3-13-1813/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1813 Haldusasi Veljo Ahase kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16. augusti 2013. a vastuse nr 1.2-11/9740 peale ning erihoolekandeteenuse tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veljo Ahase määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Veljo Ahas Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2013. a määrus.

2. Saata asi asjaolude väljaselgitamiseks ja vajalike menetlustoimingute tegemiseks tagasi halduskohtusse. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veljo Ahas esitas 2. augustil 2013 Sotsiaalkindlustusametile avalduse, milles palus rahalist abi oma kohtuasjade menetluskulude tasumiseks ning õiguse mõistmiseks. Sotsiaalkindlustusameti 16. augusti 2013. a vastuskirjas nr 1.2-11/9740 leiti, et Sotsiaalkindlustusameti tegevuste hulka ei kuulu juriidilise õigusabi, kohtukulude ega ka muude taoliste tegevuste rahastamine, mistõttu jäeti V. Ahase taotlus rahuldamata.

2. V. Ahas esitas 28. augustil 2013 halduskohtule kaebuse, milles leidis, et sotsiaalkindlustus on kohustatud kaebaja töövõimetuse tuvastamise tagajärjel talle pensioni maksma ka kinnipidamisasutuses. Samuti soovis kaebaja, et talle tagataks erihoolekandeteenuste osutamine ja rahastamine ning ohvriabi ja lepitusteenuse osutamine.

3. Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2013. a määrusega tagastati V. Ahase kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Määruse põhjenduste kohaselt:

3.1. Sotsiaalkindlustusameti vastus ei ole haldusakt, mistõttu ei saa seda ka tühistada. Kaebaja avalduse rahuldamata jätmine on toiming, mille õigusvastasuse tuvastamise nõuet saaks kohus menetleda, kui kaebaja õiguste kaitseks puuduksid tõhusamad vahendid ning tuvastamisnõude menetlemine oleks vajalik tema õiguste kaitseks. Tuvastamisnõudest tõhusam oleks kohustamisnõue, kuid sellist nõuet ei saaks esitada kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna Sotsiaalkindlustusameti tegevusvaldkondade hulka ei kuulu juriidilise abi rahastamine ja menetluskulude tasumine.

3.2. Kaebaja soovi, et talle makstaks kinnipidamisasutuses viibimise ajal pensioni, välistab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 46 lg 1, mille kohaselt, kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise ajaks.

3.3. Erihoolekandeteenuseid osutatakse reeglina vabaduses viibivatele isikutele.

3.4. Ohvriabiteenuse ja lepitusteenuse tagamine kuulub Sotsiaalkindlustusameti kohustuste hulka, kuid kohtule jäi arusaamatuks, miks kaebaja lepitusteenust soovib, kuna tegemist on süüdimõistetud isikuga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. V. Ahas esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2013. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt sai kohus kaebajast valesti aru, et kaebaja soovib kinnipidamisasutuses pensioni edasi saada, mistõttu kohus tagastas kaebuse. Kaebaja selgitab, et ta taotleb eluaegse järjepidevat pensioni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Nimetatud sättes toodud dispositsioonipõhimõtet täpsustab HKMS § 41 lg 1 ls 2: „Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.“

7. Halduskohtule esitatud kaebuses märkis V. Ahas, et vaidlustab Sotsiaalkindlustusameti

16. augusti 2013. a vastuskirja. Lisaks tõi kaebaja välja, et Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud töövõimetuse tuvastamise tagajärjel maksma talle ka kinnipidamisasutuses pensioni. Kaebaja soovis taotleda ka erihoolekandeteenuse osutamise tagamist ja rahastamist ning ohvriabija lepitusteenuse osutamist.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus määruse tagastamisel eksinud menetluslike nõuete vastu. Halduskohus on määruses käsitlenud vastuskirja tühistamist, kuigi kaebaja ei ole nimetatud Sotsiaalkindlustusameti vastuskirja osas midagi nõudnud. Ta on soovinud seda üksnes vaidlustada, kuid sellest ei saa veel järeldada, millised nõuded ta kohtule esitanud on. Kohus ei saa asuda analüüsima kõiki võimalikke nõudeid, mis kohtu hinnangul kaasuse asjaoludest tulenevalt võiksid kõne alla tulla, kui kaebaja ei ole kaebuses esitanud konkreetset nõuet. Situatsioonis, kus kaebuse nõue ja alus on ebaselged, tuleb halduskohtul lähtuda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg 4) ning selgitada välja kaebuse olulised asjaolud.

Halduskohus ei ole ühtlasi välja selgitanud asjaolusid, mis puudutavad pensioni saamise õigust ja muid kaebuses taotletud teenuseid. Sellele vaatamata on halduskohus nende asjaolude suhtes võtnud õigusliku seisukoha.

9. Kaebus peab vastama HKMS § 38 lg 1 p-de 1–11 nõuetele. Kui halduskohus leiab, et kaebus ei vasta nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuses konkreetse nõuete puudumine ja asjaolude ebaselgus kõrvaldatavad puudused. Lisaks tuleb kaebuse saamisel kohtul järgida HKMS § 120, mille p 1 kohustab kohut välja selgitama vaidluse eseme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõrvaldatavate puuduste olemasolul põhjendatud kaebuse kohene tagastamine ilma kaebajale puuduste kõrvaldamiseks võimalust andmata. See võib kaasa tuua kaebuse põhjendamatu tagastamise ning proportsionaalsuse põhimõtte eiramise.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2013. a määruse. Ringkonnakohus saadab käesoleva haldusasja asjaolude väljaselgitamiseks ja vajalike menetlustoimingute tegemiseks tagasi halduskohtusse.

Maili Lokk Tiina Pappel Einar Vene