2-13-7821/47 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-7821 Tsiviilasi V J e hagi R J e vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 28.05.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R J e apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V J

(isikukood XXXXXX, elukoht XXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kostja R J (isikukood XXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Jätta Pärnu Maakohtu 28.05.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud R J e kanda.

Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 19.02.2013 esitas V J (hageja) Pärnu Maakohtule hagi R J e (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 10.03.2010 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada abielu, märkides, et poolte kooselu ei ole enam võimalik. Hageja selgituste kohaselt algasid probleemid aasta pärast abiellumist. Hageja soovis abielludes, et kostja lõpetaks põhikooli ja autokooli ning hakkaks tööle, kuid nii see läinud ei ole. Esmaseks põhjuseks, miks hageja soovib abielu lahutada, on see, et kostja ei luba hagejat suhelda laste ja lastelastega, milline olukord on hageja jaoks muutunud väljakannatamatuks. Teiseks põhjuseks on alkoholi liigtravitamine kostja poolt ja sellega kaasnev agressiivsus. Hageja ei soovi enam selliselt edasi elada ja kostjat üleval pidada. Kostja kuriteod said hagejale teatavaks kohtuistungil, kuhu hageja oli kannatanuna kutsutud. Hageja on veendunud, et seda abielu ei ole enam võimalik päästa. Kui hageja sellega nõustuks, siis pigem hirmust kui tahtest abielu jätkata. Hageja on kostja ähvarduste tõttu hirmul ning kaalub lähenemiskeelu rakendamist ja politseile vastavasisulise avalduse tegemist.

Kostja vastuväited

3. Kostja abielu lahutada ei soovi ning on arvamusel, et hageja lahutab temast oma sugulaste survel. Asjad, mille pärast kostja vanglakaristust kannab, juhtusid enne abielu ning hageja oli kostja tegudest teadlik. Vägivald hageja suhtes, so tõukamine ja püksirihmaga löömine, oli enesekaitse. Eelnevalt oli hageja kostjat rünnanud.

4. Kostja palub kohtul anda pooltele leppimisaeg ja soovib, et abielu lahutamise ja kostja poolt esitatud ühisvara jagamise hagi arutatakse koos. Kostja on lahutusega nõus, kui hageja võtab õigeks kostja poolt esitatud ühisvara jagamise hagi.

5. Kostja kinnitab, et ei ole hagejat ähvardanud ning arvab, et suudaks vabaduses viibides veenda hagejat abielu jätkama.

Maakohtu otsus

6. Pärnu Maakohus rahuldas 28.05.2013 otsusega hagi ning otsustas lahutada hageja ja kostja abielu, mis oli sõlmitud 10.03.2010 Tallinna Perekonnaseisuametis (abieluakt nr 256) ja määras, et abielu lõpeb kohtuotsuse jõustusmisel. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

8. Hageja kooselu taastamist ei soovi ega näe selleks ka võimalust, kuna kostja ei ole, vastupidiselt hageja lootustele, abielu ajal oma käitumist ja ellusuhtumist muutnud. Kooselu ajal on kostja hageja suhtes üles näidanud nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Pärast lahutushagi saamist ei ole kostja püüdnud otsida hagejaga lepitust, vaid on asunud hagejat ähvardama, mida kinnitab muuhulgas kostja käitumine kohtuistungil.

9. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kostja on kohtult taotlenud leppimisaega, kuid teinud seda kohtu hinnangul eelkõige seetõttu, et soovib tema poolt esitatud ühisvara jagamise hagi arutada koos abielu lahutamisega, ilmse eesmärgiga hagejat oma varaliste nõudmistega survestada. Kostjal puudub positiivne programm poolte abielu taastamiseks. Nii kohtuistungil kui istungi vaheajal pöördus kostja hageja poole vaid ähvardades.

10. Olukorras, kus üks abielupooltest kannab pikaajalist vanglakaristust muuhulgas ka abikaasa suhtes toime pandud vägivallateo eest ning realiseerib oma väidetavat lepppimissoovi teist poolt otsesõnu füüsilise vägivallaga ähvardades, ei ole poolte lepitamine kohtu poolt võimalik ega ka mõistlik.

11. Kohtul puudub alus arvata, et hagejal ja kostjal õnnestub oma kooselu taastada, samuti seda, et nende abielu taastamine oleks õige ja vajalik.

Apellatsioonkaebus

12. 27.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 28.05.2013 otsuse ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule.

13. Kostja leiab, et maakohus ei ole juhinduvalt PKS § 67 lg-st 3 võtnud tarvitusele piisavalt abinõusid poolte lepitamiseks. Kostja hinnangul olnuks lepitamine igati mõistlik ning kuuekuulise leppimistähtaja jooksul olnuks võimalik poolte abielulised suhted taastada. Kostja soovis leppimisel kasutada perenõustaja abi.

14. Kostja hinnangul on liiga palju arusaamatusi tekkinud seoses ühisvaraga ja selle võimaliku jagamisega. Kostja peab abielu lahutamist ennatlikuks, kuna kostja soovis lahendada kõik probleemid koos. Kostja sooviks ei olnud, nagu maakohus ekslikult leiab, kostjat rahaliste nõuetega survestada.

15. Tuginedes PKS § 37 lg-le 1 leiab kostja, et maakohus jättis kostja taotluse ühisvara jagamise osas koos abielu lahutamisega motiveerimatult rahuldamata, kuigi kostja oli Pärnu Maakohtule juba 08.05.2013 esitanud hagi ühisvara jagamiseks. Samuti ei ole maakohus kostja hinnangul üldse arvestanud kostja väitega, et hageja lahutab temast sugulaste survel ega sellega, et hageja oli juba enne kostjaga abiellumist teadlik asjaoludest, mille tõttu kostja hetkel vanglakaristust kannab. Kostja märgib, et hageja on teda kinnipidamiskohas külastanud. Kostja väidete kohaselt on hageja soov abielu lahutada läbimõtlemata ning tegelikult pooled armastavad üksteist. Kostja palub arvestada sellega, et hagejaga abielludes oli kostja 19-aastane ning hageja on temast

30 aastat vanem. Kostja leiab, et poolte abielu on ka edaspidi võimalik ning abielu lahutamine oli sügavalt ennatlik.

Vastus apellatsioonkaebusele

16. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

18. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on kostja väidetele vastanud ja ning selgitanud, miks tuleb hagi vaatamata kostja vastuväidetele rahuldada. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et poolte abielusuhete taastamine ei ole hageja sellekohase soovi puudumise tõttu võimalik ega mõistlik ning abielu tuleb seetõttu lahutada. Samuti on õige on maakohtu seisukoht, et abielu lahutamine on võimalik sõltumata ühisvara jagamisest. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.

19. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav