinnitab, et 2012 veebruarist kuni käesoleva

vastuse esitamiseni ei ole Vana-Narva mnt teelõigul alates bussipeatusest Loo kuni Madikse tn

ristmikuni teostatud sõiduteekatete remonti, kuna tee seisund vastas kehtestatud nõuetele ja

asfaltkattes puudusid löökaugud. Politsei esitatud fotodest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise

ajal oli kevadine jääsulamise aeg ja sõidutee osa ning teepeenrad sündmuskohal olid vee all.

Ülalnimetatud fotodelt on selgelt näha, et politsei teostas veetaseme mõõtmised väljaspool

sõiduteed (teepeenral). Kuna sõidutee osa ja teepeenar oli kaetud veega ning teepeenral olev

lumi ja jää takistasid vee äravoolu, ei saanud politsei tuvastada vee all aukude olemasolu, küll

aga teostas teepeenral veetaseme mõõtmised. Teede konstruktsiooniline eripära on põikkalle,

mis on Vana-Narva mnt sõiduteel 2,5% ja teepeenral 5%. Kostja on seisukohal, et politsei

esitatud fotodest nähtub, et teepeenral oli vesi, aga mitte lokaalne auk. Hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et sõiduteel olid augud. Kostja on täiesti veendunud, et väidetaval

sündmuskohal puudusid sõiduteel löökaugud nii juhtumi toimumise ajal kui ka praegu. Hageja

esitas kostjale kahju hüvitamise nõude alles 14.04.2012, st 31 päeva hiljem pärast väidetavat

sündmust, kuigi sai politsei teatise juba 19.03.2012. Seega hageja esitas kostjale nõude alles

siis, kui kevadine jääsulamise aeg on lõppenud, millega seoses ei olnud enam võimalik

tuvastada liiklusõnnetuse täpset põhjust. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna

leiab, et hagi on põhjendamatu.

Menetluse käik

15.11.2013 teatas kohus pooltele, et lahendab tsiviilasja juhindudes TsMS § 405 lg 1 ja teeb

otsuse teatavaks 10.12.2013 kantselei kaudu.

TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 10.12.2013 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu

kohaselt, sest kostja teatas 16.12.2013 kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse

kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse

täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti

kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja

kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja lahendamisel juhindunud TsMS § 405 lg 1 p-des 2-3, 5, 6

sätestatust.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate

asjaolude kohaselt toimus 13.03.2012 kella 12.15 paiku liiklusõnnetus Maardu linnas, Vana-

Narva mnt 12 juures, kus hageja sõitis endale kuuluva sõiduautoga Volvo reg nr XXX läbi teel

asuvast veelombist (tl 5-7), mille tagajärjel purunesid sõiduautol mõlemad parempoolsed

rehvid ja esiõõtshoob. Hageja on seisukohal, et Maardu linnale kuuluv teelõik, kus avarii

toimus, ei olnud teeseaduses (TeeS) sätestatud nõuetele vastavas seisundis, ohust hoiatavad

märgid puudusid, selle tagajärjel tekkis hagejale kahju summas 342.28 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1)

13.03.2012 kella 12.15 toimus liiklusõnnetus Maardu linnas, Vana-Narva mnt 12

juures (tl 7);

2)

sündmus on politseis registreeritud juhtumi nr. 2302.12.0065805 all (tl 15);

3)

sündmuskohal käinud politseipatrull tegi 13.03.2012 fotod sündmuskohast (tl 19-37)

ning avariipolitseinik informeeris sündmusest telefoni teel (numbril 6060721) tee

valdajat (tl 15);

4)

tee omanik on Maardu linn;

5)

hageja on korduvalt pöördunud kahju hüvitamise nõudega kostja poole kohtuväliselt

(tl 11-14; tl 16-18).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgnevates asjaoludes:

1) kas väidetaval sündmuskohal olid sõiduteel löökaugud, millest läbisõidu tagajärjel

purunesid hageja sõiduautol mõlemad parempoolsed rehvid ja esiõõtshoob;

2) kas väidetav löökauk asus teel või teepeenral.

Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju ees vastavalt

TeeS-le, kuna kostja ei täitnud tee korrashoiu kohustust. Seega on hageja nõue suunatud

seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti seadusest tulenevat kohustust ning lg 3 alusel ei ole kahju

tekitamine sellisel juhul õigusvastane kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik

hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

TeeS § lg 1 kohaselt Teeseaduses sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja

õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu,

tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest

tulenevate ohtude eest. Sama seaduse § 10 lg 1 järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda

ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele ning § 2 lg 1 järgi tee on tänav sõidukite või

jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu

juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 4 lg 1, 3 ja 5.1. lg 1 järgi on tänavana avalik

tee kohaliku omavalitusele kuuluv tee. TeeS § 37 lg 1 p1-2,4-5 järgi peab avalikult kasutatava

tee omanik korraldama tee kasutamist ja kaitset, teostama tee XXX vaatust ja hoidma tee

kehtestatud nõuetele vastavas seisundis, liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid

ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad

liikluskorraldusvahendid,

andma

teavet

tee

sulgemisest

ja

muudatustest

tee

kasutamiskorralduses käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud viisil. Sama paragrahvi 2.

lõige sätestab, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite

tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, siis

võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee

sulgemisest või liikluspiirangutest tuleb teatada käesoleva seaduse paragrahv 31 lõikes 2

sätestatud korras.

TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee

kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise

tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, st siis kui

tee on liiklemiseks suletud või on sellel liiklemine piiratud, kuna on ohtlik liiklemiseks

tulenevalt tema olukorrast.

Eeltoodud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tuleneb seega avalikult kasutava tee, sealhulgas tänava

omaniku kohustus tagada tee korrasolek ja selle kohustuse eesmärk on eelkõige sama seaduse §

10 lg 1 tuleneva saavutamiseks ja tagamiseks - st selleks, et teel liiklemine oleks tee seisundist

tulenevalt igati ohutu liiklejaile ja et hoida ära selle kaudu liiklejatele tekkiv kahju.

Juhul kui teeomanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tulenevat kohustust ja ei ole

taganud sama seaduse § 10 lg 1 tulenevat teeohutust selle liiklemiseks ja kui teeomanik ei ole

teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2) ning kui siis tekib liiklejal teel

liigeldes kahju, on tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel

ja seega on sellise seadusest (TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5) tuleneva kohustuse rikkumine VÕS §

1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane.

Teeomaniku vastutus on TeeS ülalmärgitud sätetest tulenevalt vastutus, mis ei põhine VÕS §

1043 kohaselt, mitte süül, vaid seadusest tuleneval vastutusel. Vastutusest vabanemiseks võib

kostja tugineda sellele, et ta on teinud endast kõik mõisliku, et kahju tekkimist ära hoida,

samuti sellele, et ta on piiranud vastavalt liiklust või selle sulgenud VÕS § 37 lg 2 järgi.

Kostja on kohtule korduvalt kinnitanud, et teel ei asunud auku, millest läbisõidul oleks saanud

hagejale vaidlusalune kahju tekkida. 16.04.2012 ja 21.08.2012 sõitis kostja poolt moodustatud

komisjon välja sündmuskohale, kus tuvastati, et sündmuskoha sõidutee lõigul puuduvad

asfaldiaugud, samuti puuduvad asfaldiaukude parandamise jäljed (tl 60-64). Sama kinnitas OÜ

XXX (teostab vastavalt sõlmitud hankelepingule Maardu linna teede seisundi kontrolli ja

teekatte auguremonditöid, tl 65-69) 11.09.2012 teatises (tl 58) ja Maardu linna teehoidu

korraldav Maardu Linnavalitsuse linna arengu- ja majandusosakond (tl 69). Kostja vastavat

seisukohta kinnitavad ka 15.11.2013 kohtuistungil tunnistajate XXX ja XXX antud ütlused (tl

102-104).

Samas nähtub kohtule tõenditena esitatud fotodelt, et õnnetuse toimumisele järgneval perioodil

on õnnetuspaika toimetatud kruusahunnik (vrd tl 35 ja tl 82), sama fraktsiooniga kruus nähtub

õnnetuspaigalt teeserva täitena (tl 79-83). Kuigi tunnistaja XXX ei osanud kohtule öelda,

kuidas kruusahunnik võis tee äärde sattuda (tl 104) ei oma nimetatud asjaolu tsiviilasja

lahendamisel olulist tähendust, kuna tee omanik on kostja ja kohtule nähtuvalt on sama

kruusaga murdunud teeserva täidetud.

15.11.2013

kohtuistungil

tunnistajana

ütlusi

andnud

XXXviibis

kohtule

nähtuvalt

sündmuskohal, kui õnnetus toimusXXX ütluste kohaselt: „Autoga sõites peab seal sõitma

aegajalt sõidutee serva, sest vasakpööret sooritavad autod sõidavad tee keskjoonele. Hageja

sõitis minu ees. Ma nägin kuidas autod tulid vastu, hageja võttis tee ääre poole ja siis läkski

rehv katki. Auto tuli vastu, me mõlemad võtsime teeserva. Seal on ristmik. Rekkad tulevad tee

keskele, et pöörata vasakule. Rekkad tulevad nii tee keskele kui vähegi saab. Mina pidin ka

võtma täiesti tee serva, et mitte otsa sõita. Teelt ära ei kaldunud me kumbki. Me sõitsime ühte

joont mööda. Märgistatud tee pole. Ma nägin kuidas hageja auto korralikult hüppas. Auk on

praeguseks parandatud. Sellel suvel, kui tehti kõnniteid, siis parandati ka auk (tl 102).“

Lisaks nähtub kohtule tõenditena esitatud materjalidest, et sündmus on politseis registreeritud

juhtumi nr. 2302.12.0065805 all. Politsei vaatluskoha fotodelt nähtub murdunud teeäär, mille

teravad asfaltservad võivad olla rehvide purunemise põhjuseks (tl 22), lombi sügavust on

mõõdetud teelt või selle vahetust lähedusest.

Ka hageja poolt politseile esitatud teabenõude vastuses on kirjas: „Kuna sõidukit juhtinud isiku

tegevuses ei nähtunud (puudusid) süüteo tunnused (teekattes olev auk, mis on veega kaetud, ei

ole käsitletav sellise teel oleva takistusena, mida juht peab ette aimama ja sõidukiiruse

kohandamisel arvestama) ning puudus vaidlus liiklusõnnetuse põhjuste osas, siis süüteo-

menetlust politsei poolt ei alustatud. Sündmuskohal käinud politseipatrull tegi fotod

sündmuskohast ning avariipolitseinik informeeris telefoni teel (numbril 6060721) tee valdajat

ning selgitas asjaosalistele, et tekkinud vaidlused varalise kahju hüvitamise osas on

lahendatavad tsiviilvaidluse korras (tl 15).“ Seega on kostja õnnetusjuhtumist teadlik olnud

alates 13.03.2012.

Eeltoodud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et kuigi teel ja teepeenral asuva veelombi

tõttu ei ole võimalik tuvastada augu sügavust ja ulatust, oli antud juhul tegemist teel liiklejale

ohtliku teelõiguga. Kohus on seisukohal, et olenemata asjaolust, kas auk, millest läbisõidul

tagajärjel tekkis hagejale kahju, asus teel või oli tegemist vahetu terava teeservaga või auguga

tee servas, ei ole lubatav nende ohtlikkuse korral (seda kindlasti juhul, kus kostja selgitustest

nähtuvalt on tegemist tee põikkaldega tl 70, millele koguneb teed kattev veelomp ning liikleja

ei oska ohtlikkusega arvestada) liiklejate tähelepanu juhtimata jätmine ohule, samuti

ohuolukorra likvideerimata jätmine.

Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et siis, kui õnnetus juhtus, so 13.03.2012, oleks olnud

vaidlusaluses kohas liiklus piiratud või suletud TeeS § 37 lg 2 järgi seetõttu, et tee oli selle

kattes esineva augu tõttu ohtlik liiklemiseks. Kohtule nähtub hageja esitatud fotodelt, et

õnnetuse ajal mingeid liikluspiiranguid ega hoiatavaid märke ei olnud. Eeltoodu alusel leiab

kohus, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel juhtumi päeval ja kohas oleks olnud teel selle

ohtlikkuse tõttu liiklus piiratud või keelatud, või et kostja oleks teinud kõik endast oleneva, et

juhtida liiklejate, sh hageja tähelepanu teekattes esinevale augule ja seega ka liiklejale

võimaliku ohu ja kahju võimalikule tekkimisele. Kuna teekattes oli auk, st tee ei olnud

liiklemiseks ohutu TeeS § 10 lg 1 järgi (m.h ei ole lubatud ohtlikud teeservad ja teepeenrad),

siis on kostja jätnud täitmata TeeS § 37 lg 1 p 1-2 tulenevat kohustused, st ei olnud korraldanud

tee kaitset ega hoidnud teed nõuetele vastavas seisundis ega olnud paigaldanud liiklejaid

ohustavas

olukorras

tee

kasutajaid

hoiatavaid

või

liiklust

ümbersuunavaid

liikluskorraldusvahendid, seega on kostjapoolne seadusest tulenev kohustuse rikkumine VÕS §

1045 lg 1 p 7 kohaselt õigusvastane. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1045 lg 3 kohaselt on

antud juhul kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärgiks kannatanu kaitsmine vaidlusaluse

kahju tekkimise eest. Kohtu arvates on tõendatud põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise

(ülalmärgitud seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise) ja hagejal tekkinud kahju vahel.

Eeltoodu alusel vastutab kostja hagejal tekkinud kahju ees TeeS § 36 lg 2 ja VÕS § 1043 ja

1045 lg 1 p 7 alusel.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju

olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS

§ 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tekkis hagejale sündmuse tagajärjel varaline kahju summas

342.28 eurot remondi eest tasutud otseste kulutustega: kuna autol oli kaasas üks tagavararatas,

siis oli hageja sunnitud ostma lähimast autoremondi töökojast ühe ajutise rehvi, et jõuda kodu

lähedale autoremondi töökotta. Rehvi ostmise kohta on lisada XXXOÜ arve nr.15.13.03.2012.

summas 13.00 eurot (tl 8). Rehvide vahetus toimus AS XXXasuvas remonditöökojas (XXX

arve-saateleht K512 13.03.2012. summas 183.00 eurot, tl 9). XXXOÜ Keilas asuvas

autoremondi töökojas toimus õõtshoova vahetus (arve-müügitšekk nr.9437 28.03.2012 summas

146.28 eurot, tl 10).

Juhindudes VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 132 lg 3 sätestatust ning tsiviilasjas esitatud tõenditest asub

kohus seisukohale, et tõendatud on hagejale kahju tekkimine 342.28 euro ulatuses. Eeltoodu

alusel kuulub hagi rahuldamisele.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja

hind hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja

TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava

rahasummaga, seega on tsiviilasja hind antud juhul 342.28 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Hageja on esitanud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulude nimekirja. Hageja

menetluskulud on kokku 160 eurot, s.o 60 eurot tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 100 eurot.

Kohus peab põhjendatuks kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 160 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik