2-13-56546/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-56546

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2014, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-56546 Tsiviilasi OÜ XXX (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankroti väljakuulutamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur Avalduse esitaja-võlgnik: OÜ XXX (likvideerimisel, registrikood XXX, XXX); Võlgniku esindaja likvideerija Oliver Ennok (Pankrotihalduri büroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn; tel 68 444 00, e-post: Oliver@cavere.ee); Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari tn 25, Tallinn 10116, e-post: kraaviab@kraaviab.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ XXX (likvideerimisel, registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Veli Kraavil likvideerida OÜ XXX (likvideerimisel, registrikood XXX) kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

3. Määrata OÜ XXX (likvideerimisel, registrikood XXX) ajutisele pankrotihaldurile Veli Kraavile ajutise halduri tasu 360,00 eurot ja tehtud kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot (kolmsada üheksakümmend viis eurot ja neli eurosenti). Riigi vahenditest kanda 395,04 eurot ajutise halduri tasu ja kulud Veli Kraavi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis.

4. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Kohtumäärus saata võlgniku esindajale, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

2-13-56546

Edasikaebe kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

29.11.2013 esitas OÜ XXX (likvideerimisel, registrikood XXX) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 08.12.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2- 10-44113 algatati OÜ XXX (kustutatud), edaspidi võlgnik, registrikood XXX likvideerimismenetlus ja likvideerijaks määrati Oliver Ennok. Võlgnik kustutati äriregistrist 08.07.2008 seoses asjaoluga, et äriühing ei esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast ning äriühingu võlausaldajad ei taotlenud äriühingu likvideerimist. 2010 aasta lõpus esitas võlgniku endine juhatuse liige XXX Harju Maakohtule avalduse võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks, sest peale äriregistrist kustutamist selgus, et võlgnikul on vara. 14.11.2013 kanti võlgnik tagasi äriregistrisse täiendava likvideerimise kande alusel. Käesolevaks hetkeks on likvideerija tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi, mis ületavad olemasoleva vara võimaliku väärtuse. Seega esitas likvideerija kohtule pankrotiavalduse. 09.12.2013 määrusega võttis kohus menetlusse OÜ XXX (likvideerimisel, registrikood XXX) avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Veli Kraavi. 06.01.2014 esitas Veli Kraavi ajutise halduri aruande.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Võlgniku üldiseloomustus

Võlgnik kanti äriregistrisse 09.02.2001 ja võlgniku osakapital on 400 000.00 krooni. Võlgniku tegevusalaks on äriregistri andmete kohaselt järgnev: soojusenergia tootmine ja müük (va. litsentseeritavad tegevusalad); puidu töötlemine, puidust toodete valmistamine; tööstuskaupade jaening hulgikaubandus, eksport-import ja vahendustegevus; konsultatsioonid ja koolitustegevus kuni 6 kuud; transporditeenused; toitlustamine, toidukaupade jaeja hulgikaubandus ning eksport; puidu saagimine ja hööveldamine; metsa ülestöötamine, varumine, töötlemine ning vahendamine; kinnisvaratehingud, kinnisvara haldamine ning hooldamine. Võlgniku majandusaasta on 01. jaanuarist 31. detsembrini.

Võlgniku tegutsemise aeg

Võlgnik alustas äritegevust 2001. a veebruaris. Võlgnikupõhitegevuseks oli 2002 ja 2003 aastal põhiliselt puidu töötlemine ja puittoodete valmistamine. Võlgniku 2003 majandusaasta aruande kohaselt realiseeriti enamus toodangust Rootsis. Võlgnik kustutati äriregistrist 08.07.2008.

Andmed võlgniku juhtorganite ja omanike kohta

2-13-56546

Võlgniku seaduslik esindaja on likvideerija Oliver Ennok (37708280298). Alates 21.06.2004 kuni 08.07.2008 oli võlgniku juhatuse liikmeks juhatuse liige XXX . Võlgniku osanikud on XXX (isikukood XXX ), osamaksu suurus 40 000,00 EEK ja XXX (registrikood XXX ), osamaksu suurus 360 000,00 EEK.

Võlgniku varad

1. Võlgniku osalus teistes äriühingutes

Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad võlgnikul osalused teistes äriühingutes.

2. Võlgnikule kuuluv kinnisvara

Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul kinnisvara.

3. Võlgniku pangakontod ja kassa

Võlgnikul puuduvad käesoleval hetkel mistahes pangakontod ning muud rahalised vahendid. Võlgnik omas arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo on 0 EUR, konto suleti 16.11.2008. Võlgnik omas arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis, konto suleti 02.12.2008. Ajavahemikul 05.06.2007 kuni 02.12.2008 ei ole kontol rahalisi liikumisi toimunud.

4. Võlgniku omandis olevad sõidukid

Maanteeameti 10.12.2013.a. edastatud andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu.

5. Käibevara

Võlgniku andmetel on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks ehitised XXX: XXX katastriüksusel (katastritunnus XXX ) asuv laut (ehitisregistri kood XXX) ja rajatised (ehitisregistri kood XXX).

Nissi Vallavalitsuse 3. märtsi 2009 korraldusega nr 70 võeti nimetatud ehitised arvele peremehetute ehitistena ning vastav teade avaldati 3. märtsil 2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nissi Vallavolikogu ei ole käesolevaks ajaks teinud otsust ehitiste peremehetuse tuvastamise kohta. Ehitiste omanik on jätkuvalt XXX OÜ. Tegemist on vallasvaraga ning Nissi Vallavalitsuse ja Harju Maavalitsuse poolt on likvideerija saanud infot, et maa erastamine on võimalik, kuid selleks oleks vajalik kustutada ehitisregistris olev keelumärge ja tasuda 10 430 eurot.

Likvideerija on konsulteerinud kinnisvara ekspertidega, kelle hinnangul on eelnimetatud summa eest maa erastamine tõenäoliselt majanduslikult kahjulik, kuna maal asuvad vaid

2-13-56546

lagunenud ehitiste müürid. Tegemist on 20 402 m2 suuruse maatükiga Nissi vallas, millele on tänasel kinnisvaraturul leida raske ostjat ja sihtotstarvet.

Seega puudub ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku käibevaral realiseerimisväärtus.

6. Nõuded kolmandate isikute vastu

Võlgniku andmetel nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad.

Võlgniku kohustused

Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul alljärgnevad kohustused:

1) Võlgniku endise juhatuse liikme XXX ´i laenulepingust tulenev nõue summas

121 432,13 eurot.

Maksukohustused vastavalt 18.12.2013 päringu vastusele võlgnikul puuduvad.

Kokku on võlgniku juhatuse poolt ajutisele haldurile esitatud andmetel võlgnikul kolmandate isikute ees kohustusi vähemalt 121 432,13 eurot.

Halduri hinnang selle kohta kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku vara koosneb üksnes aruande p.-s 5. nimetatud vallasvarast, millel suure tõenäosusega igasugune likviidsus puudub, võttes arvesse vara realiseerimiseks vajaminevaid kulusid.

Tagasivõitmise võimalused

Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad.

Lõppjäreldused

Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse täpset väljakujunemise aega ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks määrata. Samas peab haldur võimalikuks, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja oluliselt varem võrreldes pankrotiavalduse esitamise ajaga. Samas on likvideerija tulenevalt seadusest esitanud pankrotiavalduse tähtaegselt.

Analüüsides ajutise pankrotimenetluse raames kogutud materjale, nähtub, et võlgniku peamiseks tegevuseks on olnud puidu töötlemine ja puittoodete valmistamine. Võlgnik kustutati äriregistrist 08.07.2008 seoses asjaoluga, et äriühing ei esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei taotlenud äriühingu likvideerimist. 2010

2-13-56546

aasta lõpus esitas võlgniku endine juhatuse liige XXX Harju Maakohtule avalduse võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks, sest peale äriregistrist kustutamist selgus, et võlgnikul on vara. 14.11.2013.a. kanti võlgnik tagasi äriregistrisse täiendava likvideerimise kande alusel.

Haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on suutmatus täita likvideerija poolt tuvastatud kohustusi, mis ületavad olemasoleva vara võimaliku väärtuse ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutisele haldurile teadaolevalt on ainsaks võlgniku varaks ehitised Nissi vallas Vilumäe külas: Krooni katastriüksusel asuv laut ja rajatised. Ehitiste realiseerimisega kaasneb kulu 10 430 eurot, mis ilmselt ületab vara reaalse väärtuse.

Ajutisele haldur leiab, et võlgnikul mistahes likviidne vara puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 121 432,13 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne.

Praegusel juhul on selge, et võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 1 500 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankroti välja kuulutamise korral on Veli Kraavi valmis jätkama ka pankrotihaldurina. Ajutine haldur palub välja mõista tasu OÜ XXX (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest 360,00 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 395,04 eurot riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu kanda Veli Kraavi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

2-13-56546

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutused suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Ajutisel halduril ei ole kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas märgib ajutine haldur, et sisuliselt on maksejõuetuse põhjuseks eelkõige võlgniku äritegevusest tekkinud maksuvõlgnevused, mis on jäetud tasumata.

Ajutise halduri andmetel puudub võlgnikul aruande esitamise hetkeseisuga mistahes likviidne vara. Võlgniku võlgade kogusumma on vähemalt 121 432,13 eurot, kuid vara puudub täielikult ja pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui ükski isik ei kanna eeldatavate pankrotimenetluskulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot, tuleb lõpetada OÜ XXX (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohus tegi ettepaneku 08.01.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgnikul, võlausaldajal või kolmandatel isikutel tasuda kümne kalendripäeva jooksul määruse avaldamisest kohtu deposiiti OÜ XXX pankrotimenetluse jätkamiseks 1500 eurot. Seisuga 22.01.2014 tagatist kohtu deposiiti tasutud ei ole.

Kohus leiab, et OÜ XXX (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Veli Kraavi on kohtule esitanud OÜ XXX ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 30 eurot, s.h päringute tegemine registritele, krediidiasutustele, Maksuja Tolliametile jt asutustele, materjalidega tutvumine, info kogumine, materjali analüüs ja aruande koostamine), s.o kohustuste täitmise eest on tasu kokku summas 360 eurot. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi tõlke-, postija sideteenustele summas 35,04 eurot. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 395,04 eurot riigi vahenditest.

Võlgniku esindaja ei ole 07.01.2014 kohtuistungil ajutise halduri tasuja kulutustele vastu vaielnud.

Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile, mistõttu on ajutisele haldurile põhjendatud välja mõista ajutise halduri tasu summas 395,04 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude summa katmiseks, tuleb riigi vahenditest väljamõistetud tasu 395,04 hüvitada riigi vahenditest.

2-13-56546

Riigi Tugiteenuste keskusel tuleb ajutise halduri tasu 395,04 eurot kanda Veli Kraavi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik