2-13-36282/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-36282

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.jaanuar 2014.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-36282

Tsiviilasi

XXXhagi XXXAS-i vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

5849 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Anu

Toomemägi

(Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo OÕ, Rüütli 39-1,

80011 Pärnu, e-post: anu@toomemagipartnerid.ee)

Kostja: XXXAktsiaselts (registrikood XXX, asukoht

XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valdo Lips

(Advokaadibüroo

Borenius,

e-post

menetlus@borenius.ee)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

08.01.2013.a

Hageja ja tema lepinguline esindaja, kostja lepinguline

esindaja

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

1. Tuvastada, et XXXAS-i ja XXXvahel 12.12.2011.a sõlmitud töölepingu nr 2011-48

ülesütlemine XXXAS-i poolt 10.07.2013.a avaldusega on tühine.

2. Lõpetada XXXAS-i ja XXX vahel 12.12.2011.a sõlmitud tööleping nr 2011-48

töötaja algatusel ja töölepingu viimaseks päevaks lugeda 11.08.2013.a.

3. Mõista XXXAS-lt XXX kasuks välja vähemteatatud aja eest töötasu summas 1055,8

eurot.

4. Mõista XXXAS-lt XXX kasuks välja hüvitis 3 kuu töötasu ulatuses erakorralise

ülesütlemisavalduse tühisuse eest summas 3525 eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebekord

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited

Hagiavalduse kohaselt asus töötaja XXX alates 12.12.2011.a kostja kui tööandja juurde tööle

Lääne piirkonna halduri ametikohale töökohaga Pärnu, kuid vastavalt vajadusele on Töötaja

kohustatud töötama ka tema poolt juhitava projekti elluviimise ja teostamise asukohas.

Ametijuhendi 2 kohaselt oli hageja ametiülesande põhieesmärgiks haldurile määratud hoonete

kasutatavuse tagamine, efektiivne ja tulemuslik majandamine ning omaniku ja hoone kasutajate

rahulolu saavutamine (ametijuhend p 2.1.). Hageja põhilisteks töökohustusteks oli teostada

hoonete haldamist vastavalt kinnisvara korrashoiu tagamise tegevuste standardile (p 3.1.1.),

tööülesannete täitmisel lähtuda Tööandja poolt kinnitatud normdokumentidest (p 3.1.2.),

süstematiseerida haldamisega seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni kujul, mis tagab

informatsiooni leidmise kiireimal ja lihtsaimal viisil ning selle säilimise (p 3.1.3.), kasutada

Tööandja poolt kehtestatud tüüpseid lepingu-, akti- ja aruandevorme vajalike dokumentide

vormistamiseks (p 3.1.4), organiseerida haldusobjektil erinevate vajalike tööde läbiviimise viisil,

mis vähem häirib kasutajate töökeskkonda (p 3.1.5.), vajalike tööde planeerimisel ja läbiviimisel

organiseerida koostöö tugistruktuuri spetsialistidega (p 3.1.6.), teha ettepanekuid hoonete

haldamise efektiivsemaks korraldamiseks ja kasutada kõiki võimalusi nende rakendamiseks (p

3.1.7.), hoonete haldamise efektiivsemaks loodud projektmeeskondades osalemine ja vajadusel

nende juhtimine (p 3.1.8.), riigihangete hankedokumentide ettevalmistamine ja hankekomisjoni

töös osalemine (p 3.1.9).

Kõnealuse ametijuhendi kohaselt oli hageja lisakohustusteks olla pidevalt kursis tema tööd

reguleerivate õigusaktidega ja neid järgida (p 4.1), täita kõiki haldusjuhi või teda asendava töötaja

seaduslikke korraldusi (p 4.2), asendada vajadusel ajutiselt teisi ettevõtte töötajaid, kui sellise

korralduse annab haldusjuht ja töötajal on vastavad teadmised ja oskused (p 4.3), pöörduda

ettenägematute takistuste korral haldusjuhi või teda asendava töötaja poole (p 4.4), tagada temale

pandud tööülesannete sisult ja vormilt korrektse ning tähtajalise täitmise (p 4.5), ettevõttes

kehtestatud protseduurireeglite ja muude normdokumentide tundmine ja nende täitmine

(protsesside menetlemine, dokumenteerimine jne.) (p 4.6).

04.07.2013 vestles kostja esindaja RKAS Lääne piirkonnajuht XXXhagejaga ning teatas, et

koostöö XXXja hageja vahel ei suju ning juhul, kui hageja ei ole nõus vabatahtlikult töösuhet

lõpetama, rikub ta ära hageja kogu ülejäänud elu.

04.07.2013, s.o peale ülalnimetatud vestlust, edastas XXX-kirjaga töölepingu lõpetamise

kokkuleppe projekti3. E-kirjas oli märgitud: Saadan lubatud kokkuleppe. Kui on küsimusi, siis

palun anna teada.4 Edastatud kokkuleppe kohaselt lõpetatakse kostja ja hageja vaheline tööleping

nr 2011- 48 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel 05.07.2013 seisuga (p 1) ja tööandja maksab

töötajale 05.07.2013 seisuga välja lõpparve, mis koosneb 2013.aasta juulikuu töötasust ja

puhkusehüvitisest kasutamata jäänud puhkuse eest ning pooled kinnitavad, et kokkulepe on

sõlmitud nende vabal tahtel ning neil ei ole teineteise suhtes mingisuguseid rahalisi ega

mitterahalisi pretensioone (p.4). Kokkuleppes märgitud allakirjutajaks tööandja poolt oli XXX.

Hageja nimetatud kokkuleppele alla

ei kirjutanud ning läks

samal päeval seoses

terviseprobleemidega arsti juurde, kust talle väljastati haigusleht perioodiks 04.07.2013 –

08.07.2013.

05.07.2013 edastas hageja RKAS haldusjuht XXX e-kirja, milles juhtis tähelepanu lepingu

lõpetamise kokkuleppe vormilistele puudustele. Sama kirjaga esitas hageja temale edastatud

töölepingu lõpetamise kokkuleppe osas kolm küsimust, millele palus vastata. Hageja küsis: 1) kes

ja mis põhjusel on sellise kokkuleppe projekti initsiaator, 2) mis on sellise dokumendiprojekti

loomise põhjus, 3) juhul kui tööandjal on kindel plaan tööleping lõpetada, siis milline oleks

töölepingu lõpetamise alus kokkuleppe mittesaavutamisel.

Peale ülalnimetatud e-kirjaga vastuste küsimist XXX , blokeeris tööandja hageja e-posti ning

RKAS intranetti pääsemise.

Hageja viibis töövõimetuslehel alates 04.07-08.07.2013.

08.07.2013 algas hagejal korraline puhkus, mis pidi kestma kuni 19.07.2013 (kaasa arvatud).

12.07.2013 sai hageja töötajana kätte oma isikliku e-posti aadressile kostja kui tööandja poolt

koostatud ja 10.07.2013 seisuga dateeritud ülesütlemisavalduse, milles tööandja avaldab, et ta

ütleb temaga sõlmitud töölepingu nr 2011-489 üles töötaja lepingurikkumise tõttu töölepingu

seaduse § 88 lg 1 p 6 ja p 7 alusel töölepingu nr 2011-48 p 5.3 rikkumise tõttu, mis on ajendatud

hageja vastutusvaldkonnas olevate objektidega seotud alljärgnevatest rikkumistest:

1) Pikk tn 18, Pärnu Päästeameti ettekirjutuse 22.01.2013 nr 7.2-6.4/65-1 tähtaegade

mittejärgimine, tööde mittetähtaegne täitmine ja sunniraha tasumise nõude 14.06.2013 nr 7.2-

7.4/65-3 saamine summas 2000 eurot,

2) Transvaali 58, Kuressaare allüürilepingute sõlmimine ebaõigetel alustel,

3) Kaluri 1, Orissaare Päästekomando üürilepingu muudatuse mittetähtaegne vormistamine,

4) Pikk 18, Pärnu Häirekeskuse ruumide rekonstrueerimise läbiviimine ilma kliendikokkuleppe

sõlmimiseta,

5) Kevade 10, Rapla päästekomando üürilepingu koostamise vead.

Ülesütlemise avalduse kohaselt on täpne rikkumiste kirjeldus lisatud ülesütlemisavaldusele selle

lisana 1. Ülesütlemisavalduse juurde kuulusid lisad 1)XXXseletuskiri 09.07.2013 ja 2) XXX-mail

02.07.2013.

Ülesütlemisavalduses oli märgitud, et tööandja on hagejale korduvalt esitanud hoiatusi loetletud

rikkumiste kohta ning et hageja on tema poolt sooritatud rikkumisi kinnitanud 02.07.2013 XXX

saadetud e-mailis. Ülesütlemisavalduse kokkuvõttena on märgitud: Hoolimata eelnevatest

hoiatustest ei ole Te töölepingu rikkumist lõpetanud ning see teeb töösuhte edasise jätkamise

võimatuks. Seoses eelmainituga oleme sunnitud Teiega sõlmitud töölepingu üles ütlema. Avalduse

kohaselt öeldakse tööleping üles 19.07.2013.

Hageja ei tunnista ülesütlemisavalduses kirjeldatud ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ega

tööandja õigust nende alusel tööleping üles öelda ning on seisukohal, et tööandja on töölepingu

sisuliselt erakorraliselt üles öelnud (olgugi, et avalduses puudub sõna erakorraline on ülesütlemise

viis erakorralisele ülesütlemisele viitav) seadusest tuleneva aluseta ja etteteatamistähtaegu

järgimata, mistõttu on töölepingu tööandja poolt erakorraline ülesütlemine tühine. Seda

alljärgnevatel asjaoludel ja põhjendustel.

1. Töölepingu ülesütlemise põhjused on otsitud ning tegelikult puudus alus töölepingu

lõpetamiseks.

Nimelt vaatamata erakorralise ülesütlemise avalduses märgitud rikkumistele, on kostja hageja

tööülesannete täitmist hinnanud läbivalt heaks, mida kinnitavad: 1) 12.04.2012 Lääne piirkonna

haldusjuht XXXallkirjastatud MEMO katseaja tulemustest, kus on kirjas, et hageja on katseajal

tööülesandeid täites kinni pidanud töösisekorra eeskirjadest ja temale pandud tööülesannete

täitmisest ning sellest regulaarselt haldusjuhile aru andnud; 2) 29.11.2012 Lääne piirkonna

haldusjuht XXXpoolt allkirjastatud arenguvestluse aruanne, kus on märgitud, et hinnang

möödunud aasta töötulemustele on olnud hea; 16.04.2013 XXX ja XXX osavõtul koostatud töötaja

personaalsete töötulemuste hindamise leht, kus on antud hageja töösooritusele hindeid 5p

süsteemis ning milliste hinnangute kohaselt on initsiatiivikust hinnatud hindega 4p (ettepanekuid

on tehtud, osales Orissaare pk renoveerimise projektis, ülesanded said tähtaegselt täidetud),

kliendisuhtlust on hinnatud hindega 4p (kliendikohtumised ¾ osas tehtud), korrektsust

lepingupartneritega on hinnatud hindega 3p, RKAS missiooni ja visiooni tajumine on hinnatud

hindega 4p, RKAS normdokumentide tundmine on hinnatud hindega 3p, välisauditite tulemused

on hinnatud hindega 5p (ei leitud mittevastavusi), teenindusvalmidus nii oma kaastöötajate kui

klientide suhtes on hinnatud jah/ei hindamisvormis hindega jah, RKAS sisereeglite täitmine ja

distsipliin on hinnatud hindega 5p (märkuseks eeskujulik), tööülesannete täidetus mida hinnatakse

personaalse tööplaani alusel hindamisskaalal täidetud/mittetäidetud on hinnatud osaliselt täidetuks

(objektide kulud on olnud eelarvestatust väiksemad, tulud vastavalt sõlmitud korrashoiu- ja

üürilepingutele, TH ülevaatuste raportid on paberkandjal olemas aga mitte nõutud vormil ja

infosüsteemi laadimata, HK ülevaatuste raportid on paberkandjal olemas aga mitte nõutud vormil

ja infosüsteemi üles laadimata, mittevastavustega on jooksvalt tegeletud, esineb väga palju

tähtajast hiljem suletud töötaotlusi selle eest on töövõtjaid sanktsioneeritud, energiatarbimisi on

jooksvalt järgitud); püstitatud eesmärkide saavutatus hindamisskaalal täidetud/mittetäidetud on

hinnatud osaliselt täidetuks ning tehtud töö kvaliteet on hinnatud jah/ei hindamisvormis hindega

jah. Hindamisotsuse kohaselt on hagejale määratud 100% tulemustasu lähtuvalt ettevõtte

majandustulemustest ning 50% tulemustasu lähtuvalt isikliku töö panusest.

Lisaks eeltoodule tõendab kostja rahulolu töötaja tööga 2013.aasta aprillikuus makstud preemia

brutosummas 1762,50 eurot (s.o 1175,00 eurot + 587, 50 eurot).

Asjaolu, et erakorralises ülesütlemisavalduses märgitud põhjused on otsitud, näitab üheselt ära ka

kostja käitumine, sest 04.07.2013 on kostja üritanud hagejaga sõlmitud töölepingut lõpetada poolte

kokkuleppel, kus tööandja ei ole esitanud etteheiteid töötaja poolt ametikohustuste täitmata

jätmisele.

2. Vaatamata erakorralises avalduses märgitule, ei ole kostja teinud hagejale varasemalt ühtegi

hoiatust avalduses märgitud väidetavate rikkumiste kohta (täitmata on TLS § 88 lg 3 sätestatud

eeldus) ning põhistamata on avaldus ka ulatuses, millest tulenevalt peab tööandja viidatud

rikkumisi sedavõrd raskeks ja/või ei saa töösuhte jätkamist eeldada hea usu põhimõttest tulenevalt

ja mille tagajärjel võinuks tööandjal tekkida õigus tööleping TLS § 88 lg 1 p 6 ja 7 alusel

erakorraliselt üles öelda.

Kostja on alates töölepingu sõlmimisest mitmel korral hageja töötulemuste hindamist läbi viinud

ning läbivalt on hinnang töötulemustele olnud hea. Tööandja on pannud kirja mõningaid edasisi

tegevusi, millele peaks hageja võrreldes varasema ajaga rohkem tähelepanu pöörama, kuid mitte

ühtegi kostja poolset töökorralduslikku ettepanekut ei saa lugeda hoiatuseks ja seda veel avalduses

märgitud konkretiseeritud rikkumiste valdkonnas.

Erakorralisus TLS § 88 lg 3 kohaselt ilma etteteatamistähtaega järgimata võiks ja saaks tuleneda

töötaja mingist ühekordsest ja tõepoolest vastuvõetamatust ja äärmuslikust käitumisest. Antud

juhul on sündmused kogunenud pika perioodi vältel, mida ei saa ei saa pidada erakorralise

ülesütlemise regulatsiooni mõttes mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse mitte järgida

etteteatamistähtaega.

3.1. Töölepingu üles-ütlemise ajendiks olevate asjaoludena on järjekorra numbriga nr 1. märgitud

Pikk tn 18, Pärnu Päästeameti ettekirjutuse 22.01.2013 nr 7.2-6.4/65-1 tähtaegade mittejärgimine,

tööde mittetähtaegne täitmine ja sunniraha tasumise nõude 14.06.2013 nr 7.2-7.4/65-3 saamine

summas 2000 eurot.

Hageja leiab, et nimetatud rikkumist kostja avalduses märgitud kogumis ei ole tegelikkuses aset

leidnud. Pärnu Päästeameti poolt tehtud ettekirjutuses 14 anti kostjale (adresseeritud RKAS

peamajja Lasnamäe tn 2) tööde teostamiseks 1)Pikk 18 hoonesse automaatse tulekahjusüsteemi

paigaldamiseks tähtaeg 01.11.2014, 2) Pikk 18 paiknevast arestikambrist ja kainestusmajast

omaette tuletõkkesektsiooni moodustamiseks tähtaeg 01.06.2013, 3) Pikk 18 paiknevasse

arestikambrisse ja kainestusmajja evakuatsioonivalgustuse paigaldamine toimimisajaga vähemalt

üks tund tähtaeg 01.06.2013, 4) Pikk 18 hoone arestikambri ja kainestusmaja elektripaigaldise

tehnilise kontrolli teostamine vastavat akrediteeringut omava ettevõtte poolt tähtaeg 01.06.2013, 5)

Pikk 18 paiknevas arestikambris ja kainestusmajas tagada isikute ohutu evakuatsiooni

võimalikkus.

Hageja oli Päästeameti nõudest tõepoolest teadlik, kuid tööde teostamise lõpuleviimine ei sõltunud

hagejast. Peale kostjale 22.01.2013 ettekirjutuse tegemist sai ka hageja sellest teada ning asus

organiseerima etteheidetud puuduste kõrvaldamist, mille tarbeks lisaks ehitusettevõtja otsimisele

tellis ära ka tulekindlad uksed. Juhul, kui kostja nimetatud asjaolu vaidlustab, siis soovib hageja

omapoolsete väidete tõendamiseks kohtu kaasabi tõendite kogumiseks kolmandatelt isikutelt, sest

hagejal puudub hagiavalduse esitamise aja seisuga juurdepääs Pikk tn 18 hoonega seotud kostja

dokumentidele.

Kuna tööd ületasid etteantud tähtaega (s.o 01.06.2013), sh olid ISS-lt saabumata veel ka

tulekindlad uksed, informeeris hageja ka Päästeametit, keda kutsus ka objekti üle vaatama töödest

ülevaate andmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagejale oli

suusõnaliselt teatavaks tehtud, et Päästeameti poolt antakse selleks aega kuni 2013.juunikuu

lõpuni. Nimetatud asjaolust teavitas hageja ka XXX haldusosakonna koosolekul 12.06.2013, kus

see ka protokolliti punktis Veljo 3. Kuna koosolekul sai informeeritud osakonda ja juhti sellest, et

Päästeametiga on juba kohtutud ja lahendus kokku lepitud, kuid puudub kirjalik taotlus, tegi hageja

Päästeametile 12.06.2013 ka vastava pöördumise, milles palus ettekirjutuse punktide 3,4 ja 5

täitmise tähtaega edasi lükata kuni 31.07.201317. 14.06.2013 käis objekti üle vaatamas

Päästeameti poolt XXXning koostas ka kostjale sunniraha tasumise nõude, mis kannab dateeringut

14.06.2013 nr 7.2-7.4/65-318. Seega juhtus Päästeametiga suheldes nii, et hageja poolt 12.06.2013

edastatud pikenduse taotluse19 läbivaatamisele jõudmise eelselt teostati objekti ülevaatus ja

koostati ka ettekirjutus, mida asuti läbi vaatama alles 19.06.2013. Nii nagu Päästeamet oma

19.06.2013 kirjas sunniraha rakendamise edasilükkamiseks ja ettekirjutuse täitmise uue tähtaja

määramiseks kuni 31.07.2013 on märkinud, on tõendamist leidnud fakt, mille kohaselt on RKAS

poolt asutud ettekirjutust täitma ning tööde tegemine ei sõltu enam ettekirjutuse adressaadist vaid

tööde teostajate võimalustest.

Erakorralises ülesütlemisavalduses märgitud lisades mingeid etteheiteid ja hageja käitumise

põhjuslikku seost konkreetse ettekirjutusega ei ole välja toodud. XXX seletuskirjas on märgitud

konkreetne tegu lakoonilise rõhutatud pealkirja punktina, mida ei ole seotud hageja subjektiivse

tegevuse või tegevusetusega, mistõttu ei ole kõnealune rikkumine seostatav hageja poolt

töökohustuste täitmise raames ka näiteks vajaliku hoole järgimata jätmisega. Seega konkreetne

sunniraha tasumise nõude esitamine ja/või saamine RKAS-l, ei ole olnud tingitud hageja tegevuse

ja/või tegevusetusega. Hagejale ei ole tehtud ei ole ka ühtegi hoiatust ega etteheidet antud teemal.

Hagejale teadaolevalt on oli enamik töid ülesütlemise avalduse esitamise ajaks lõpetatud (ISS

turvavalgustus anti üle 03.07.2013 ning turvauksed 22.07.2013). Sunniraha tasumise nõude hoidis

ära just hageja kiire tegevus ning kostjale ei ole mingeid sanktsioone rakendatud.

Kokkuvõtvalt on tõendatud, et kostja ei ole sunniraha nõuet tasuma pidanud ning sunniraha nõude

tasumise nõude realiseerimata jätmine Päästeameti poolt on just hageja teene, sest hageja reageeris

koheselt teavitades Päästeametit ja sealt edasi jooksvalt ka oma ülemust ning just hageja poolt

Päästeametile 12.06.2013 edastatud taotluse tõttu on sunniraha kostjale jäetud määramata.

Seega puudub sunniraha hoiatusega seonduva väidetava rikkumise osas mingi hageja poolne

ühekordne vastuvõetamatu ja äärmuslik käitumine, s.o selline rikkumine mille tõttu olnuks kostjal

õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

3.2. Transvaali 58, Kuressaare allüürilepingute sõlmimine ebaõigetel alustel

Kõnealuse rikkumise koosseis, s.o milles konkreetne etteheide seisneb, ülesütlemisavaldusest

puudub. Seega on kostja poolt ülesütlemisavalduses konkreetsele rikkumisele tuginemine

põhjendamatu.

Erakorralises ülesütlemisavalduse lisas 1 toodud XXXseletuskirjas on viidatud teole antud

liigendus punktide a), b) ja c) näol. Punktis a) on sedastatud: XXXon alates 21.09.12 Transvaali 58,

Kuressaare objekti haldur. 13.08.13 kehtima hakanud allüürilepingud Politsei- ja piirivalveameti,

Päästeameti ja Sotsiaalkindlustusametiga on sõlmitud 12.12.12.

Seega nähtub kostja esindaja seletuskirjast, et kostja poolt osundatud kahjulik teokoosseis ei olnud

seisuga 12.07.2013 veel saabunudki. Kostja poolsest seletuskirjast ei nähtu ühtegi asjaolu, mistõttu

ei saanuks juhul, kui üüriarvestus on tõepoolest vale, kuid millises asjaolus hageja küll sügavalt

kahtleb (XXX seletuskirjast saab kinnitust nimetatud kahtlusele konkreetseid asjaolude osas just

lepingute sõlmimise kronoloogiat jälgides), üürilepinguid ümber vormistada õigete numbriliste

näitajatega. Märkimisväärne on seegi, et ehkki kostja kasutas hagejat oma majandus- ja

kutsetegevuses igapäevaselt ja olles seetõttu õigustatud pidama järelevalvet hageja tööresultaatide

üle, ei ole sisuliselt 7 kuu jooksul võtnud midagi ette selleks, et olukorda parandada, sh ei ole

nõudnud ega teinud ülesandeks hagejale konkreetsete üürilepingute parandamist ja/või

ümbervormistamist. Hageja märgib sedagi, et juhul, kui üüriarvestus olnukski vale, ei oleks ka

sellisel juhul konkreetsete arvestuste ebaõigsuses võimalik süüdistada hagejat, sest hageja sai

üüriarvestuse teatistesse kirja pandud konkreetsed algandmed RKAS peakontorist. Hagejale

teadaolevalt tegeles konkreetsete arvestuste algandmete kogumise ja arvutamisega mitu töötajat, sh

ka lepingute spetsialist XXX.

Erakorralise ülesütlemise avalduse lisas 2 on ajalises järjestuses konkreetse objekti üürilepingutega

seotud arvestuse menetlemine. Nii näiteks nähtub kirjavahetusest, et XXX teatas esmalt

21.05.2013 Real Corp nimel (edastatud Fundehitus e-posti aadressilt) üürihindade muutusest e-

kirja teel RKAS esindaja XXX , kes kirja edasi suunas RKAS haldusosakonna juhataja XXX, kes

selle siis omakorda edastas nii hagejale kui ka XXX ning koopiana ka XXX.

Edasi liikus kiri XXX poolt 27.05.2013 adressaat XXX. Kõnealune e-kiri ei olnud adresseeritud

täitmiseks või otsustamiseks hagejale. Hageja ning XXX olid kirjal teavitusreal märgitud märkega

CC.

E-kirja kohaselt leidis XXX Real Corp poolt esitatud üüriteatises, mis pidi kehtima hakkama alates

01.01.2014 hulgaliselt puudusi ning avastatud puudustele osundades palus XXX adressaadil- s.o

XXXüürilepingu Ü1581/11 muudatuse nr 3 projekti sisu muuta.

Järgnevalt edastas XXX02.07.2013 e-kirja XXX ja XXX , kirja teavitusreale oli märgitud CC-na

ka hageja nimi. Viidatud e-kirja kohaselt saab küsimuse jagatud kaheks RKAS- XXX leping ning

RKAS allüürnike (PPA, PÄA, SKA) lepingud, kirja punktis b on märgitud, et 13.08.12 üleandmis-

vastuvõtmisaktis on üüripinnaks 2903 m2 ning on lisatud, et üüripinna suurus täpsustub peale

inventariseerimisjooniste kontrollimist ning punktis d. on märgitud, et 15.02.13 allkirjastatud

Muudatustega nr 2 muudetakse ainult üürisummat lähtuvalt tehtud lisainvesteeringutest ,tõsi-

RKAS-l on eksplikatsioonid olemas, kuid mõlemalt poolt allkirjastatud lõplikku kokkulepet ei

ole....on täiesti arusaamatu, mille alusel on allüürilepingute üürisummad arvutatud. Alguses (kuni

muudatus 2-ni) saame allüürnikelt rohkem üüri, kui edasi maksame ja oleme kasumis (isegi siis,

kui üürime edasi vähem pinda). Alates Muudatus 2-st aga saame 2355,68 eurot kuus kahjumit. Kui

me samadel alustel jätkaksime siis alates 2014.aastast hakkaksime saama 3246,6 eurot kuus

kahjumit.

Seega nähtub viidatud e-kirjast, et RKAS-l puudusid üüriarvestuse jaoks vajalikud kahepoolsed

allkirjastatud eksplikatsioonid ning üürihinnad olid peamaja töötajate poolt võetud n.ö umbes, kuid

vaatamata sellele oli RKAS osaliselt siiski kasumis. Hagejale teadaolevalt ei olnud tõepoolest

poolte vahel selget kokkulepet üüripindade osas selle kohta, millised pinnad võetakse arvesse

üüriarvestuses ja millised pinnad jäävad n.ö turvalüüsi. Kokkuvõtvalt saab ühelt poolt väita, et

kahjumlik tagajärje olemasolu ei olnud saabunud ning ka tulevikus tekkida võiv kahju pigem

hüpoteetiline. Sealjuures on oluline, et ka tulevikus tekkida võivat hüpoteetilist kahju oli võimalik

ära hoida pinnaarvestuste kokkulepete saavutamisel võimalike uute lepingute sõlmimise näol.

Seega ei saa väidetavat kahjulikku tagajärge, mis pidi ülesütlemisavalduse lisas 1 märgitud punkt

a) näol tekkima alates 13.08.2013 kuidagi siduda hageja teadliku/tahtliku tegevuse või äärmisel

juhul ettevaatamatuse ja/või hooletusega.

Ka XXX poolt välja toodud edasistes tegevustes (avalduse lisa 2 e-kiri 02.07.2013 edastatuna

XXX ja XXX) ei nähtu etteheiteid ega väidetava valearvestuse seoseid hageja tegevuse või

tegevusetusega. Viidatud e-kirjast nähtub hoopis seda, et uued teatised üüriarvestuse muutmiseks

on PÄA-le ja PPA-le juba esitatud ning vähemtasutud osas toimub tasaarvlemine. See tähendab

aga seda, et kahju kui sellist ei saa kostjale saabumagi.

Eraldi vajab kõnealuse juhtumi puhul hageja arvates märkimist XXX poolt 02.07.2013 XXX ja

XXX edastatud e-kirja lõpuosa: Arendajaga on vaja selgeks rääkida üüripinna sisu ja suurus ning

kokkuleppe vormistamine üürilepingu lisana. Hageja poolt vaadatuna nähtub eeltoodust selgelt

ebaselgus pinna arvestusest ning olukorras, kus RKAS oli rendilepingu arendajaga sõlminud

ebaõigetel alustel, ei oleks õige olnud samadel ebaõigetel või ebaselgetel alustel üüri arvestamine

allüürnikelt kelleks olid PPA ja PÄA ning selle sidumine hagejaga, kes oli kostja töökohustuste

täitjana käsuliinis piltlikult öeldes kõige alumisel astmel ning seetõttu eeskätt temale antud

korralduste täitja. Teatavasti saab täita aga korraldust mis on tulnud ja mis on selge, kuid antud

juhul olid lepingute asjaolud ebaselged veel lepingupooltele endilegi.

Hageja ei saanud mingilgi moel mõjutada üürilepingu sõlmimise tingimusi arendaja ja RKAS

vahel, sest selle sõlmimine toimus vastavalt HA-P01 objektide haldamise protseduuri p 9.2.

märgitule. Konkreetse punkti kohaselt vastutab objektide väljaüürimise eest seal, kus on määratud

PNK poolt vastutav projektijuht, konkreetne projektijuht. Lepingule eelnevalt teeb teenuste – ja

müügiosakond

kliendile

kirjaliku

üüripakkumise.

Lisaks

eeltoodule

nähtub

kõnealuse

normdokumendi punktist 2, et üürilepingud tuleb enne vastaspoolele saatmist kooskõlastada

halduse infosüsteemi juhiga.

Hageja rõhutab, et teda ei ole projektijuhiks valitud ning nii nagu juba eelnevalt hagiavalduse

asjaoludes on märgitud, oli hageja ametinimetus Lääne piirkonna haldur, mitte aga PNK

projektijuht ega ka halduse infosüsteemi juht. Hagejale teadaolevalt oli projektijuhiks Kaupo

Pajumäe.

Seega on ei ole õige hagejat süüdistada väidetava kahjuliku tagajärje loomises või sellele suunatud

tegevuses seda enam, et RKAS-s oli välja kujunenud praktika kohaselt sai objektide haldur kõik

koefitsendid, millega üürilepingutes opereerida, peamajast ning senini ei olnud hagejal teadaolevalt

etteantud numbrid valeks osutunud. Hageja soovib rõhutada, et üheski viidatud e-kirjas ei olnud

seostatud arvestuste võimalikku ebaõigsust hageja tegevuse või tegevusetusega, sest nii nagu

ülesütlemise avalduse lisas 2 e-kirjade vahetusest nähtub, oli hageja ka konkreetse teema puhul e-

kirjade jälgija mitte aga sellega tulnud info täitja ja rakendaja rollis (hageja nimi on real CC).

Kokkuvõtvalt ei ole hageja toimepannud temale antud punktis etteheidetavat tegu ning

ülesütlemise avaldus on antud punktile tuginedes hageja poolt viidatud tõendite alusel tühine

(puudub hagejapoolne rikkumise koosseis).

Punktis

b)

on

kirjeldatud

Kinnisvarateenindus

OÜ-ga

lepingu

sõlmimise

asjaolusid

heakorrateenuse osutamiseks ning leitud, et RKAS-le on tekitatud põhjendamatut kahju alates

14.08.2012, s.o sisuliselt on oleviku vormis räägitud tulevikus tekkida võivast kahjumist, mille

tekkimist hageja justkui omapoolses 02.07.2013 e-kirjas kinnitanuks. Hageja eeltooduga nõustuda

ei saa ning selgitab omapoolse e-kirja tagamaid järgmiselt.

Piltlikult öeldes vahendab kostja igapäevaselt üüriteenust. Koefitsent 0,51 € /m2 oli püsitasu

arvestamisel õige. Kinnisvarateenindusele makstav raha = üürnikelt saadav raha. Seega, kui

muutub pindade arvestus, muudetakse ka koefitsenti. On aga küsitav, kas kostja poolt oma

klientidelt (s.o riigiasutustelt nagu seda on Päästeamet ja Politsei ja piirivalveamet) lisaks

Kinnisvarateenindusele makstavale püsitasule summas 0,51 € /m2 kohta, n.ö mingiteks eritöödeks

ja/või tellija reserviks raha ette küsimine peidetuna suurendatud koefitsentidesse, on üldse õige või

eetiline. Sisuliselt ei tohiks kostja eelnevalt viidatud ametite tarbeks eraldatud avalikke vahendeid

alusetult omakasuks pöörata ning sellele summale tuginedes endale majandustulemuste kasumit

prognoosida, mille saamata jäämise korral tuleks seda kohe kahjuna käsitleda. Eritööde ja/või

tellija mingite reservide raha kogumine saaks olla põhjendatud juhul, kui seda raha tõepoolest

objektipõhiselt konkreetseteks vajadusteks ära kasutataks. Hagejale teadaolevalt see aga nii ei ole.

Hagejale teadaolevalt ei ole seni kasutamata reservi ka riigiametitest klientidele ka tagastatud.

Sihtsotstarbelist tasu on kostja aga hageja poolt vahendatud lepingute alusel saanud.

Hagejal puudus varasemalt XXX poolne arvamus, mille kohaselt pidanuks üürilepingutes olema

kajastatud ka n.ö ülalmärgitud ettemaks vastavalt pindade arvestuse koefitsendile. Samas vastava

signaali saamisel kontrollis hageja konkreetse teema üle ning teavitas XXX koheselt sellest, et

varasemalt lepingute algandmetesse lisatud koefitsent on olnudki võrreldes XXX uusi

kalkulatsioonidega vale. Paraku ei osanud hageja lepingu sõlmimisel vastavat asjaolu kahtlustada,

sest varasemalt ei olnud hagejale teadaolevalt peamajast vale koefitsenti edastatud.

Hageja selgitab sedagi, et ka kõnealusel juhul oli võimalus lepingute asjaolusid peale puuduste

avastamist täpsustada. Samas ei saanud XXX poolt arvestatud pindala arvutust ühessegi lepingusse

lülitada, enne kui ka selgus pindade osas on olemas. Nii nagu juba ülalpool märgitud ning ka

hageja temale etteheidetavas 02.07.2013 e-kirjas25 on avaldanud: pindade jagamine PPA, PÄA

ning SOM vahel on veel eraldi teema. Allajoonitu tähendab, et konkreetne jagamine oli ajajärgul,

mil hagejale tehti tööülesandeks üürilepingute sõlmimine, veel tegemata ja seda siis nii nagu juba

ülalpool märgitud- hagejast mittetulenevatel põhjustel.

Kuivõrd kahjulik tagajärg oli veel saabumata, siis oli kostjal õigus ja võimalus läbirääkimiste teel

olukorda parandada heakorra teenuse õiglase hinna arvestamise arvestamisel ning kõnealuse

segaduse saanuks tõenäoliselt likvideerida ka hageja kaasabil, juhul, kui kostja oleks hageja

võimalikesse läbirääkimistesse ja/või otsustamisse kaasatud.

Peale hageja 02.07.2013 e-kirja XXX, millega hageja teavitas lepingute spetsialisti avastatust- s.o

koefitsendist, mille hageja sai küll kostjalt kuid mis siis kostja hilisema analüüsi tagajärjel valeks

osutus, ei tehtud hagejale kostja poolt ühtegi etteheidet ega hoiatust.

Järgmine e-kirja edastus konkreetse koefitsendiga seotult toimus XXX poolt 10.07.2013 ja seda ka

mitte hagejale, vaid kostja ülemusena töötanud XXXpoolt RKAS personalitöötaja XXX (mis

otsesõnu näitab tagaselja hagejale töölepingu erakorraliseks ülesütlemise tarbeks põhjuste otsimist,

mitte aga eelnevate hoiatuste tegemist).

Kokkuvõtvalt saab öelda, et sisuliselt seostati hüpoteetiline tulevikus tekkida võiv kahjuliku

tagajärje saabumine hageja töötulemustega ehkki kahjulik tagajärg ei olnud veel tekkinud ning oli

üldse pinnarvestuste ning püsitasu sisse „peidetava“ eritööde ja tellija reservi raha küsimata jätmise

osas selguse puudumiseni üldse küsitav.

Hageja temale süüks pandud rikkumisega ei nõustu. Nimelt ka juhul, kui lepingute alusel võiks

mingi arvestuse koefitsendi tõttu mingi kahjulik tagajärg tekkida (milline asjaolu ei ole aga pinna

erinevuste ja mõõdistamiste kinnitamiseta tõendatud), siis ei ole see tulevikus tekkiv kahju veel

saabunud ning hüpoteetilise kahju ärahoidmiseks oleks palju tõhusamaid vahendeid, kui seda on

hagejaga töösuhte lõpetamine. Nii nagu ka punktis b), ei ole kostja hagejale hageja poolt avastatud

väidetava võimaliku valearvestusest teavitamise järgselt ühtegi täiendavat etteheidet teinud, sh

hoiatusi. Hagejale ei ole antud võimalust segadust üürilepingutega parandada kasvõi võimalike

läbirääkimiste alustamise näol.

Seega saab väita et töölepingu erakorraline ülesütlemine ka avalduse lisas 1 viidatud punktidele b)

ja c) tuginevalt on alusetu ning ülesütlemisavaldus seetõttu tühine.

3.3. Kaluri 1, Orissaare Päästekomando üürilepingu muudatuse mittetähtaegne vormistamine

Nii nagu ka eelnevate väidetavate rikkumiste kohta, ei ole ka antud punkti osas lepingu

ülesütlemise avalduses midagi täiendavalt selgitatud, mistõttu on erakorralise ülesütlemise avaldus

ka antud osas põhjendamata.

Rikkumise teokoosseisu ja põhjendusi tuleks ka antud juhul avalduse viite kohaselt otsida lisast 1-

XXXseletuskirjast, millest nähtub, et Orissaare komando üürileping allkirjastati 07.09.2013!

Hageja arvates on eelnimetatud kuupäeva märkimisel tegemist kostja järjekordse lohakusega, sest

ajal mil hagejaga tööleping üles öeldi, ei olnud nimetatud tähtpäev veel saabunud. Tulevikus

tekkida võivat lepingu sõlmimist ei peaks saama aga oleviku vormis hageja süüks panna.

Orissaare kohta käiva Lepingu Lisa 6 Inv kokkulepe Orissaare26 p. 7.2 sätestab: Pärast

Ehitustööde lõppemist ja Hoone Üürnikule üleandmist sõlmivad Pooled ühe kuu jooksul Üüri

suuruse määramiseks täiendava kokkuleppe, milles võetakse arvesse käesoleva Kokkuleppe alusel

teostatud investeeringu suurus ning Hoonesse Ehitustööde käigus paigaldatud tehnosüsteemide

tehnohoolduse täiendav kulu, samuti Ehitustööde käigus tehtud muud Hoonele tehtud muudatused

(netopinna suurus, heakorrateenuse osutamise tasemed ruumide lõikes jms). Lisaks eeltoodule

fikseeritakse Üüri suuruse määramise kokkuleppes vastavalt Üürilepingu punktile 1.4.3. uued Üüri

indekseerimise põhimõtted.

Eelnev tähendab seda, et peale valduse üleminekut, pidi hageja määrama uue üürihinna.

Hageja selgitab, et sai teada Orissaare päästekomando valduse üleminekust alles kostja ehitustööde

projektijuht XXX12.12.2012 e-kirjast.27 Akti kohaselt läks valdus üle 04.12.2012.28 Valduse

ülemineku aktile kirjutavad alla ehitusprojektijuht, ehitusettevõtja ja kohalik Päästeameti juht.

Ehkki kõnealuse hoone üürilepingu tähtaegses sõlmimata jätmises süüdistatakse tagantjärele

ainuisikuliselt hagejat, on hagejal siiski selgelt meeles, et üürilepingu sõlmimine korras märgitud

tähtajal ei olnud võimalikki ja seda järjekordselt mitte hagejast tuleneval põhjusel vaid kostja

RKAS ning PÄA vaidluse tõttu konkreetsete üürisumma arvestuse kohta ühes kuus. Hagejale

teadaolevalt seisnes peamine põhjus, mille tõttu üürilepingud jäid tähtaegselt sõlmimata selles, et

Päästeametiga sõlmitud varasemad lepingud olid vastuolulised. Hagejale teadaolevalt seisis ühes

lepingus üüri perioodina 5 aastat ja teises lepingus 10 aastat. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks

määrata ka investeeringu tasuvuse aega. Varasemaid vastuolulisi aastaid tagasi sõlmitud lepinguid

ei saanud sõlmida aga hageja, sest tema töösuhe kostja juures sai alguse alles 12.12.2011.

Hageja selgitab, et kohatisi projektide/lepingute ebaselgust ja sõlmimise aeglust põhjustas

muuhulgas ka kostja enda töökorraldamatus (ülemustel puudus reeglina ülevaade alluvate

tööprotseduuride järjestusest või sellest, kes mida kuna tegema peab või teha saab.

Hageja tegeles teemaga jooksvalt, niivõrd kui see üleüldises kaoses võimalik oli. Kuna

hagimenetluses peab hageja omi väiteid tõendama, siis soovib hageja omi väiteid sellest, et

Orissaare üürilepingu sõlmimine ei seisnud konkreetselt hageja tegevuse ja/või tegevusetuse taga,

vaid et tegemist oli tavapärase kaosega kostja töökorralduses, tõendada järgmiste tõenditega:

1) meilivahetus XXX(XXXküsimus 16.10.2012 e-kirjas näitab, et hageja ülemus ei olnud

küsimuse püstitamise ajal üldse kursis sellega, et hoone üleandmise-vastuvõtmise akt on seisuga

16.10.2012 veel allkirjastamata);

2) 16.01.2013 meilivahetus hageja ja ehituse projektijuhi vahel. Nimetatud e-kirjavahetusest

nähtub et hageja on jooksvalt palunud abi ja otsinud lahendusi üürilepingu koostamiseks, kuid

ehituse projektijuht ei oska teda aidata;

3) 04.02.2013 hageja ja ehituse projektijuht XXXvaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, on

segadus investeeringute kokkuleppe järgse kulu võimaliku tasaarveldamisega tasumisele kuuluva

üüriga ning et XXXsaadab XXXOrissaare lepingu muudatused;

4) 13.02.2013 e-kiri XXX, mille all on meilivahetus XXXPäästeametist ning XXXkostja

poolelt.32Konkreetsest e-kirjavahetusest nähtub, et XXXon alles 05.02.2013 välja toonud

vastuolud üürilepingu sõlmimisega seotult lepingutest tulenevate erinevate tähtaegadega ning

millele PÄA esindaja vastab, et neil vist ei ole enam mõtet jonni ajada ja palub saata lepingu

mustand (draft), hageja on sellejärgselt pöördunud teema lõpetamiseks abi saamiseks kostja

halduse projektijuht XXXpoole;

5) 14.02.2013 e-kiri XXXNimetatud e-kirjast nähtub, et seisuga 14.02.2013 alles teatati ja

täpsustati hagejale üüri ja üüriteenustesse kuuluvat remondikomponenti, mistõttu oli varem

võimatu ka mingit arvestust teha;

6) 28.02.2013 XXX e-kiri hagejale. Konkreetsest e-kirjast nähtub, et hageja on esitanud lepingu

spetsialistile arvestuse kuludest ning et XXXkinnitab et muudatus peaks olema OK;

7) 05.03.2013 XXXe-kiri XXX, mille allolevate kirjade näol XXXküsib esmalt edasiminekute

kohta Orissaare päästekomando üürisumma kokkuleppe sõlmimise osas hagejalt 26.02.2013 ning

hagejalt samal päeval vastuse saades, et tema poolt on lepingud edastatud XXX, küsib 05.03.2013

sama asja XXX;

8) 20.03.2013 XXX e-kiri XXX, mille kohaselt on üürileping 04.03.2013 saadetud Päästeametile

ja kirja saatmise ajani pole selle kohta veel tagasidet saadud;

9) 01.04.2013 XXXe-kiri hagejale. Nimetatust e-kirjast nähtub, et lepingute spetsialistil ei ole

ülevaadet lepingu saatuse kohta ega ka mitte PÄA kontaktisiku kohta.

Hagejale teadaolevalt oli segadus ehituse ja hilisema üüriarvestustega teada ka kostja juhtkonnale

enne projekti lõppu, mida kinnitab ka kostja valdusse jäänud 11.10.2012 e-kiri osakonna juhataja

XXX. Nimetatud e-kirjas on osakonnajuhataja sedastanud: Kindlasti tuleks kokku saada sest

tundub, et meie struktuur on nii suureks ja keeruliseks läinud, et mina küll enam aru ei saa kes

mida teeb.

Seega kokkuvõtvalt on kostja seletuskirjas märgitud etteheide hageja suunal üürilepingu

mittetähtaegse sõlmimise kohta olukorras, kus kostja struktuur on sedavõrd suur et juba juhidki aru

ei saa kes millega tegeleb, põhjendamatu. Eelnevalt viidatud lisadest nähtuvalt on hageja üritanud

tõepoolest igati üürilepingu sõlmimisele kaasa aidata omapoolset initsiatiivi üles näidates ning

lepingu õigeaegne sõlmimata jätmine ei ole olnud mitte hageja, vaid kostja ja PÄA vahelisest

passiivsest käitumisest tingitud.

XXX eletuskirjast ei nähtu muuhulgas, millist kahjulikku tagajärge nägi kostja hageja poolt

kliendilepingu hilisemas sõlmimises ning juhul, kui hilisem sõlmimine oli tingitud kostja

nägemuse kohaselt just hagejast, siis kuidas on võimalik, et vastavat asjaolu ei ole kostja hagejale

näiteks ei arenguvestlusel ega ka tulemusvestlusel ette heitnud, ometigi kordade tähtaegade ja

lepingute „drafti“ väljasaatmise ja selle järgse sõlmimise tähtajad ei saanud olla kostjale teadmata

ajal, mil kostjale otsustati maksta veel tulemuspreemiatki. Kuivõrd XXX seletuskirjast ei nähtu,

millist kahjulikku mõju lepingu sõlmimine 09.05.2013 kostjale tekitas, siis on kõnealuse rikkumise

väljatoomisel tegemist järjekordselt tagantjärele põhjuste otsimisega. Seletuskirjas etteheidetu

puhul

puuduvad

hoiatused

ja

olukord

lepingu

sõlmimiseks

oli

enne

erakorralise

ülesütlemisavalduse esitamist saabunud. Siinjuures tuleb märkida sedagi, et mõistlik aeg

kõnealusele väidetavale „rikkumisele“ erakorralise ülesütlemise avalduses tugineda oli möödunud.

Kokkuvõtvalt ei ole kostjal õigust erakorralises ülesütlemisavalduses kõnealusele rikkumisele

tugineda ning töölepingu erakorraline ülesütlemine seletuskirjas märgitud põhjustel alusetu ning

seetõttu ka tühine.

3.4.Pikk 18, Pärnu Häirekeskuse ruumide rekonstrueerimise läbiviimine ilma kliendikokkuleppe

sõlmimiseta

Nii nagu juba ka eelnevate etteheidete kohta, võib erakorralisest üleütlemise avaldusest leida ka

kõnealuse rikkumise kohta vaid lakoonilise pealkirja. Ülesütlemise avalduse viidatud lisas 1 (XXX

seletuskiri) on ära toodud, et Pärnu Häirekeskuse ümberehituse tarbeks on teostatud töid summas

50 068 eurot + käibemaks, millised summad on ka RKAS poolt kinni makstud.

Hageja eeltoodut endapoolseks rikkumiseks ei pea, sest kõnealuseid töid paluti alustada just

juhtkonna poolt ilma eelneva kliendi kokkuleppeta. Niisamuti ei saa kõnelust väidetavat rikkumist

seostada hagejaga põhjusel, et viidatud tööde teostamine on RKAS OT3 tasand - s.o hagejast

kõrgemal asuv otsustustasand. Konkreetse korra lk 7 tabelis „4.Riigihangete korraldamise

otsustamistasandid“ toodu nähtuvalt on hankemenetlused 30 000 kuni 249 999 eurot ehitustööde

tellimisel (v.a väljakuulutamiseta hankemenetlus) OT3 tasand, mille üle otsustab osakonnajuhataja

ning kohaldatakse ka projektijuhi ja haldusjuhi kohta). Nii nagu hageja juba asjaoludes on

märkinud, oli hageja Lääne piirkonna haldur mitte aga osakonnajuhataja, projektijuht või

haldusjuht.

Kostja poolt tehtud viide 13.06.2013 kirjavahetusele on tendentslik, sest kostjale, kes kõrgemal

tasandil kinnitas eelarve ja tasumised ning palus hagejal kiiremas korras lasta alltöövõtjal töödega

alustada, ei saanud olla üllatuslik kliendikokkuleppe puudumine (seda muidugi juhul kui leiab

üldse tõendamist kliendikokkuleppe puudumine). Nimelt on hageja nägemuse kohaselt

kliendikokkulepe

sõlmitud

siseministeeriumi

tasandil

ning

vastava

heakskiidu

kliendikokkuleppeks lugenud ka kostja haldusjuht XXX. Hageja soovib omi väiteid tõendada

alljärgnevate tõenditega:

1) 14.08.2012 e-kirjavahetusega XXX ja hageja vahel. Nimetatud e-kirjast nähtub, et kostja Lääne

piirkonna haldusjuht XXX on edastanud hagejale e-kirja siseministeeriumi varahaldus- ja

hankepoliitika osakonna osakonnajuhtaja asetäitja halduse alal XXX poolt, kus XXX

siseministeeriumi poolt kirjutab: Kooskõlastan esitatud pakkumuse. Palun sõlmida parima

pakkujaga leping ja alustada esimesel võimalusel ehitustöödega. Kõnealuse e-kirja alusel anti

hagejale konkreetne ülesanne parima pakkujaga lepingu sõlmimiseks ja tööde alustamiseks, millele

hageja alluvana ei saanud kuidagi vastu vaielda - s.o tõendatud XXX/ kostja teadmisel ja käsul

konkreetse tööülesande tegemine.

2) 14.08.2012 XXX e-kirjaga, millest nähtub, et PPA poolt (XXX on Politsei- ja Piirivalveameti

logistikabüroo majandushalduskeskuse Lääne majandustalituse talituse juht) on kooskõlastatud

hinnapakkumise sisu.

45 Hagiavalduse lisa 37-XXXja hageja e-kirjavahetus perioodil 22.04.2013-21.05.2013

3) 13.06.2013 XXX e-kirjaga, millega antakse hagejale teada ümberehituse nn vahelahenduse

kulude maksmise kontaktist, s.o isikust kes veel teab kulude tegemisest;

4) 16.06.2013 Taavi Valteri e-kirjast hagejale, millest nähtub, et tellijale on teada, kelle poole

antud küsimuses pöörduda. Asjaolu, et arve maksmiseks peale tööde tegemist koostatakse, ei

saanud kostjale olla teadmata 14.08.2012 arvates, mil konkreetne tööülesanne hagejale edastati.

5) kostja raamatupidaja XXX10.07.2013 e-kirjaga hagejale, millest nähtub, et Häirekeskusele

antakse maksetähtaja pikendust ning et hageja ülemus XXX on asjast teadlik.

Kokkuvõtvalt näitab ka osundatud etteheide põhjuste otsimist hagejast vabanemiseks, mitte aga

hageja poolset töödistsipliini ja/või kordade rikkumist. Eeltoodud põhjusel ei olnud kostjal õigus

kõnealust juhtumist hageja poolt toimepandud rikkumiseks omistada ning veelgi enam- kui hageja

poolsele rikkumisele viidata ning ülesütlemisavaldus on seetõttu tühine.

3.5. Kevade 10, Rapla päästekomando üürilepingu koostamise vead

Erakorralises ülesütlemise avalduses on eelviidatud rikkumise nimetus, kuid puudub põhjusliku

seose analüüs. Eeltoodust tulenevalt on erakorralise ülesütlemise avaldus põhjendamata ning seda

sisulist puudust ei korva ka lisana 1 toodud XXX poolt koostatud seletuskirjas märgitu, mille

kohaselt olla hageja süüdi ka sealse üürihindade valearvestuses.

Hageja viidatud rikkumisega nõustuda ei saa ning märgib, et arvestuse alused tulid ka kõnealuse

objekti puhul ei kelleltki muult, kui kostja lepingute spetsialist XXX , kes haldas peamaja

andmeid. Tegelikkusele ei vasta kostja väide sellest, justkui oleks vigased andmed sisestanud

hageja. Nimelt enne konkreetse lepingu koostamist, tõstis lepingute spetsialist tabelites piltlikult

öeldes ruumid ümber ning kõnealusest asjaolust ei saanud hageja kuidagi teadlik olla.

Lisaks eeltoodule, on kummastav, et kostja süüdistab lepingu vigades ainuisikuliselt hagejat, ehkki

kostja töökorralduse kohaselt oli lepingute koostamine ja sisulise poole kontrollimine lepingute

spetsialisti pädevuses.

Enne lepingupõhja väljasaatmist kliendile vaatas selle üle niisamuti lepingute spetsialist ja kiitis

lepingusse sisestatud arvnäitajad heaks.

Hageja osundab, et XXX seletuskirjast ei nähtu, millist õiguslikku tähendust omistab kostja

kõnealuse lepingu koostamise vigadele – s.o jääb selgusetuks kas vigade tõttu on saadud sellest

kasu või kahju?. Hagejale teadaolevalt on üürileping Kevade 10 üüripindade kohta senini

sõlmimata ning lõppkokkuvõttes ei ole teada, kas selle sõlmimine üldse teoks saab ja seda juba

Päästeameti enda ümberkorralduste tõttu.

Nii nagu ka eelnevate etteheidete puhul, ei ole ka käesoleval juhul kaebajale ühtegi hoiatust ega

ettepanekut lepingu parandamiseks tehtud, mistõttu ei saaks kostja kõnealusele rikkumisele viidata

erakorralises ülesütlemisavalduses.

Arusaamatul kombel on hagejale avalduses lepingu ülesütlemiseks märgitud viis erinevat

rikkumist ja siis viidatud lisale 1, kust nähtub hoopis seitse asjaolu, mille kohta on XXX on andnud

selgitusi. Samas ei ole aru saada, millisel eesmärgil ja kellele konkreetne seletuskiri on

adresseeritud. Ehkki kostja avalduses ülejäänud punktidele, s.o punkt 5 ja punkt 7 ei viita, on

kõnealused osundused siiski erakorralise ülesütlemisavalduse lisas kirjas, mistõttu peatub hageja

põgusalt, ka ülejäänud osas XXX poolt hageja kohta seletatul.

Seletuskirja punkt 5. Nii näiteks nähtub Aiandi 3 Häädemeeste komando kohta avaldatust, et

hageja poolt sõlmitud lepingu alusel on RKAS kandmas arvestatust suuremat kasumit, mille

saamises ikka ja jälle kaebajat süüdistada tuleb ja seda siis juba sedakorda kliendile põhjendamatu

kahju tekitamise võtmes. Seletuskirjast nähtuvalt ei esine RKAS-l vähimatki takistust liigselt saadu

Päästeametile tagastada (raha sai ju kostja mitte hageja). Taolist põhjendamatut kahjumit on

samade arvnäitajatega opereerimisel kostja poolt Päästeametile tekitatud juba aastaid- s.o hageja

on järginud varasemate lepingute andmeid, mis on välja töötatud aga juba ammu enne hageja tööle

asumist.

Seletuskirja punkt 7. Osas, mis puudutab etteheidet kutsetunnistuse läbikukkumisele, siis ei ole

õige siingi otsida põhjuseid hageja subjektiivsetest omadustest, vaid kostja poolsest

töökorraldusest, mille tõttu oli hageja tööga liigselt ülekoormatud ja mille tõttu konkreetne

kutseeksam nõutaval tasemel sooritamata jäi. Hageja märgib, et ka eeltoodu näol ei ole tegemist

puudusega, mida ei saaks parandada või heastada. Niisamuti ei ole õige hageja eksamitulemusi

siduda hageja tööülesannete täitmise kvaliteediga, sest tööülesannete täitmisele on antud hinnang

viimati tulemusvestluse näol 16.04.2013, kus hageja töösooritusi on hinnatud valdavalt 5p

süsteemis hindega 4p.

Kostja poolt on tõendamata hageja poolt töökohustuste täitmisel kohustuse rikkumine. Hagejale ei

ole tehtud etteheiteid enne töölepingu ülesütlemist ühelgi juhul ka piirkonna koosolekutel, mida

hageja soovib tõendada ka 19.06.2013 haldusosakonna koosoleku protokolliga ning 26.06.2013

haldusosakonna koosoleku protokolliga.

Kuna tõendamata on rikkumine, siis ei saa eeltoodud osunduste näol töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduses olla tegu veel sellise rikkumisega, mis oleks eriti ränk ka asjaolude kogumi

summeerimise tagajärjel ning mis toonuks kaasa vältimatult lepingu ülesütlemise ilma eelneva

hoiatuseta TLS § 88 lg 3 järgi. Ehkki kostja on väitnud eelnevate hoiatuste olemasolu, ei tea hageja

ainsatki juhtumit, kus hagejat oleks enne lepingu ülesütlemist töökohustuste täitmise suhtes

etteheiteid tehtud või lepingu ülesütlemisele viidates hoiatatud. Kohtupraktika kohaselt ei saa

negatiivse asjaolu tõendamiskoormist panna hagejale. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, milles

seisnes tööandja maine kahjustamine, milles seisnes kahju tekkimise võimalus tulevikus selle

hagejapoolse kohustuse rikkumise tõttu. Töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta on

võimalik ja lubatav vaid TLS § 88 lg 3 kohaselt eriti raske rikkumise tõttu, eelkõige, kui töötaja on

olnud raskelt hooletu või tahtlikult rikkunud oma kohustusi, mida käesoleval juhul ei ole

tõendatud. Hoiatusena ei saa käsitleda XXX ähvardust tehtuna suulises vormis kaebajale

04.07.2013 ja mille kohaselt juhul, kui hageja vabatahtlikult poolte kokkuleppel töösuhte

lõpetamise avaldusele alla ei kirjuta, rikutakse hageja ülejäänud elu ära.

Kõiki etteheidetavaid rikkumisi analüüsides, saab asuda seisukohale, et ühelgi juhul ei ole olnud

tegemist sellise töötaja poolse kohustuse rikkumisega, millised on toime pandud hageja teadliku ja

tahtliku tegevuse tulemusel, lohakusest või ettevaatamatusest. Tõenditest nähtuvalt on avalduses

viidatud tagajärjed jäänud saabumata ning nende hüpoteetiline tulevikus saabuv tagajärg on

vaieldav veel praegugi (ei ole teada et lepinguid ei saaks parandada kui saabuvad ametlikud

mõõdistamised, mis seni puudusid ja/või ei ole teada kas lepingut sõlmitakse).

Niisamuti nähtub tõenditest, et juhul kui hagejale saaks üldse midagi ette heita, siis on see liigne

usaldus juhtkonna korralduste ja heakskiitude ning lepingu spetsialisti poolt edastatud andmete

suhtes. Siinkohal soovib hageja rõhutada, et temal puudus võimalus peamajast tulevaid andmeid

kahtluse alla seada. Isegi kui hageja tegevusele omistada hooletut käitumist, millega hageja

käesoleva hagiavalduse asjaoludele tuginedes mingil juhul nõustuda ei saa, ei ole ühelgi juhul

olnud tegemist selliste rikkumistega, mida ei oleks mingilgi juhul olnud võimalik heastada või

millistele ei oleks võimalik töötaja tähelepanu juhtida ja teda hoiatada. Eeltoodu alusel puudus

kostjal alus lepingu ülesütlemiseks ja seda liiatigi siis veel ilma eelneva hoiatuseta, mistõttu ei ole

lepingu ülesütlemine lubatav.

Hageja sai teate töölepingu lõppemisest kätte 12.07.2013, mistõttu pidanuks hageja viimaseks

tööpäevaks olema 10.08.2013. Ülesütlemisavalduse tühisuse korral peab kostja hüvitama hagejale

töötasu kuni 10.08.2013 (kaasa arvatud), s.o juulikuu 2013 eest 13 tööpäeva ning augustikuu 2013

eest 7 tööpäeva vähemteatud aja tõttu.

2013.aasta juulikuus on kokku 23 tööpäeva. Seega tuleb 13 tööpäeva brutotasu leidmiseks 1175:

23 x 13 = 664, 13 eurot.

2013.aasta augustikuus on kokku 21 tööpäeva. Seega tuleb 7 tööpäeva brutotasu leidmiseks 1175:

21 x 7 = 391,66 eurot.

Seega tuleb ülesütlemise tühisuse korral hagejale hüvitada saamata jäänud töötasu summas

1055,79 eurot (brutotasu).

Hageja nõuded kostja vastu on:

Tuvastada XXXAS ja XXX vahel 12.12.2011 sõlmitud tööleping nr 2011-48 tööandja XXXAS

poolt 10.07.2013.a. dateeritud erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus.

Lõpetada XXXAS ja XXX vahel 12.12.2011 sõlmitud tööleping nr 2011-48 alates 11.augustist

2013.a.

Mõista XXXAS-lt välja vähemteatatud aja eest töötasu summas 1055,79 eurot (bruto).

Mõista XXXAS-lt välja 3 kuu töötasu suurune hüvitis erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse

eest summas 3525 eurot (bruto).

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt on kostja

töölepingu üles öelnud TLS § 88 lg 1 p-i 6 ja p-i 7 alusel. Vastavalt TLS § 88 lg 1 p-ile 6

võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on põhjustanud kolmanda

isiku usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 88 lg 1 p-i 7 järgi võib tööandja töölepingu

erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja

varale või loonud kahju tekkimise ohu. Asjaolud, mis annavad aluse poolte vahel sõlmitud

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tuvastatud.

Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest kostja töökohustuste täitmata

jätmise tagajärjel esitas Päästeamet kostjale sunniraha tasumise nõude.

Töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja töölepingu ülesütlemise asjaoluks märkinud, et

poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevate hageja kohustuste rikkumise tagajärjel on

Päästeamet esitanud kostjale 14.06.2013.a sunniraha tasumise nõude, sest kostja on jätnud

tähtaegselt täitmata Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuse. Nimetatud asjaolud (sh, et

14.06.2013.a sunniraha tasumise nõue on esitatudhageja kohustuste rikkumise tagajärjel) on

tuvastatud järgmiste tõenditega:

vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töökohustuste hulka kuulus kinnisasjal aadressiga Pikk

18, Pärnu oleva hoone haldamine alates 12.12.2011.a.

vaidlust ei ole asjaolu üle, et Päästeamet tegi 22.01.2013.a hagejale ettekirjutuse, millega

Päästeamet muuhulgas kohustas sunniraha hoiatusega hiljemalt 01.06.2013.a hagejat

tagama:

Pikk 18, Pärnu paiknevast arestikambrist ja kainestusmajast omaette tuletõkkesektsiooni

moodustamise

Pikk 18, Pärnu paiknevasse arestikambrisse ja kainestusmajja evakuatsioonivalgustuse

paigaldamise toimimisajaga vähemalt üks tund;

Pikk 18, Pärnu paikneva hoone arestikambri ja kainestusmaja elektripaigaldise tehnilise kontrolli

teostamise vastavat akrediteeringut omava ettevõtja poolt.

vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja oli töölepingu alusel kohustatud tegema vajalikud toimingud,

et Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutustes sätestatud kostja kohustused saaksid täidetud. Hageja

vastav kohustus tulenes töölepingu p-dest 1.3, 1.5 ja 5.1-5.3 ning Lääne piirkonna

kinnisvarahalduri ametijuhendist.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuses sätestatud kostja kohustused

ei olnud täidetud, mis tõi tagajärjena kaasa selle, et Päästeamet esitas 14.06.2013.a kostjale

sunniraha tasumise nõude.

Seega esitas Päästeamet 14.06.2013.a sunniraha nõude seetõttu, et hageja ei täitnud korrektselt

oma tööülesandeid (st hageja rikkus tegevusetusega oma töökohustusi), mille tagajärjel põhjustas

hageja kolmanda isiku (Päästeameti) usaldamatuse kostja vastu ning järelikult oli kostjal õigus

tööleping hagejaga üles öelda TLS § 88 lg 1 p-i 6 alusel. Sunniraha nõude tegemine lõi ka kostjale

kahju tekkimise ohu, sest tekkis oht, et kostja on kohustatud tasuma sunniraha summas 2000 eurot,

mis täidab TLS § 88 lg 1 p-i 7 koosseisu. Samuti täidab TLS § 88 lg 1 p-is 7 sätestatud koosseisu

asjaolu, et hageja tegevusetus lõi ka ohtu kostja kinnisasjale ja selle kasutajatele, sest kõik

Päästeameti ettekirjutuses sätestatud nõuded olid suunatud hoone ja selle kasutajate ohutusele.

Kui hageja oleks täitnud omatöölepingust tulenevad kohustusi ja teinud kõik vajalikud teod

selleks, et Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuses sätestatud kohustused tähtaegselt täita, siis ei

oleks ka Päästeamet esitanud kostjale sunniraha nõuet. Seega ei oleks tekkinud kolmanda isiku

usaldamatust kostja vastu ega ohtu kahju tekkimiseks, samuti oleks kõrvaldatud oht ehitise

kasutajatele.

Hageja väide justkui ei sõltunud tööde teostamise, millega oleks saanud Päästeameti 22.01.2013.a

ettekirjutuses sätestatud kohustused täidetud, lõpuleviimine hagejast on tõendamata. Kostjal

puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks viivitamata pärast 22.01.2013.a ettekirjutust võtnud

ette toimingud, millega saaks täita seal sätestatud kostja kohustused. Seejuures on oluline märkida,

et hagejale oli Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuses kirjeldatud puudused, mis põhjustasid

ettekirjutuse tegemise, teada juba hiljemalt 06.11.2012.a, sest hageja koostas sellel kuupäeval

kostja eest kirjaliku selgituse vastusena Päästeameti 17.10.2012.a kirjale. Seega oleks hageja

saanud juba enne ettekirjutuse tegemist võtta tarvitusele abinõud, et ettekirjutuse kohustused täita.

22.01.2013.a ettekirjutuses sätestatud tähtaegade pikendamiseks hageja kostja nimel vaiet ei

esitanud ega pöördunud selleks ka tugiüksuse (õigus-ja hankeosakonna) poole. Muuhulgas tuleneb

Päästeameti 14.06.2013.a sunniraha tasumise nõudest, et kostjal oli piisavalt aega (4 kuud ja 23

päeva) ettekirjutuses sätestatud kohustused täita ning tähtaja pikendamise taotlust pole esitatud.

Muuhulgas on ka hageja ise tunnistanud kostja töötajale XXX, et hageja unustas, et ettekirjutuse

tähtaeg on 01.06.2013.a ja kinnitanud seda ka Päästeametile. See nähtub muuhulgas ka hageja

12.06.2013.a e-kirjast Päästeametile, millega hageja palub Päästeametilt 22.01.2013.a ettekirjutuse

p-ide 3,4 ja 5 täitmise tähtaega edasi lükata ühe kuu võrra. Hageja, palub nimetatud kirjas lükata

„täitmise tähtaega ühe kuu võrra, s.t määrata uueks tähtajaks 31.07.2013. Ettekirjutuses oli aga

täitmise tähtajaks määratud 01.06.2013, seega ühekuuline edasilükkamine oleks tähendanud uueks

tähtajaks 01.07.2013.a.

Mis puudutab hageja väidet justkui oleks sunniraha tasumise nõude hoidnud ära just hageja kiire

tegevus, siis see on ebaõige. Sunniraha tasumise nõude hoidis ära kostja töötaja XXX tegevus, kes

käis Päästeametiga kohtumisel ja kes saavutas Päästeametiga kokkuleppe selle kohta, et sunniraha

rakendamine lükataks edasi.

Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest kostja töökohustuste täitmata jätmise

tagajärjel on sõlmitud allüürilepingud tingimustel, mis tekitavad kostjale kahju.

Teiseks on töölepingu ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise asjaoluks kostja märkinud, et

hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et on

sõlminud kostja nimel ebaõigetel alustel allüürilepingud kinnistul asukohaga Transvaali 58,

Kuressaare. See töölepingu ülesütlemise asjaolu on tuvastatud järgmiste tõenditega:

hageja töökohustuste hulka kuulus alates 21.09.2012.a Transvaali 58, Kuressaare asuva hoone

ruumide allüürilepingute ja selle lisade (sh muudatuste) koostamine. Sellest tulenevalt oli hageja

töökohustuseks ka koguda kõik vajalikud andmed selleks, et allüürilepingud ja selle lisad saaks

koostatud ja allkirjastatud korrektselt, samuti tagada, et üürilepingutes oleks sätestatud õiged

andmed üüritava pinna suuruse kohta. Hageja vastavad töökohustused on sätestatud töölepingu p-

ides 1.3, 1.5, 5.1-5.3 ning Lääne piirkonna kinnisvarahalduri ametijuhendis ;vaidlust ei ole asjaolu

üle, et kostja on sõlminud OÜ-ga XXX üürilepingu Kuressaares, Transvaali 58 asuva hoone

üürimiseks. Üürileping nr Ü1581/11 on allkirjastatud 07.06.2012.a.Veebruaris 2013.a sõlmisid

XXXAS ja OÜ XXX üürilepingu muudatuse, mille kohaselt on hoone üüripinnaks 2921,9 m².

Selle lisa on allkirjastanud ka hageja. Üüripinna suurusena oli 2921,9m² sätestatud ka kostja ja OÜ

XXX vahelises 07.09.2012.a kokkuleppes. Seega oli hageja teadlik, et Transvaali 58, Kuressaares

asuva hoone üüri on kostja kohustatud tasuma 2921,9m² suuruse pinna eest.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja annab Kuressaares, Transvaali 58 omakorda allüürile Politsei-

ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile ja Päästeametile. Nimetatud lepingud on sõlmitud

vastavalt 12.12.2012.a, 07.01.2013.a ja 10.01.2013.a, s.o ajal, millal hageja töökohustuste hulka

kuulus selle hoone haldamine kostja nimel. Hageja koostaski haldurina oma töökohustuste täitmise

käigus tabeli üüri arvestuse osas ja ka plaanid üüriarvestuse jaoks. Hiljem selgus, et hageja

koostatud plaanid ja arvestus olid ebaõiged, mille tagajärjeks on see, et kostja tasus ise suurema

pinna pealt üüri kui ta allüürnikele pinda allüüris (hageja tasub üürileandjale üüri 2921,9 m² eest,

kuid annab allüürile pinna suurusega 2863,2 m²). Kui hageja kinnisvarahaldurina oleks täitnud

oma töökohustusi kohaselt, siis oleks hageja pidanud vajalikud muudatused allüürilepingutesse

kandma ja/või sellest teada andma, et oleks võimalik teha vajalikud muudatused allüürilepingutes

või alustada üürilepingu tingimuste muutmist OÜ-ga XXX. Juhul, kui hageja oleks

allüürilepingute sõlmimisel seda teinud, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud. Hageja poolsete

rikkumiste tagajärjel on kostjaletekkiva kahju suuruseks 2 355,68 eurot kuus 2012.a ja 3 246,57

eurot kuus 2013.a.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et alates 14.08.2012.a on kostja kohustatud Kinnisvarateenindus OÜ-le

tasuma heakorrateenuse osutamise eest Transvaali 58, Kuressaare hoones kuutasu 2178,60 eurot,

millele lisandub käibemaks. Samas on Politsei-ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti ja

Päästeametiga sõlmitud allüürilepingute järgi kostjal õigus allüürnikelt nõuda heakorrateenuse eest

0,51 eurot m² kohta. Seega saab kostja allüürnikelt heakorrateenuse eest ühes kuus kokku hüvitist

summas 1460,23 eurot (2863,2 m² x 0,51 eurot). Igakuine hagejale tekkiv kahju on seega 718,37

eurot kuus. Hageja kui kostja kinnisvarahalduri kohustus oli tagada, et kostja saaks allüürnikelt

hüvitise selle eest, mis kostja tasub heakorrateenuse eest hoones, mida kasutavad allüürnikud.

Hageja on ise tunnistanud, et hageja on allüüri summa arvestamisel võtnud aluseks vale arvu;

hageja väide justkui sai hageja andmed allüürilepingute sõlmimiseks ja nende alusel üüri

arvestamiseks nö kostja peamajast, sh XXXkäest, on ebaõige. XXX muuhulgas ei töötanudki

allüürilepingu sõlmimise ajal kostja juures.

Seega on kostjale tekkinud kahju seetõttu, et hageja poolt kogutud andmete (sh tehtud arvestuste)

alusel koostatud allüürilepingutes on sätestatud allüüri suurus ja kõrvalteenuste eest tasutav summa

ebaõigesti sellisena, et kostjale on tekkinud kahju (kahju igakuine suurus 2012.a –3 074,05 ja

2013.a –3964,94 eurot). Järelikult oli kostjal õigus tööleping hagejaga üles öelda TLS § 88 lg 1 p

7 alusel. Kostja märgib veel seda, et isegi kui kostjal õnnestub allüürnikega kokkulepe saavutada

tulevikus makstava allüüri või kõrvalkulude suurendamiseks, siis oli kostjal õigus TLS § 88 lg 1 p

7 alusel hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest hageja lõi igal juhul ohu hagejale kahju

tekkimiseks.

Samuti on eespool kirjeldatud segadus allüürilepingutes sisalduvatega andmetega, mille kogumise

kohustus oli hagejal, põhjustanud kolmanda isiku (so allüürnike) usaldamatuse kostja vastu. Seega

oli kostjal õigus tööleping üles öelda ka TLS § 88 lg 1 p-i 6 alusel.

Kolmandaks on töölepingu ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise asjaoluks kostja

märkinud, et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi sellega,

et on mittetähtaegselt vormistanud Kaluri 1, Orissaare Päästekomando üürilepingu muudatused.

See töölepingu ülesütlemise asjaolu on tuvastatud järgmiste tõenditega:

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töökohustuste hulka kuulus Lääne piirkonna

kinnisvarahaldurina Kaluri 1, Orissaares asuva hoone haldamine, sh kuulus hageja töökohustuste

hulka selle objektiga seoses sõlmitud ja sõlmitavate üürilepingute haldamine alates 12.12.2011.a.

Hageja vastavad töökohustused on sätestatud töölepingu p-ides 1.3, 1.5, 5.1-5.3 ning Lääne

piirkonna kinnisvarahalduri ametijuhendis (eelkõige selle p-ides 2 ja 3; 07.09.2012.a (töölepingu

ülesütlemise avalduse lisas 1 ekslikult märgitud aastaks 2013.a) sõlmiti Kaluri 1, Orissaares asuva

hoone üürileping, mille kohaselt oli kostja kohustuseks anda Päästeametile nimetatud hoone üürile.

Seega sõlmiti nimetatud üürileping ajal, mil hageja oli juba kostja juures tööl Lääne piirkonna

kinnisvarahaldurina.

Kostja ja Päästeameti vahel Kaluri 1, Orissaares asuva hoone üürilepingu lisas 6 p-is 7.2 oli kokku

lepitud, et pärast ehitustööde lõppemist ja hoone üürnikule üleandmist sõlmivad pooled ühe kuu

jooksul üüri suuruse määramiseks täiendava kokkuleppe;

Kaluri 1, Orissaares asuv hoone anti üürnikule (st Päästeametile) üle 04.12.2012.a, millest anti

hagejale elektronkirja teel ka teada 12.12.2012.a;

14.01.2013.a (so 1 kuu ja 10 päeva pärast üürilepingu objekti Päästeametile üleandmist ja 28 päeva

pärast seda kui hageja väidetavalt sai esmakordselt teada üürilepingu objekti Päästeametile

üleandmisest) küsis kostja töötaja XXXhagejalt üürilepingu muudatuse vormistamise kohta. Seega

vaatamata sellele, et üürilepingu muudatuse sõlmimise tähtpäev oli juba 10 päeva varem saabunud,

ei olnud selleks ajaks hageja midagi teinud selleks, et see üürilepingu muudatus sõlmida. Ebaõige

on hageja väide justkui tuleks 16.01.2013.a hageja ja ehituse projektijuhi vahelisest

elektronkirjavahetusest, et ehitise projektijuht ei osanud hagejat aidata. Vastupidi, hageja poolt

viidatud elektronkirjavahetusest tuleneb kõigepealt selgelt, et hageja alustas üürilepingu muudatuse

vormistamiseks andmete kogumist alles pärast XXX14.01.2013.a kirja saamist, mitte aga koheselt

pärast objekti Päästeametile üleandmist või koheselt pärast seda, kui hageja väidetavalt

esmakordselt objekti üleandmisest teada sai. Samuti on nii XXXkui ka XXXkoheselt pärast hageja

kirja saamist aidanud hagejat (XXXkui ka XXXon samal päeval hagejale vastanud) Just nimelt

hageja hilise reageerimise tagajärjel lükkus üürilepingu muudatuste vormistamine edasi, sest

selleks vajalike andmete kogumine sai lõpetatud hiljem. Seetõttu on asjakohatud ka hageja väited

justkui oli üürilepingu muudatuste sõlmimine pärast ette nähtud tähtaega tingitud kostja

töökorraldusest (vastav kirjavahetus, millele hageja viitab, on seetõttu asjakohatu). Juhul, kui

hageja oleks koheselt pärast objekti Päästeametile üleandmist alustanud andmete kogumisega, siis

oleks olnud võimalik ka vajalik üürilepingu muudatuse kokkulepe Päästeametiga varem sõlmida.

Hageja väide, justkui oleksid üürilepingu muudatuse vormistamise venimise põhjuseks olnud

kostja töökorralduslikud puudused, on ebaõige ka seetõttu, et kostja finantsosakonnast saabus

lahendus ühe päevaga, sest 04.02.2013.a saatis projektijuht finantsosakonnale abipalve ning

05.02.2013.a oli finantsosakonnast vastus saabunud). Vaatamata sellele ei suutnud hageja ikka

oma töökohustusi korrektselt täita ja saatis hoopis 7 päeva pärast vastuse saamist oma

töökohustuse täitmise edasi XXX, kuigi tegelikult kuulus hoopis hageja töökohustuste hulka

lepingute vormistamine objektidega, mille halduriks oli hageja määratud.

Üürilepingu muudatus Päästeameti ja kostja vahel sõlmiti 09.05.2013.a, so rohkem kui 5 kuud

pärast lepingus ette nähtud tähtpäeva. Seega lükkus üürilepingu muudatuste kokkuleppe sõlmimine

edasi hageja tegevusetuse tõttu (st hageja rikkus tegevusetusega oma töökohustusi), mille tagajärjel

põhjustas hageja kolmanda isiku (sh Päästeameti) usaldamatuse kostja vastu ja lõi ohu kahju

tekkimiseks ning järelikult oli kostjal õigus tööleping hagejaga üles öelda TLS § 88 lg 1 p-ide 6 ja

7 alusel.

Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest kostja töökohustuste täitmata jätmise

tagajärjel viidi ruumide rekonstrueerimise tööd läbi ilma üürnikuga vastavate kulude hüvitamise

osas kokkulepetsõlmimata, mille tagajärjel puudub kostjal õiguslik alus nõuda üürnikult kulude

hüvitamist.

Neljandaks on töölepingu ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise asjaoluks kostja märkinud,

et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et on viinud

läbi Pikk tn 18, Pärnu Häirekeskuse ruumide rekonstrueerimise ilma kliendikokkuleppe

sõlmimiseta. See töölepingu ülesütlemise asjaolu on tuvastatud järgmiste tõenditega:

vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töökohustuste hulka kuulus kinnisasjal aadressiga Pikk 18,

Pärnu oleva hoone haldamine alates 12.12.2011.a, sh kuulus seega hageja töökohustuste hulka

järgida selle hoones suhtes sõlmitud üürilepingutes kokkulepitut (sh remonttööde tegemine ja

nende hüvitamine), hageja töökohustuseks oli järgida normdokumente ja vajalikke protseduure,

mis seonduvad tema haldusesse kuuluval kinnisasjal teostatavate remontöödega. Hageja vastavad

töökohustused on sätestatud töölepingu p-ides 1.3, 1.5, 5.1-5.3 ning Lääne piirkonna

kinnisvarahalduri ametijuhendis (eelkõige selle p-ides 2 ja 3);

kinnisasjal aadressiga Pikk 18, Pärnu toimusid ümberehitustööd (rekonstrueerimine), mille eest

tasus kostja 55 132eurot + käibemaks;

kinnisasja Pikk tn 18, Pärnu Häirekeskuse suhtes on kostja ja üürnikuvahel sõlmitud üürileping,

mille p 7.6 sätestab: „Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud

viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled

remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.“ Seega oli antud juhul vajalik sõlmida

sellel kinnisasjal ruumide rekonstrueerimiseks üürnikuga (so Häirekeskusega) kokkulepe, sest

üürilepingus ega selle lisades ei olnud nende tegemises ega tööde tegemisega kaasnevate kulude

hüvitamises kokku lepitud;

Remonttööde tegemiseks kokkulepet Pikk tn 18, Pärnu Häirekeskuses sõlmitud ei olnud. Seega ei

olnud kostjal õigust remontöid selles hoones teha. Kuni tänase päevani ei ole Pärnu Häirekeskuses

tehtud töid üürniku poolt hüvitatud ja kokkuleppe sõlmimine ei ole vaidluste tõttu õnnestunud.

Seega on kostjal tekkinud kahju summas 55 132eurot seetõttu, et hageja ei täitnud korrektselt oma

tööülesandeid (st hageja rikkus oma töökohustusi, sest alustas remonttöödega Pikk tn 18, Pärnu

hoones üürnikuga vastava kokkuleppe sõlmimiseta kuigi üürilepingu kohaselt oli see vajalik),

mille tagajärjel on kostjal tekkinud kahju väärtuses, mille kostja oli sunnitud ümberehitustööde

tegemise eest tasuma. Järelikult oli kostjal õigus hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p-i 6 alusel üles

öelda. Samuti on hageja oma töökohustuste rikkumise tõttu põhjustanud kolmanda isiku (sh

Häirekeskuse) usaldamatuse kostja vastu, sest kostja tegi remonttöid, rikkudes Päästeametiga

sõlmitud üürilepingut. Järelikult oli kostjal õigus tööleping hagejaga üles öelda TLS § 88 lg 1 p-i 6

alusel.

Mis puudutab hageja väidet justkui ei saa üürnikuga kokkuleppe sõlmimata jätmist hagejale ette

heita seetõttu, et hagejal ei olnud õigust hankeid kooskõlastada, sest seda pidi tegema

osakonnajuhataja, siis jätab hageja tähelepanuta selle, et hanke korraldamine remonttööde

tegemiseks ja üürnikuga kokkuleppe sõlmimine nende remonttööde tegemiseks on erinevad

tegevused. See, et remonttööde teostamiseks olid nõusolekud antud ja hange korraldatud ei

tähenda, et kokkulepe üürnikuga nende remonttööde tegemiseks (sh üürniku luba remonttööde

tegemiseks, remonttööde hüvitamine üürniku poolt jms) on sõlmitud. Seega on asjakohatu hageja

viide riigihangete korraldamise protseduurile. Selliste kokkulepete sõlmimine ja/või nende

ettevalmistamine enne remonttööde tegemist oli hageja kui kinnisvara halduri ülesanne.

Hagiavalduses olevad viited erinevatele elektronkirjadele (hagiavalduse lisad 31-35) on samuti

asjakohatud, sest ühestki viidatud kirjast (ega ka muust tõendist) ei tulene, et hagejale oleks

teatatud üürnikuga kokkuleppe sõlmimist. Nendest elektronkirjadest on näha see, et heaks on

kiidetud üksnes teostatavad tööd. Samas ei ole üürilepingu poolte vahel sõlmitud kokkulepet ega

üürniku poolt muul viisil heaks kiidetud nende tööde maksumuse hüvitamist.

Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest kostja töökohustuste täitmata jätmise

tagajärjel koostati ebaõigete andmetega üürileping.

Viiendaks on töölepingu ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise asjaoluks kostja märkinud,

et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et on

koostanud vigadega Kevade 10, Rapla päästekomando üürilepingu. See töölepingu ülesütlemise

asjaolu on tuvastatud järgmiste tõenditega:

vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töökohustuste hulka kuulus kinnisasjal aadressiga Kevade 10,

Rapla oleva hoone haldamine alates 12.12.2011.a, sh kuulus seega hageja töökohustuste hulka

kontrollida, et selle hoone suhtes sõlmitavates üürilepingutes oleksid õiged andmed (sh ruumide

suurus, üüri suurus jne). Hageja vastavad töökohustused on sätestatud töölepingu p-ides 1.3, 1.5,

5.1-5.3 ning Lääne piirkonna kinnisvarahalduri ametijuhendis (eelkõige selle p-ides 2 ja 3);

vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et Kevade 10, Rapla hoone üürilepingu koostamisel võeti üüripinna

arvutamisel aluseks vigaselt sisestatud andmed üüritava pinna suuruse kohta, mille tagajärjeks oli

vale üüri suurus. See nähtub hagiavalduse lisast 37, kust on selgelt näha, et kostja töötaja

XXXleidis vea hageja poolt saadetud dokumentides ja sellest tulenevalt parandas XXXselle vea.

Nimelt olid hageja poolt saadetud tabelis vead sees, mille parandamist pidi kostja töötaja

XXXhagejalt mitmeid kordi paluma.

Hageja väidab hagiavalduses justkui tulid arvestuse alused kostja lepingute spetsialistilt XXX.

Selle väite ebaõigsus on tõendatud hagiavalduse lisaga 37ja käesoleva vastuse lisadega 7-9, kust

nähtub, et andmed saatis hageja, mille kostja töötaja XXXpidi parandama. Samuti on ebaõige

hageja väide, justkui valdas Kevade 10, Raplas asuva hoone kohta andmeid XXX. Kinnisvara

halduri ülesanne on koguda kinnisasja kohta õiged andmed ja edastada need infosüsteemi (sh on

halduri kohustuseks tagada, et andmed oleks õiged, et kostjale ei tekiks kahju).

Hageja väidab hagiavalduses, justkui ei nähtuks ülesütlemise avaldusest ega selle lisast (XXX

seletuskiri), millist õiguslikku tähendust omistab kostja üürilepingu koostamiseks kogutud andmete

ebaõigsusele. Hageja heidab ülesütlemisavaldusele ja selle lisale ette, et puudub analüüs, milline

kahju kostjal tekkis seoses üürilepingu sõlmimiseks edastatud ebaõigete andmete edastamisega.

Hageja on jätnud aga tähelepanuta selle, et tööleping hagejaga öeldi üles TLS § 88 lg 1 p-ide 6 ja 7

alusel. TLS § 88 lg 1 p-i 6 järgi on tööandjal õigus töötajaga tööleping üles öelda, kui töötaja on

põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Antud juhul põhjustaski hageja poolne

ebaõigete andmete alusel koostatud üüripakkumise koostamine ja selle edastamine kolmandale

isikule (potentsiaalsele üürnikule) usaldamatuse kostja vastu. TLS § 88 lg 1 p-i 7 järgi on tööandjal

õigus töötajaga tööleping üles öelda juba siis, kui töötaja on loonud kahju tekkimise ohu. Antud

juhul lõi hageja poolne ebaõigete andmete edastamine üürilepingu sõlmimiseks ohu kahju

tekkimiseks, sest juhul, kui üürnikuga oleks sõlmitud üürileping ebaõigete andmete alusel, siis

oleks võinud kostja saada üüri vähem, kui kostjal tekkivad kulud seoses hoone haldamisega. Seega

oleks kostjal võinud sellise üürilepingu sõlmimise tagajärjel tekkida kahju.

Hageja väidab justkui ei oleks kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud ja seetõttu

puudub TLS § 88 lg-s 3 sätestatud eeldus töölepingu ülesütlemiseks. Kõigepealt on ebaõige hageja

väide justkui ei oleks kostja hagejat hoiatanud (vt selle kohta p 3.2). Lisaks, arvestades hageja

poolsete töökohustuste rikkumise erilist raskust, ei olnudki kostjal vajalik hagejat enne töölepingu

ülesütlemist hoiatada (vt selle kohta p 3.3).

Kostja töötaja on juba näiteks märtsis 2013.a hagejale teatanud, et hageja on rikkunud töölepingus

sätestatud kohustusi seoses Transvaali 58, Kuressaare objektiga. Samuti nähtub arenguvestluse

kokkuvõttes rahulolematust hageja töökohustuste täitmisega.

3.3 Vastavalt TLS § 88 lg 3 lausele 2 ei pea tööandja töötajat enne töölepingu ülesütlemist

hoiatama, kui töötaja ei saa seda kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel hea

usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Käesoleva hagiavalduse vastuse p-is 2 välja toodud hageja

töökohustuste rikkumised on eriliselt rasked TLS § 88 lg 3 lause 2 mõistes, sest hageja

töökohustuste rikkumise tagajärjed on kostjale väga rasked:

kostjale on tehtud avaliku võimu poolt sunniraha nõue, mis, arvestades kostja ülesandeid

ühiskonnaelus (kostja on riigile kuuluva kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev äriühing, mille

aktsiad kuuluvad 100 %-iliselt Eesti Vabariigile), mõjub kostja mainele väga halvasti;

kostjale on hageja töökohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud suures ulatuses ning hageja

töökohustuste rikkumise tagajärjel on tekkinud suure kahju tekkimise oht;

hageja töökohustuste rikkumise tagajärjel on kostja maine saanud kahjustuda kostja peamiste

klientide ees. Kostja kohustuste rikkumise tagajärjel on kostja usaldusväärsus selliste kostja

klientide ees, kes on kostjaga üürisuhtes üle Eesti ka teistel kinnisasjadel, mis tähendab, et hageja

poolsete kohustuse rikkumiste tagajärjed on äärmiselt rasked.

Ka vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p-ile 9.5 oli kostjal õigus tööleping ilma täiendava

hoiatuseta üles öelda, kui töötaja paneb toime töölepingu olulise rikkumise. On selge, et kõik

töötajale etteheidetavad rikkumised on olulised. Hageja lohakus, ebatäpsus ja hilinemised

tööülesannete täitmisel viitasid selgelt, et hagejaga töösuhte jätkamine etteteatamistähtaja lõpuni

oleks toonud kostjale kaasa täiendava olulise kahju tekkimise ohu ning ohustanud kostja suhteid

klientidega. Sellistel asjaoludel ei saanud kostjalt eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja

lõpuni.

Hageja on töölepingu ülesütlemise alusetust põhjendanud sellega, et töölepingu kehtivuse ajal

toimunud katseaja tulemuste hindamise (12.04.2012.a), arenguvestluse tulemuste hindamise

(30.11.2012.a) ja töötaja personaalsete tulemuste hindamise (16.04.2013.a) kohaselt olid hageja

töötulemused head. Samas jätab hageja tähelepanuta, et need hindamised on tehtud enne seda, kui

ilmnesid töölepingu olulised rikkumised, mis hageja toime pani. Samuti ei olnud arenguvestluse

tulemused üksnes positiivsed. Arenguvestluse kokkuvõttes on nähtav, et kostja ei olnud rahul

hageja töösoorituse kõigi aspektidega.

Asjakohatu on ka hageja väide selle kohta, et kostjal ei olnud õigust hagejaga töölepingut üles

öelda, sest hagejale oli makstud tulemustasu. Tulemustasu koosneb kahest osast: esiteks ettevõtte

üldised tulemused ja töötaja isiklik panus. Kostja heade tulemuste põhjal otsustati kõikidele kostja

töötajatele tasuda 1 kuu palgaga võrdne summa. Isiklike tulemuste osas tulemustasu maksmise

eesmärgiks oli motiveerida töötajat parandama töötulemusi ning koostööd tööandja ja töötaja

vahel.

Juhul, kui kostjale oleks olnud teada kõik töölepingu ülesütlemise asjaolud, siis ei oleks hageja

tööd saanud sellisena hinnata, vaid hinnang oleks olnud madalam. Kostja peab oluliseks märkida

ka seda, et täna on objektid, mille haldamise ülesanne hagejal oli, üle võtnud kostja töötaja XXX,

kes on leidnud hageja töökohustuste rikkumisi veel enam, kui töölepingu ülesütlemise avalduses ja

selle lisas märgitud.

Hageja käsitleb hagiavalduses põhjalikult ka seda, et kostja saatis hagejale töölepingu lõpetamise

kokkuleppe projekti. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas seondub see käesoleva tsiviilvaidlusega.

On iseenesestmõistetav, et tööandja ja töötaja peavad lahkarvamuste tekkimisel läbirääkimisi, kas

on võimalik nö sõbralikult töösuhe lõpetada. Kostja lähtus töölepingu lõpetamise kokkuleppe

projekti koostamisel sellest, et hagejale on kasulikum tööleping lõpetada poolte kokkuleppel. Kuna

käesoleva vaidluse seisukohalt ei ole enne töölepingu lõpetamist toimunud läbirääkimised

asjassepuutuvad, siis palub kostja kohut jätta vastavad hagiavalduse väited ja nende väidete

tõendamiseks esitatud tõendid tähelepanuta. Kostja toob siiski välja, et ebaõige on hageja väide

justkui oleks kostja töötaja XXX öelnud hagejale, et tema rikub hageja elu ära, kui hageja ei nõustu

kokkulepet sõlmima. XXX väitis, et kostja ettepanek töösuhe kokkuleppel lõpetada oleks hagejale

soodsam.

Hagiavalduses on käsitletud ka töölepingu ülesütlemise avalduse lisa 1 p-ides 5 ja 7 käsitletud

kostja etteheiteid hageja tööle kostja juures. Samas ei märgitud neid seletuskirjas välja toodud

etteheited töölepingu ülesütlemise alusena. Seega on need küsimused käesoleva vaidluse

seisukohalt asjakohatud ja kostja ei pea vajalikuks hakata hagiavalduses sisalduvaid vastavaid

väiteid ümber lükkama.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtuistungil jäid pooled varemesitatud seisukohtade juurde.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Hageja töötas kostja juures Lääne piirkonna haldurina 12.12.2011.a sõlmitud töölepingu alusel (tl

25-28, I). Kostja esitas hagejale 10.07.2013.a töölepingu ülesütlemise avalduse (tl 38, I).

Ülesütlemiseavalduse kohaselt öeldakse hageja tööleping üles alates 19.07.2013.a TLS § 88 lg 1 p

6 ja p 7 alusel töölepingu p 5.3 rikkumise eest ning rikkumised on alljärgnevad:

1. Pikk tn 18 Pärnu Päästeameti ettekirjutuse 22.01.2013.a nr 7.2-6.4/65-1 tähtaegade

mittejärgimine, tööde mittetähtaegne täitmine ja sunniraha tasumise nõude 14.06.2013.a nr

7.2-7.4/65-3 saamine summas 2000 eurot.

2. Transvaali 58, Kuressaare allüürilepingute sõlmimine ebaõigetel alustel.

3. Kaluri 1, Orissaare Päästekomando üürilepingu muudatuste mittetähtaegne vormistamine.

4. Pikk

18,

Pärnu

Häirekeskuse

ruumide

rekonstrueerimises

läbiviimine

ilma

kliendikokkuleppe sõlmimiseta.

5. Kevade 10, Rapla päästekomando üürilepingu koostamise vead.

Täpne rikkumiste kirjeldus lisatud ülesütlemisavaldusele (lisa 1).

Avalduse kohaselt on kostja hagejale korduvalt esitanud hoiatusi loetletud rikkumiste kohta,

hageja olevat rikkumisi kinnitanud 02.07.2013.a XXX saadetud e-mailis (lisa 2). Hoolimata

eelnevatest hoiatustest ei olevat hageja töölepingu rikkumist lõpetanud ning see teeb töösuhte

edasises jätkamise võimatuks. Seoses eelmainituga on kostja sunnitud hagejaga sõlmitud

töölepingu üles ütlema.

Ülesütlemisavalduse lisadeks on XXX seletuskiri 09.07.2013.a ja XXX-mail 02.07.2013.a.

Ülesütlemisavalduse on allkirjatanud juhatuse liige XXX

Kostja on hageja töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 punktide 6 ja 7 alusel,

mis sätestavad, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui

töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu ja on tekitanud süüliselt ja

olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib

tööandja töölepingu eeltoodud alusel üles ütelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Kostja ei ole hagejale eelnevalt ühtegi hoiatust töölepingu rikkumise kohta teinud, kuigi kostja

poolt töölepingu ülesütlemise avalduses nimetatud objektidega on hageja tegelenud enamiku

tööloldud ajast s.o alates suvest 2012.a kuni 10.07.2013.a (objektid Pikk 18 Pärnu ja Transvaali 58

Kuressaare). Aasta jooksul oleks kostjal põhjuse esinemise korral korduvalt olnud võimalus

hagejale hoiatusi teha. Hageja tööga rahulolu kinnituseks on kostja aprillis 2013.a maksnud

hagejale preemiat töötulemuste põhjal (tl 55 ja 57, I). Ka kõikide muude kostja poolt hagejale

süüksarvatud objektidega (Kaluri 1 Orissaare, Aiandi 3 Häädemeeste ja Kevade 10 Rapla) tegeles

kostja XXX seletuskirjast 09.07.2013.a (tl 40-42, I) ja hageja ning kostja töötaja meilivahetusest (tl

212, I) nähtuvalt mitu kuud enne töölepingu ülesütlemist ja ka enne preemia määramist aprillis

2013.a: Kaluri 1 Orissaares objektiga vastavalt detsembrist 2012.a kuni maini 2013.a, Aiandi 3

Häädemeestes objektiga vastavalt jaanuarist kuni aprillini 2013.a ja Kevade 10 Raplas objektiga

aprillis-mais 2013.a (212,I). Kostja rahuolu hageja tööga nähtub ka kostja hinnangust hagejale

arenguvestlusel septembris 2012.a (tl 53, I). Kuna kostja hagejale hoiatusi ei teinud, siis tuleb

järeldada, et hoiatuste tegemiseks põhjust ei olnud.

Hageja väidetavate rikkumiste puhul ei saa ka olla tegemist TLS § 88 lõikes 32 nimetatud „erilise

raskusega rikkumisega“, mille puhul eelnevalt hoiatama ei pea. Esiteks seetõttu, et tööandja

lepingu üleütlemise avalduses ei ole maininud eriti rasket rikkumist ja teiseks seetõttu, et tööandja

väitel rikkus töötaja kohustusi kogu tööloldud aja, eriti raske rikkumise korral oleks aga tööleping

koheselt lõpetatud.

Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et kostja oli hageja tööga rahul.

TLS 104 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemine ilma aluseta või seadusele mittevastav ülesütlemine

on tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks töölepingut rikkunud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et

hageja tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta ning seega on töölepingu ülesütlemine tühine,

poolte vaheline tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega.

Kohus tuvastas, et tööleping öeldi ebaseaduslikult üles juba ainuüksi sel põhjusel, et kostja ei

hoiatanud hagejat hageja väidetavate eelnevate rikkumiste eest ning kostja ei ole tõendanud, et

hageja pani toime ühe ja eriti raske rikkumise. Eeltoodud põhjusel ei analüüsi kohus poolte väiteid

väidetavate rikkumiste sisu kohta.

TLS § 107 lg 2 kohaselt TLS §-s 107 lg 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon

tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse

korral. TLS § 97 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ja lg 2 kohaselt erakorralisest

ülesütlemisest peab tööandja töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis

aastat, ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

Kuna hageja oli töölepingu ülesütlemise avalduse saamiseks ajaks töötanud kostja juures poolteist

aastat, pidi talle lepingu erakorralisest ülesütlemisest teatama vähemalt 30 päeva ette.

Hageja sai kostja 10.07.2013.a lepingu ülesütlemise avalduse kätte 12.07.2013.a ning seega on

töölepingu lõppemise aeg 30 kalendripäeva hiljem ehk 11.08.2013.a. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui

tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või

kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal

oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja viimane tööpäev kostja juures oli

reede 09.08.2013.a. Kostjalt tuleb hageja kasuks juuli 2013.a 13 tööpäeva ja augusti 2013.a 7

tööpäeva eest välja mõista töötasu erakorralisest ülesütlemisest vähemteatatud aja eest 1055,8

eurot (hageja töötasu bruto on 1175 eurot).

TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse §

107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses; kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Kohus ei tuvastanud mingeid erilisi asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suuruse muutmise. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna

hageja töötasu on 1175 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 3525 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Haide Rimmel

kohtunik