2-13-37529/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2014 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-13-37529 Tsiviilasi

P. S. hagi M. S. abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500 eurot Hageja: P. S. (isikukood ; elukoht xxxxxxx-xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kostja: M. S. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx-xxxxxxx) Kohtuistungi aeg 20.jaanuar 2014 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada P. S. ja M. S. perekonnanimi V. ) abielu, mis on registreeritud Tartu Maavalitsuses xxxxxxxxxxx mille kohta on koostatud akt nr xxxx. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 21.01.2014. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

2 (3)

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutada poolte vahel xxxxxxxxxxx abielu. Abielusuhted lõppesid xxxxxxxxxxx pooled elavad eraldi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, kuna kostja käitumise tõttu ei õnnestunud asja lahendada kohtuväliselt.

Kostja seisukoht

Kostja 09.01.2014 esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl 54) avaldab, et kostja on lahutusega nõus, kuid hagi tuleks jätta läbi vaatamata või menetlus lõpetada, kuna lahutuseks on ka teisi võimalusi. Kostja on pakkunud hageja võimalust lahutada abielu kohtuväliselt, kuid hageja on sellest keeldunud. Menetluskulusid ei ole kostja nõus kandma.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Seoses kostja vastuväitega, et asja oleks võimalik lahendada kohtuväliselt, mistõttu menetlus asjas tuleks lõpetada või hagi jätta läbi vaatamata, märgib kohus järgmist. Kuna hagi on juba kohtu menetlusse võetud ega esine ühtegi TsMS §-s 428 loetletud menetluse lõpetamise alust, ei saa kohus menetlust asjas lõpetada. Kohtu arvates ei esine käesoleval juhul ka ühtegi TsMS §-s 423 sätestatud alust hagi läbivaatamata jätmiseks. PkS § 64 ja 65 sätete kohaselt on tõepoolest abielu lahutada võimalik nii perekonnaseisuametis kui kohtus.

PkS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohtu hinnangul juba käesoleva menetluse käik osutab asjaolule, et pooltel ei ole võimalik olnud abielu perekonnaasutuses lahutada. Hageja kohtuistungil vande all kinnitas, et on soovinud kostjaga kohtuväliselt abielulahutuses kokku leppida, kuid kostja on hakanud esitama nõudmisi, mis hagejale ei olnud vastuvõetavad. Samas kostja oma kirjalikus vastuses on avaldanud, et hoopis hageja on keeldunud kostja tehtud ettepanekutest asi kohtuväliselt lahendada.

Olenemata asjaolust, kes kellele ettepaneku asi kohtuväliselt lahendada tegi, ilmneb poolte kohtule avaldatust, et oma erimeelsusi abielulahutusega kaasnevate asjaolude osas nad kohtuväliselt lahendada ei suutnud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et käesoleval juhul saanuks pooled abielu lahutada perekonnaseisuasutuses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PkS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

PkS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielu tõend ( koopia tl 6) tõendab, et poolte abielu on registreeritud Tartu Maavalitsuses 17.08.2005, mille kohta on koostatud akt nr xxxx vande all antud seletuse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted täielikult 03.05.2013, mis hageja lahkus Eestist Afganistani. Käesoleval ajal on hagejal uus elukaaslane ja hageja abielusuhete taastamist kostjaga võimalikuks ei pea. Kostja on oma kirjalikus vastuses kohtule avaldanud, et on nõus lahutama, kuigi soovib seda teha mitte kohtus, vaid kohtuväliselt.

Kohtu hinnangul sellisest kostja avaldusest võib järeldada, et kostja ka ise ei pea abielusuhete taastamist hagejaga enam võimalikuks.

3 (3) Kohus loeb hageja vande all antud seletusega tõendatuks, et poolte abielusuhted on lõppenud 03.05.2013. Hageja vande all antud seletusega ja kostja kirjalikus avalduses tooduga loeb kohus tõendatuks, et pooltest kumbki abielusuhete taastamist enam võimalikuks ei pea. Arvestades asjaolusid, et poolte abielusuhted on lõppenud üle kaheksa kuu tagasi, käesoleval ajal elavad abikaasad eraldi, hagejal on uus elukaaslane, pooltest kumbki abielu taastamist enam võimalikuks ei pea, on alust arvata, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult. Seetõttu tuleb PkS § 67 lg 1 alusel poolte abielu lahutada. PkS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb käesoleva otsuse jõustumise päeval. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §-s 164 lg 1 on sätestatud, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes

1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Antud juhul on tegemist hagilise abieluasjaga ning TsMS § 164 lg 1 kohaselt üldjuhul sellises asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Erinevalt hagejast kohus leiab, et puuduvad TsMS §-s 164 lg 2 sätestatud alused, mis annaksid õiguse kõrvale kalduda lõikes

1 määratletud üldreeglist. Kohtu arvates see, et kostja esitas kohtuvälise asja lahendamise käigus abielulahutusega seonduvalt hagejale nõudmisi, mis ei olnud hagejale vastuvõetavad ning said takistuseks asja kohtuvälisel lahendamisel, ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks õiguse kõrvale kalduda TsMS §-s 164 lg 1 sätestatud menetluskulude jaotusest. PkS § 65 lg

2 kohaselt tulebki abielu lahutada kohtus, kui abikaasad vaidlevad lahutusega seotud asjaolude üle. Sellise vaidluse tõstatamine ei anna kohtu hinnangul alust pidada menetluskulude jätmist poolte kanda asja kohtuväliselt soovinud poole suhtes ebaõiglaseks.

TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt peab otsuse sissejuhatuses märkima tsiviilasja hinna. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 132 lg 1 kohaselt on 3500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg